Erki Noolel oli õigus
Et mis mõttes? Aga ses mõttes, et see on jumala õige jutt, et praktiseerivate homode seltskonda tuleks vältida. Viisakas inimene väldib ka praktiseerivate heterote seltskonda. Alati võib ju natuke oodata, kuni praktiseerimine läbi saab.
Õige on seegi kerkima kippuv küsimus, et mispärast nüüd keset vaikset nädalat jälle selle va homo(abielu)teema üles peab võtma. Ja tuleb seda teha täpselt sellepärast, et see ei olegi mingisugune homo(abielu)teema, vaid lihtne ja oluline üldinimlik teema. See, et osa inimestest on homoseksuaalsed ja osa abielus, ei puutu eriti asjassegi. Nagu seksuaalsus üleüldse. Isegi armastus ei puutu nii väga. Nagu varemgi kirjutanud olen, on armastus, abielu ja seksuaalsus täiesti erinevad kategooriad – vaimne, juriidiline ja füsioloogiline. Neil võib olla puutepunkte, aga ei pruugi. Asi on ikkagi inimestes, keda ei tohiks õiguslikus mõistes lahtritesse seada nende kaasasündinud omaduste põhjal. Rahvus, naha- või juuksevärv, seksuaalne sättumus ei ole need asjad, mida inimene ise kuidagi mõjutada saaks ning mis peaksid mõjutama tema võimalusi inimeste maailmas.
Miks peaks nägema samast soost inimeste tsiviilpartnerluse seadustamises midagi taunitavat? Jah, sisuliselt tähendab see abielu. Kuigi sõna „abielu“ võiks mu poolest jääda tähistama mehe ja naise vahelist suhet, ta on seda nii kaua aega teinud, et harjumust pole mõtet vägisi muuta. Kui harjumus tahab, muutub ta ise – sajakonna aasta eest polnud kirikuväline abielu veel miski abielu, täna on. Ja sõna „neeger” solvavaks muutmine hakkab eesti keeles paarikümneaastase tubli töö tulemusel juba peaaegu õnnestuma. Nii et kindel ei või olla.
Minu meelest on täisealiste kodanike võrdsete õiguste tagamise kitsalt ja seksuaalsuspõhiselt homoabieluks nimetamine desorienteeriv ja diskrediteeriv. Samast soost isikute juriidilises mõttes abieluga võrdväärne tsiviilpartnerlus tähendaks ju sedagi, et ka kaks lõbusat mees- või naisleske võivad oma sõpruse seadustada, vastutades teineteise ja laste eest. Ei pea üldse homo olema, võib isegi väga hetero olla. Lõpeks lihtsalt see veidrus, et teatav legaalne suhe on lubatud ainult teissoolisega. Igati õige asi. See näis paljudele samuti alguses hästi kole, kui tohtis hakata teisest rassist või klassist inimesega abielluma, ja juudiga tohtis ja uh, mis kõik veel. Tänapäeval võib südamlik eesti boheet Marko Mägi soovi korral ja vastastikusel nõusolekul vabalt abielluda aadlitiitlit eviva mustanahalise juudi naispankuriga, kui tahab. Aga meespankuriga ei või! Kuidagi ebaõiglane.
Kui seksuaalsus kõrvale jätta, langevad ära ka jaburad argumendid, nagu oleks heteroseksuaalsus loomulikum või normaalsem või õigem, kuna see võimaldab järglaste saamist ja „seepärast on asjad looduse poolt nõnda seatud”. No kuulge. Seksuaalsuse mõte on hoopis muus. Vaevaline ja vastutusrikas kleebitakse ikka nauditava ja vaimundava külge, mitte vastupidi. Ja rõhutada armastuse füüsilise külje rakendusliku-utilitaarse aspekti ainuõigsust on umbes sama tark, kui väita, et ainuke õige täht on Päike, sest temast on meile nähtavat kasu ja teised taevakehad on kuradist. Ometi on Päike taevas selges vähemuses.
Ega see, kui midagi/kedagi vähem on, tähenda veel, et see vähem normaalne oleks. Inimesi on vähem kui sipelgaid, tarku on vähem kui lolle, eestlasi on vähem kui hiinlasi, raha on vähem kui vaja. Vaenamine või ignorants pole arukad ühelgi seesugusel juhul. Oh paraku – inimesi, kes ühest või teisest asjast aru ei saa ja selle üle lausa uhked on, leidub alati. Nende kohta on samuti kenasid nimetusi olemas, ka neljatähelisi. Aga nad tohivad abielluda küll. Mittearusaamise vastu on muuseas välja mõeldud mõned nõksud, mõtlemine näiteks. Viimase arendamiseks õpetatakse juba üldhariduskoolis rehkendust ja filosoofiat ja paljut muud. Mõtlemise abil on nii mõnigi avastanud, et saab ühtäkki aru asjadest, millest pole seni aru saanud. Tasub proovida, võib meeldima hakata.
