Armas eesti ema, ära mängi soomlast!
Kesksuviselt vilgas Viljandi turg pakatab küllusest. Hinnad on head: maasikas 1.50, tomat 2 eurot. Kuulen selja taga soome keelt. Naine arutleb oma kooliealise tütrega, mida suvise supi tarvis osta. Hooman soome keeles eesti aktsenti. Ema põikab välkostuks järjekorrast kõrvalleti juurde ja suhtleb talunikuga eesti keeles. Kõrvaltvaataja peas pöörleb mitu küsimust, mis jäävad välja ütlemata. Peamine neist: miks ema räägib talunikuga eesti ja oma lapsega soome keeles?
Eestlasi tuleb Soome juurde vaat et iga päev ja praegu on Soome rahvastikuregistri viimase aasta andmete järgi eestlased suurim sisseränderahvas. Teisel kohal on venelased ja kolmandal somaallased. Ka eesti lapsi lisandub aina, nii et sel talvel õpib Helsingi põhikoolides kodukeelena eesti keelt poole rohkem lapsi kui eelmisel aastal. Ka Vantaale ja Espoosse võeti sügisel eesti keele õpetajaid juurde. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas ja kui on piisavalt õpilasi, saavad lapsed kodukeelt õppida oma kooli juures. Eesti keelt saab Soomes kodukeele tundides õppida Hyvinkääl, Tamperes, Helsingis, Espoos, Vantaal, Riihinmäel, Valkeakoskis, Turus, Hämeenlinnas ja Kokkolas.
Kodukeele tunnid ei ole aga kohustuslikud ja seal ei panda tunnistusele minevaid hindeid. Soome haridusministeerium on otsustanud, et need tunnid olgu koolipäeva järel ja peaksid jääma ajavahemikku kella 13–17. Nii leiabki pärastlõunati Soome koolidest kas pikapäevarühma või kodukeele tundidesse jäänud lapsed.
Just see pärastlõunane hetk on tahtekasvatuse proovikivi Soome sisserännanud laste jaoks. Nüüd aitab kodust kaasa saadud „memme musi” – laps vajab ema-isa suunavat sõna ja õlalepatsutust, et sättida koolipäeva järel, kui tema sõbrad mängivad õuel jalkat või kodus arvutimänge, sammud kodukeele tundi.
Kui võrrelda venelaste või somaallastega kodukeele tundide külastatavust, siis peame häbenema, et nii vähe oma keelest hoolime. Kodukeele tundidesse tulevad eesti lastest pooled ning kevadeks sulavad rühmad veelgi. Soome seisukoht on – mida paremini laps oma emakeelt oskab, seda lihtsamalt omandab ta ka uusi keeli.
Tihti on vanemad oma elu korraldamisega uuel kodumaal aga väga ametis. Nad töötavad mitmel kohal hilisõhtuni ja häbenevad oma päritolu ega jaksa last alati piisavalt toetada ja positiivset meelsust oma päritolumaa suhtes üleval hoida. Reaalsus on see, et mitmed vanemad hakkavad harjumuse mõjul kodus eesti-soome segakeelt rääkima ja eestikeelsed raamatud puuduvad sealt hoopiski. Nii-öelda antakse alla. Kahjuks ainult kahest koolitunnist nädalas keele hoidmiseks ei piisa. Lapsele peab ka kodus raamatuid lugema ja temaga emakeeles rääkima.
Saagem soomlasteks, aga jäägem siiski ka eestlasteks. Meil on oma põhjanaabritelt paljutki õppida: tasast meelt ja kokkuhoidlikkust, seadusekuulekust ja uhkust oma riigi üle. Aga imetlus uue ja hea vastu ei sega ju olla oma esivanemate keele paljundaja. Keeleline mitmekesisus annab lapsele võime tulevikus veelgi rohkem keeli ja kultuure omaks võtta. Seega õppigem ja võtkem see hea, mis teistel on, ja hoidkem võõrsil seda, mis on meie kultuuris eriline ja väärtuslik.
Ma olen nõus, et Soomes tihtipeale vanemad häbenevad oma emakeelt ja seda, et nad on võõrsilt tulnud. Seega nad tahavad, et laps sulanduks paremine soomlaste hulka, koolis õpib ju soome keelt..las siis nii ollagi. Aga ei. Kolisin just Hyvinkääle ja olen ise klassiõpetaja haridusega. Siin on tõesti eestlasi väga palju. Poes käies kuulen alati eesti keelt. Kahjuks pole ma teadlik, kui suur osa eestikeelsest lapskonnast siin eesti keele tundides käib. Tahan loota, et palju.
Artiklis tuleb tõesti esile tõde, et kaks korda nädalas oma emakeele tunnid ei aita seda 100% säilitada. Selleks on vaja vanemate innikust ja tahtmist lapsega tema emakeeles suhelda. Soomes on võimalik ka eesti televisiooni kanaleid vaadata, samuti tuleks lapsele soetada eesti keelseid raamatuid. Vanem ise peab ka eeskuju näitama ning oma emakeelt hindama ja uhkusega kasutama! Mitmete keelte valdamine ainult rikastab meid! Sellest tuleks aru saada!