Aasta parim soome keele õpetaja

22. märts 2013 Victoria Parmas - Aasta parim soome keele õpetaja kommenteerimine on välja lülitatud

Soome Instituut ja Soome suur­saatkond valisid tänavu parimaks soome keele õpetajaks Jõgeva­maal noori õpetava Margit Alliksaare. Jõgeva on Eestis üks neljast maakonnast, kus põhikooliõpilased saavad teise keelena õppida soome keelt.

Olete õppinud soome keele õpetajaks Tallinna pedagoogika­ülikoolis põhierialana. Kas sellele erialale astumine oli juhus või teadlik valik?

Kuna olen humanitaarinimene, siis teadsin, et tahan minna õppima keeli. Tol ajal oli sisseastumisel võimalik panna kirja kaks eelistust ja minu esimene valik oli saksa keel. Kuna ma sellele erialale ei pääsenud, jäi järele teisel kohal olev soome keel.

Õpetate praegu soome keelt Luua metsanduskoolis ja Jõgeva ühisgümnaasiumi põhikooliõpilastele, kuid olete õpetanud ka gümnasiste. Miks on teie õpilased otsustanud just soome keele kasuks?

Kuuendale klassile hakkasin soome keele tunde andma eelmisel aastal ja selles vanuses valivad keele lapsele enamasti vanemad. Tavaliselt on ajendiks isiklik kontakt soomlaste või Soomega – kas üks vanematest töötab Soomes, on seal töötavaid sugulasi-tuttavaid või plaanitakse minna perega Soome elama. Selline isiklik kontakt paneb mõtlema, et seda keelt tasub õppida.

Mis on aga Luua õpilaste motivatsioon, kas soov pääseda Soome tööle või kasutada oma keele­oskust siin?

Esiteks on Luua koolil tugevad sidemed oma sõpruskoolidega Soomes, kus õpilased käivad praktikal. Sellist iga hinna eest Eestist äramineku juttu ei ole ma kuulnud. Metsamasinate juhiks õppijate seos soome keelega on metsatraktorid, mis valmistatakse Soomes. Loodusturismi erialal retkejuhtideks õppijatel läheb keelt vaja soome ekskursioone juhtides.

Kas valiku üks põhjus on ka asjaolu, et sugulaskeelt tundub olevat lihtsam õppida kui teisi kaugemaid keeli?

See on üks mõtetest ja alguses see ehk ongi nii, kuid juba seitsmenda klassi õpilased ütlevad, et seda keelt peab samamoodi nagu teisigi õppima, see ei tule iseenesest, pead end kogu aeg järje peal hoidma.

Mis on lastele soome keele juures kõige raskem?

Kõige raskem ongi ehk sarnasus eesti keelega. See tekitab tunde, et paned eesti sõnale -en lõppu ja saadki soomekeelse sõna. Teksti mõistmisel on keelte sarnasus suureks abiks, aga teksti loomisel paneb see eestlase kahtlema. Ühelt poolt otsitakse sõnu ega osata selle peale tulla, et ilves on ka soome keeles ilves. Teisalt tekitavad segadust sõnad, mis on kirjapildilt sarnased, kuid tähenduselt erinevad. Nende puhul ei meenu, kumba pidi need tähendused siis olid ja mis mida tähistas.

Kui kerge või raske teil endal oli alguses ülikoolis soome keelt õppida? Olete pärit Jõgevalt, kus ju Soome TV-d ei näinud.

Alguses oli ikka raske, sest kohe esimesel kursusel olid ka suulised ülesanded. Nende puhul sain abi oma Tallinnast pärit kursusekaaslastelt. Aga ühel hetkel käis klõks. Kaasa aitas kuuajaline praktika Soomes pärast esimese kursuse lõppu ja ka see, et soome keele loengud ja seminarid olid iga päev. Kui õppida kord nädalas, nagu minu õpilased praegu, siis sellest jääb väheks.

Kuidas on soome keele huviliste arv muutunud selle 13 aasta jooksul, mil olete seda keelt õpetanud?

See on kõikunud üles-alla. Alustasin 2000. aastal keeletundidega Luua metsanduskoolis, kus mul oli üks kursus ehk 12 õpilast (praegu on viis rühma). Pakkusin end siis kohe ka gümnaasiumi õpetajaks, kuid selle keele järgi ei olnud siis vajadust. Kuus aastat hiljem käisid aga õpilased ise direktorile soovi avaldamas, et nad saaksid soome keelt õppida. Vahepeal on õpilasi jälle vähemaks jäänud ja praegu mul gümnaasiumiosas tunde pole, sest kahe paralleeli asemel on gümnaasiumis vaid üks – reaalklass. Järgmisest aastast saab aga ilmselt taas ka gümnaasiumis soome keelt õppida.

Kas soome keelt tuleks Eestis praegusest veel rohkem õpetada?

Iga võõrkeele õppimine tuleb ka­suks. Praegu õpetatakse soome keelt vaid neljas maakonnas, kuid vähemalt igas maakonnakeskuses peaks olema võimalus seda keelt õppida. Nii julgeksid vanemad rohkem seda oma lapse õpitavaks keeleks valida, sest nad saavad olla kindlad, et elukohta muutes saab laps soome keelt edasi õppida.


Comments are closed.