Arusaamine ja armastus on omavahel seotud, ja kas mitte armastamise olulikkust ei püüdnud inimestele tuua käesoleva nädala üleilmne kaanepoiss ja staažikas superstaar Jeesus? Jeesuse enda kohta meil täpsemad andmed puuduvad, kuigi on avaldatud arvamust, et tema vanuses mees pidanuks tol ajal ja tol maal kindlasti abielus olema ja küllap juba ka arvuka pesakonna pereisa. Millised eelistused on taevataadil, kes inimese ju oma näo järele lõi, pole samuti teada – nagu pole teada seegi, kas tema taevastes kõrgustes enamuse või vähemuse moodustab. Et teda üksnes üks on, jätab lahtiseks mõlemad võimalused. Küll aga on meile tuhandeid aastaid kinnitet, et Jeesus suri meie pattude pärast. Kui nii, siis peaks loogiliselt järelduma, et üles tõusis tema meie vooruste pärast. Mis on märksa kõvem sõna. Surra mõistame me kõik, ülestõusmist ja elu tuleb veel harjutada. Igatahes paluksin ma õppinud teoloogidelt pärispatu kõrvale ka pärisvooruse tunnistamist ja tunnustamist. Seni püüame läbi ajada targalt, õiglaselt, kindlameelselt ja mõõdukalt. Usu, lootuse ja armastuseta ei mängi niikuinii välja.
P. S. Kui ma poliitik oleksin, siis oleks see siin üks kavalasti pealkirjastet lugu. Lollpead loeksid ainult pealkirja ja noogutaksid rahulolevalt, et õige mees see KMS. Mõtlemisvõimelisemad loeksid edasi ja jõuaksid samale järeldusele. Mina saaksin kõik hääled endale ja ookski võidumees valmis. Fifty-sixty, sõbrakesed!
Eks sõnu võib veeretada igatmoodi. Teravmeelne, sõnaosav inimene see autor kahtlemata on.Aga väljendada, et “langevad ära ka jaburad argumendid, nagu oleks heteroseksuaalsus loomulikum või normaalsem…” jne., jne. Ei no tere talv! Kivi kotti! Käi kanni! Nael kummi! Palju õnne!
Siin on veel ùks samal teemal artikkel, mis puututab ka samasooliste lapse saamise temaatikat, uuenenud peremudelit, teadlikkuse tòstmist. Artikkel on inglise keeles.
http://birthwithoutfearblog.com/2013/03/27/questions-you-have-but-are-too-afraid-to-ask-lesbian-parent-edition/
Ja miks ei ole siis argument heteroseksuaalsuse normaalsuse kohta jabur? Sest käi kanni ja sulle ei meeldi? Igati hea põhjus või? Homoseksuaalsus on muide sama normaalne ja ammune nähtus, levinud muideks isegi teiste imetajate hulgas.
Kommentaator Saurusele. Saurused surid välja! Nad ei pidanud ajale vastu. Nagu ka need, kes ei mõika ajaga kaasas käia ning oma arvamusi kohandada vastavalt uuele teabele ja väärtuste muutumisele.
Kes olete teie, et kedagi teistest vähem või rohkem normaalseks tembeldada?
Respekt.
Mina arvan täpselt sama moodi kui Karl Martin Sinijärv ja olen talle väga tänulik, et ta oma mõtted (mis minu omadega ühtivad) niimoodi oskaja kombel kirja pani. Aitüma maailma valgustamast!
Üks kõikide, kõik ühe eest!
Muhe lugemine, kuigi lõpp kisub ikka vildakaks ära…. Ikka natuke labast nalja eheestlaslikult lõpuks, et muidu pole nagu päris ja osad veidi-vähem-ristiinimesed ei saagi kommenteerida?
Aga kui alguse juurde tagasi tulla – kirjutada autor oskab ja on hea, et teema üldine skaala selgelt välja tuleb — et partnerluse / sõpruse registreerimine võib olla praktilineka muudel juhtudel, kui vaid abielu aseainena.
Poolt ses osas küll!
Minul on väga kurb kuulda kui inimesi millegi muu põhjal kui “sisemise ilu” puudumine, hukka mõistetakse. Eks see empaatiavõime vähesusele või olematusele viitab.
Ei hakka kopeerima eraldi linke, kuid seal olemas kõik viited uuringule, samuti ka viide, et uuringu vaidlustati geide poolt, kuid vastav nõukogu luges selle siiski täiesti teaduslikuks. Samuti oli suur sihtgrupp ja enne arvamuse avaldamis-otsustamist peaks seda uuringut lugema eelarvamuseta ja kuigi tulemus ei pruugi meeldida, siis ikkagi respekteerima seda palju enam kui tavalisi uuringuid, kus oli kuni 42 paari. Seega lugege uuringut end. Äkki paneb statistika ka veidi mõtlema, nagu soovitati mõelda. http://decivitate.ee/?news_id=1336
Äkki legeliseeriks zoofiilideabielu ka ära. Abielluks hamstriga, saaks 2-3 aastaga leseks jne. Või äkki siis hoopis pedofiilide teema… Loodus ei ole ilmaaegu sättinud nii et samasoolistel on võimatu järglasi saada. Kui sa veel tigu oleks, ok… aga imetajate puhul on homoseksuaalsus ikkagi hälve. Räägitakse küll et ka loomariigis esineb homoseksuaalsust ja see on tõsi aga tegemist on ennekõike ikkagi instinktiivse jooksuaja hormoonidest tuleneva vajadusega mitte konkreetse veendumusega. Kui koeral ikkagi valida on võtab ta esmajärgus ikkagi emase isendi käsile.
See on nii kuradi silmakirjalik. Kuidas saab olla, et homoseksuaalsus on TÄIESTI NORMAALNE aga nekrofiilia, pedofiilia ja zoofiilia ei ole. Tegeimist on bioloogiliselt ikkagi kõrvalekalletega… või on äkki asi hoopis psühholoogias? Mõtelge sellele inimesed enne kui asju paberil kinnitama hakkate. Ma ei räägi invaliidide tagakiusamisest, otseloomulikult tuleb neid võtta sellistena nagu nad on, nendega arvestada ja neid austada kui inimesi. Aga no see, et asja konkreetselt reklaamima hakata… see on juba moraalselt täiesti jama. Mina ju ei käi tänaval karjumas, et ma armastan vastassoo esindajat ja see on normaalne. Kui ma seda teeksin siis see väljuks normaalsuse piiridest ja ma oleks samasugune homojobu nagu teised. Üleüldse on hakanud tunduma, et homoteema on pigem eluviis kui lihtsalt paratamatus. Ei raudselt ei ole nõus homoabieludega. Kooselu … las olla, mind ei häiri (kui nad just minu ukse all SEDA ASJA tegema ei hakka) aga abielu, mitte mingil juhul. Mingid piirid võiks ikkagi ühiskonnas paika jääda ja seksuaalsusega eputamine võiks sellest välja jääda. Kui väga tahetakse, jäägu legaalne analoogiliste õigustega vormistatud kooselu aga abielu… võiks jääda pühaks.
korrigeerin koeralauset ja asendan sõna emase sõnaga vastassoost.
Tänapäeval on moodne olla kõige suhtes tolerantne, pohhuistlik, ükskõikne, in on olla sõnaosav, uhke mõttetark. Tegelikult on ikka väga armas, et vähemalt kuni meie ajani olid maailmas tähtsad peresuhted oma traditsioonilises mõttes. Ma olen tänulik vana-vana-vanematele, et nemad nii tolerantsed ei olnud. Ma ei kujuta, missugune oleks maailm siis täna. Ja ma ei ole kindel, kas kolme põlve pärast sündivad-kasvavad lapsed on meie poolt vallandatavas ülitolerantses maailmas õnnelikud. Nii nagu öeldakse, vajavad lapsed neile pandavaid piire, nii on minu meelest ka ühiskonnaga. Kipume unustama, et lodevuse tõttu on terved tsivilisatsioonid oma lõpu leidnud. Ei ole midagi uut siin päikese all.
On huvitav, kas oled nö tavalugeja, vöi on tegemist öpetajaga? Kui on tegemist öpetajaga, kas teed nalja?
Ehk käiks veelkord asja läbi: kui räägime meespaaride/naispaaride abiellumisest, siis on tegemist kahe ELAVA INIMESE LÄBIMÖELDUD otsusega. See, et keegi arvab vastavalt omale soovile vöib piirata teiste inimeste öigusi elada täisväärtuslikku elu, siis see on vale.
Homoseksuaalsuse kui orientatsiooni normaalseks pidamine tegelikult nagu ikka oleks pisut vaieldav. Lähtudest sellest, et homoseksuaalsus ei ole õpitud käitumine vaid kaasasündinud, siis võiks paralleeli tuua näiteks siiami kaksikutega – vast saab igaüks aru, et tegemist on looduse vingerpussiga, st tegemist on kõrvalekaldega, mida ei saa pidada normaalseks. Küll aga fakt on see, et siiami kaksikuid sünnib ning nende sündimist kui sellist saab pidada seega normaalseks. Sama lugu ka homoseksuaalsusega – homoseksuaalsus kui selline ei ole normaalne orientatsioon, küll aga on normaalne, et homoseksuaalsust esineb. Lihtne.
Väga ilus küll, ainult et viimastel nädalatel on lekinud kirjavahetusest ilmnenud, et selle uuringu finantseerijad (konservatiivne Witherspooni instituut) mõjutasid selle uuringu andmeanalüüsi ja tulemusi, seega päris tõena seda uuringut siiski võtma ei peaks. See on vaid konservatiivide hädine katse USA ülemkohtu otsust mõjutada. Korruptiivsel teel saadud tulemusi aga ilmselt siiski arvesse ei võeta.
http://www.austinchronicle.com/news/2013-03-29/new-documents-contradict-regnerus-claims-on-gay-parenting-study/
http://familyscholars.org/2013/03/12/american-independent-regnerus-study-influenced-by-funders/
http://thinkprogress.org/lgbt/2013/03/11/1697801/documents-reveal-anti-gay-parenting-study-was-manipulated-to-influence-supreme-court/
Kuule, aitab juba sellest looma- ja lastejutust. Homoseksuaalide suhe on konsensuslik, koera ja lapse käest sa vaevalt adekvaatset luba saad. Mõtle natuke. Sa suudad rohkem. Ära ole nii piinlik.
Kuid homod peaksid ju vaid ühe põlvkonna jooksul välja surema. Milleks teistele väljasuremistaktikaid õpetada?
Homoseksuaalsust ei saa võrrelda pedofiilia, nekrofiilia või zoofiiliaga. Homoseksuaalses suhtes on partnerid võrdväärsed, st nad mõistavad üksteise keelt, oskavad ennast väljendada, neil on samad võimalused enesekaitseks jne.
Pedo-, nekro- või zoofiilia puhul on üks osapool alati nõrgem. Laps ega loom ei pruugi aru saada, mida tema partneri teod tema suhtes tähendavad. Neil ei pruugi olla samu võimalusi enda kaitsmiseks või ei oska ta partnerist ohtu tajuda, surnutest rääkimata.
See on see vahe, miks ühte, homoseksuaalset partnerlust, oleks võimalik lubada, ja teist, ebavõrdset omandisuhet, mitte.
KMS-i artikliga nõustun mina 100%.
Ennast targaks pidav inimene peaks ometi ju olema kursis kabbalahga, kus on konkreetsed vastused kõikidele küsimustele. Gunnar Aarma veel sai väita, et need salateadused on varjul, aga nüüd on ametlikult teada antud, et aeg on küps. Tutvuge.
Rohelised silmad ja punased juuksed on seega eriti ebanormaalsed, tunduvalt haruldasem looduse vingerpuss kui homoseksuaalsus.
Selge see, et homoseksuaalsetel vanematel on oma lastele teistsugune mõju kui heteroseksuaalsetel vanematel. Näiteks kinnitavad uuringud, et “homodest või lesbidest vanematega perekonnas ei ole lapsed halvemas olukorras kui heteroseksuaalsete vanematega perekonnas” ning “mitmete uuringute kohaselt on samasooliste vanematega perekondade laste emotsionaalne, kognitiivne ja sotsiaalne areng parem kui heteroseksuaalsete vanemate lastel” (http://www.elu24.ee/1177900/usa-lastearstid-pooldavad-homoabielusid/). Seda eelkõige seetõttu, et lapsevanemaks saamine on homoseksuaalsete vanemate jaoks enamasti väga teadlik valik ja lapse saamise protsess oluliselt rohkem läbi kaalutud kui heteropaaridel.
Mis puutub eelmises kommentaaris viidatud uuringusse, siis on täiesti loogiline, et homoseksuaalsete vanemate lapsed elavad rohkem kooselulistes suhetes heteropaaride lastega võrreldes, kuna selline on olnud neile eeskujuks olnud kodune peremudel. Ja peremudel on olnud selline, kuna homoseksuaalsetel vanematel ei ole olnud võimalik abielluda. Samas uuringus üritatakse näidata, et homoseksuaalsete vanemate lapsed oleksid justkui sotsiaalselt vähem võimakad ja ei saaks oma eluga hakkama. Siinkohal ei tohiks aga ära unustada fakti, et selles uuringus osalesid juba täiskasvanud (kuni 39. aastased) nn. lapsed, kes on üles kasvanud ühiskonna poolt tunnustamata peredes, kellele pole osaks saanud suurt hulka neid hüvesid, mida heteropaaride lapsed on saanud nautida. Kas see ongi teie eesmärk?
Nojah… Pealkirja lugedes mõtlesin, et jälle üks mõttetu lahmimine. Kogu austuse juures Erki Noole vastu, siis see mida ta väljendas ei olnud ilus. Ma ise olen samuti homoseksuaalsete abielu vastu, sest abielu peab jääma mehe ja naise seaduslikku kooselu defineerivaks sõnaks. Samas abi+elu ei tähenda üldsegi, et see peaks sõltuma soost. Kui ma aitan oma vennal hakkama saada, siis ma ei ole ju homo. Samas inimeste õiguse kaitseks on vaja mingit seadust ja kooseluseadus võis isegi olla. See selleks…
Aga väide, et homoseksuaalsus on normaalne on vale minu arvates. On heteroseksuaalsus, mis on normaalne (seda praktiseerib kõige suurem osa inimkonnast) ja on muud seksuaalsused, mis kaduvad normaalsest kõrvale ja loetakse matemaatikas näiteks hälbeks. Võib-olla ongi selline normaalsusest kõrvale kalduv tegevus vaimu hälve.
Zoofiilia, pedofiilia ja nekrofiilia ei ole kahe võrdse inimese vahelised suhted. Nende võrdlemine homoseksuaalsuse (või ka heteroseksuaalsusega) on täiesti jabur. Terves homo- või heteroseksuaalses suhtes on tavaliselt kaks enam-vähem võrdset inimest. Abielluda soovivad kaks elavat, täisealist INIMEST. Kuidas nende sugu asjasse puutub, jääb mulle arusaamatuks. Kas asi on selles, et nad ei saa loomulikul teel lapsi? Ka kõik heteropaarid ei saa loomulikul teel lapsi või ei soovigi neid saada. Kas peaksime siis keelama ka lapsi mitte saavate heteropaaride abielud? Enne kui hakata siin piire seadma ja inimeste õigusi piirama, tuleks läbi mõelda ja aru saada, millest üldse jutt käib.
Normaalsuse definitsioone/dimensioone on ka erinevaid. Statistiliselt ei ole homoseksuaalsus normaalne. Aga statistiliselt on vaimsed häired normaalsed. Kliiniliselt jällegi on homoseksuaalsus normaalne, aga vaimsed häired mitte. Relativity is a bitch, innit?
Imetajate(!) homoseksuaalsust hälbeks nimetades esitab “Pole Oluline” homoseksuaalsete inimeste kohta üks-üheselt valeinformatsiooni, mille mitte paika pidavust ei ole aastal 2013. vaja uuringutele viitamisega tõestama hakata. Selles kontekstis tundub mulle, et tegemist on otsese viha õhutamisega. Ei maksaks unustada, et sõnavabadus ei ole piiramatu, ja õigust viha õhutada ei saa nimetada sõnavabaduseks.*
*See viimane lause on mõeldud eelkõige Õpetajate Lehe moderaatorile.
Inimesed elavad kogukonnas. Selleks on nad loonud mingid reeglid. Eesti riik on üks sellistest kogukondadest koos oma reeglitega. Nt on kogukond otsustanud, et siin elades peab oskama eesti keelt. Kui keelt ära ei õpi, siis ei saa ka kodanikuks. See on inimese enda valik, kas õpib keele ära või mitte. Kui ei õpi, siis peab arvestama, et teatud hüved ja võimalused jäävad talle kättesaamatuks. Sarnane seis on homoabieludega. Kogukond ehk Eesti riik on veel seisukohal, et homoabielusid ei tunnistata samaväärsetena heteroabieludega. Kedagi ei pruugi solvata homoseksuaalsus, kuid nii nagu vene keelt ei tunnistata õppe- või riigikeelena, ei võrdustata homoabielusi traditsioonilistega. See on kogukonna valik. Siia võib lisada ka kanepi legaalsuse Hollandis, USA seadused, et alkoholi tarbimiseks peab 21 olema jne. Kui sulle konkreetse kogukonna põhimõtted ei meeldi, siis võib alati minna mõnda meelepärasemate põhimõtetega kogukonda.
Kogu minu lugupidamisest ja ammusest tutvusest kirjuta vastu tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et kirjutaja esitab enda arvamust, kui üldtuntud tõde, tsiteerin: “Rahvus, naha- või juuksevärv, seksuaalne sättumus ei ole need asjad, mida inimene ise kuidagi mõjutada saaks ning mis peaksid mõjutama tema võimalusi inimeste maailmas.” Kui valida, keda uskuda inimpsüühika tundmise osas, siis mina usaldan rohkem kõrgelt haritud pshühholooge keelemehele. Näiteks, tunnustatud psühhoanalüütik Endel Talvik rääkis oma loengutes, kuidas homoseksuaale on võimalik psühhoteerapia käigus ravida normaalseteks. Seda ma soovitangi kõigle, kel selle kalduvusega käesoleval hetkel pistmist on. Tõsi nahavärvus on geenidega edasi antav, kuid homoseksuaalsusel on tunduvalt teistsugused põhjused, enamasti elu jooksul omandatud kurvad või traumeerivad kogemused 🙁
“Loodus ei ole ilmaaegu sättinud nii et samasoolistel on võimatu järglasi saada.” on sinu sõnad. Aga loodus on paraku sättinud asjad nii, et ka 10% vastassoolistel on võimatu järglasi saada. Kuidas sa seda põhjendad tarkpea? Keegi ei keela sul tänaval valjusti rõõmsalt hõisata, et armastad vastassoo esindajat, lase aga käia ja minu arust on see väga tore, et oled oma õnne leidnud. Keegi ei dikteeri sinule kuidas ja kellega sina peaksid oma elu elama ja sina omakorda proovi olla teiste inimeste suhtes sama tolerantne. Ela, ole õnnelik ja lase ka teistel elada ja õnnelik olla.
Nekrofiilial, pedofiilial ja zoofiilial ei ole midagi ühist ega isegi mitte sarnast homoseksuaalsusega ja soovitan sul natuke ennast harida ja nende kohta tarkadest raamatutest rohkem informatsiooni otsida.
Oh jah…
http://www.naine24.ee/876338/usa-uuring-samasoolised-vanemad-ei-motle-laste-heaolu-peale/
Tsitaat sellest artiklist, mis räägib siis teie poolt viidatud uuringust:
“Uuring on leidnud tugevat kriitikat ja seda heal põhjusel. Regneruse metodoloogia tegi geivanemate vastu sohki. Ei leidu palju noori täiskasvanuid, kes oleks kasvanud peredes, kus mõlemad partnerid olid avalikult geid, seega laiendas Regnerus ringi. Igaüks, kes teatas, et ühel tema vanematest oli samasooline suhe tema kasvamise jooksul, pandi samasse kategooriasse samasooliste vanematega, olenemata sellest, kas vanemad olid lahutatud või abielus, kas lapsed olid adopteeritud või bioloogilised, kas vanemad olid õnnelikud või mitte, kas samasooline afäär oli ühekordne või koduse elu aluseks jne. (Taolise standardi järgi tõuseb samasooliste vanemate laste arv taevani).”
Kas sa saad aru, mida see tähendab selle uurimuse järelduste jaoks, mis käivad samasooliste paaride võime lapsi kasvatada kohta?
Palun räägi nüüd oma sõpradele ka, kellele sa seda uuringut oled tutvustanud, et “homod on halvemad lapsevanemad” EI OLE TÕSISELTVÕETAV järeldus sellest uuringust. Sest muidu oled sa lihtsalt aidanud maailma ühe tooni võrra halvemaks muuta.
Ja kuna räägiti mõtlemise soovitustest, siis tasuks natukene mõelda, kas on ikka mõistlik võtta puhta kullana informatsiooni sellistel teemadel veebilehelt, mis peab vajalikuks iga autori juures ära märkida nende religiooni ning kõikvõimalikud kirikutesse kuuluvused. (http://decivitate.ee/?go=decivitate)
—
Kusjuures, kui see artikkel naine24-s ilmus esimest korda, siis ma kirjutasin ka sinna kommentaariks, et “ootan seda, mil Eesti homovastased seda tsiteerima hakkavad”.
Ja see aeg on käes.
100% artikli kirjutajaga nõus.
Vähemused on alati oma õiguste eest võidelnud. Julgen väita, et ükski vähemusgrupp pole taotlenud võimatut või liialt radikaalset lahendust, vaid ikka teostatavat. Mis see ühe heteroseksuaali elu muudab kui tema homost kaaskodanik saab oma paarilisega kooselu registreerida? Mitte kui midagi.
Keele selgeksõppimine on tehtav, seksuaalse orientatsiooni muutmine mitte. Oleks positiivne, kui kogukond oma põhimõtetega seda antud küsimuses arvestaks.
Küsimuses pole mitte niivõrd abielu kuivõrd vasakäärmusliku huvigrupi türannia. Ja imelik on, et türanniale väljendas toetust kirjanik, kellel on esimesena võimalus repressioonide ohvriks langeda.
Ühele sallivusele järgnevad ju järgmised ja muu maailma näitel on näha, et solvuvad huvigrupid kasvavad nagu seened pärast vihma.Kanadas mainis üks poliitik, et varsti on igasugune arvamusavaldus keelatud, sest mitte keegi ei suuda maailma kõikide kultuuride ja rahvuste ja rasside traditsioonidega kursis olla ning iial ei tea, milline sõna või milline käitumine võib mõnda vähemust või erinevust rängalt solvata.
Tolerantsuse järgmine aste on ju massiimmigratsioon ja siia hakkavad voolama sajad tuhanded inimesed planeedi kõikidest nurkadest, kes kõik nõuavad sallivust, tolerantsi ning oma kultuuri austamist.
Artikli juures on ka pilt. Mõne Aafrika või Lõuna Ameerika suguharu uskumuste kohaselt võib kübara ja prillide kandmine võibolla tähendada ränka jumalasolvamist mille eest on ainus karistus surmanuhtlus.Saksamaal on juba aumõrv kohtus kergendav asjaolu.
Naljakas, et sõnavabaduse piiramist nõuab kirjanik, kes ise teenib elatist sõnadega ja kellel on kõige suurem risk kellegi solvamise või viha õhutamise eest kannatada saada. Kui artikli oleks kirjutanud mõni Lõuna Eesti üksikus külas elav pensionär siis saaks aru. Üksik pensionär vaikib võibolla nädalaid ning räägib ainult külapoes kus töötab tema sõbranna kes esimese vale sõna peale kohe politseisse või NKVDsse ei jookse.
NKVD tuleb ka. Sallivus ja tolerants on nii tõsised asjad, et tavapolitsei ei saa hakkama ja läänes on juba loodud spetsüksused, kes tegelevad mõtte ja sõnakuritegudega.
Jõle ühesõnaga. Võibolla oleks pidanud Euroliidu asemel hoopis Põhja Koreaga ühinema. Kui me türanniat nii väga ihkame ja tahame.
Hea point ! 😉
Kas mitte enamikul positiivsetest uuringutest pole mitte seotus mõne geiaktivistide organisatsiooniga? Miskipärast on kõikidel neil teadlastel seotus ju nendega või on nad ametlikult öelnud, et pooldavad. See peaks olema samuti neutraalsuse rikkuga. Pealegi nendest teistes uuringutes on valim kesine, nagu teate kõik. 34 paari, 40 paari, 21 paari. Väga väike valim üldistuseks. Sama kehtib nüüd siin, et valim saadakse, et kuulutatakse, et kes tahab osaleda ja ma olen kindel, et kui teil oleksid kodus kaamerad, mis jälgivad teid 24/7, siis teie käitumine on hoopis teisesem.
K.sina küll aru ei saa milles asi.väärtusta inimesi.lepsed peavad kasvama,ema ja isaga,naine ja mees.mõtle ikka,kui arvad.
Tolerantsusel ja lodevusel ei ole siiski otsest seost. Tolerantsed inimesed ei ole a priori lodevad ega vastupidi. Samuti ei saa kuidagi väita, et homoseksuaalsete suhete legaliseerimine aitaks lodevusele kaasa. Pigem ikka vastupidi.
Nii et vähemuste õigused peavadki olema allutatud enamuse soovidele? Huvitav nägemus demokraatlikust riigikorrast.
Kuna siin on nii jaburaid kommentaare siis võin vabalt täiendada.
Mina lubaks homoabielud, aga nt. keelaks homoparaadid, mina (kui hetero) ei käi teile nina alla hõõrumas mis krdi roppustega ma tegelen ja ei taha seda näha ja teada ka homode kohta.
Homod võiks kommenteerida, aga kui lubataks homoabielud, kas siis võib loota, et neid paraade enam ei tule?
Miks poliitikud antud juhul ei julge reageerida on see, et nt. Ladina ja Lõuna Ameerikas ei tuleks nt. isegi poisi-tüdruku koos elamine ilma abieluta kõne alla tänapäevani. Ma usun, et täpselt sama seis on ka Araabia riikidega. Aasia kohta ei tea, aga eeldan sama seisu.
Euroopa on see vaeseke kes peab kõike lubama ja liberaliseerima.
Hea, et ma Euroopa ei ole, sest mina keelaksin kaubavahetuse kõikide riikidega kus ei tunnistata usuvabadust ning inimõigustega on ka segased lood.
Autorile kõigepealt respekt väga asjaliku ja mõtestatud artikli eest!
Kuigi Eesti pole niivõrd usklik, kui näiteks (klišeevõrdlus) Soome, on meie ja ka hea portsjon muu maailma ühiskondadest üles ehitatud kristlikele väärtustele. Väärtused, mis pärinevad mitme tuhande aasta tagant, mida on arendatud ja propageeritud läbi aastasadu – algul suuliselt, hiljem kirjapildis, nüüd juba arvutiekraanil. Piibel on meil siiski kirja pandud lihtsurelike inimeste poolt, kellel on olnud oma arvamus, mille nad väikeses grupis oma kokkusaamiskohas lõpuni ära lihvisid – selles kohas, mida hiljem hakati kirikuks nimetama. Minu teada pole ajaloos olemas momenti, kus on väidetud, et sellel aastal, selles kohas tekkis maailma esimene homoseksuaal, seega saab järeldada, et homod on eksiteerinud sama kaua, kui mittehomod.
Miks ma mainin uksu, kirikut ja homoteemat ühes lauses? Just seetõttu, et meie komblus, väidetavad traditsioonid ja samune selle nädala teemaks olev omasooiharlus ja sellega kaasnev on tegelikult lõpuni ära vaieldud juba 2 tuhat aastat tagasi. Väsitav, ma tean. Piibli kümnes käsus on selgelt ära märgitud, mida seal arvatakse homoseksuaalsusest. On ka ära märgitud 9 teist pahategu, mis meid põrgu peaks viima. Kas me karistame, keelame või arutame avalikus sfääris, kui meie naaber oma naabri naist magatab? Kas me teeme sama kõikide “halbade tegudega” mis meie laitmatu moraalsuse ja raudvundamnedist traditsioonidega kokku põrkub? Ei tee. Kui mu naine mult üle lüüakse, siis on sellest kõigil ükskõik, peale minu enda. Kui ma varastan, on sellest ükskõik kõigil, peale ohvril. Ma ei räägi praegu seadusega karistamisest, vaid just sellest, et miks 1 nendest 10st käsust (kasutaks pigem sõnaühendit ’10 moraalset juhtnööri’, kui käsku, aga võta näpust) väärib tonnide viisi rohkem tähelepanu?
Olen puutunud kokku homoseksuaalidega nii tööalaselt kui seltskonnas ja võin lubada, et pole nad ei rohkem ega vähem inimesed kui ükskõik kes teine. Kui nad tahavad elada ühe katuse all, elagu. Kui nad tahavad lapsendada, lapsendagu. Pidagem meeles, et homopaaride näol võivad saada (tegelikult saavadki) lapsed, kelle heterovanemad on hüljanud – põhimõtteliselt inimlapse prügikasti visanud – omale sooja kodu ja täisväärtusliku elu. TÄISVÄÄRTUSLIKU. Ja kui homoseksuaalsus on kaasasündinud, nagu teaduslikult väidetakse, siis pole karta ka “rahvastiku homostumist” (naeran isegi) oludes, kus lapsed kasvavad üles homoabieludes.
Lõpetuseks seega ütlen, et lõpetagem see silmakirjatsemine. Igal inimesel on õigus elule, tööle, perekonnale, rahule, õnnele – olgu see, mis vormis tahes. Kui me selekteerivalt eirame üheksat pattu kümnest ja tulistame kogu oma hingevaluvalangu ühele neist, siis ainsad, kes peaks kartma, end peitma ja häbi tundma, oleme meie ise.
Homoseksuaalsus pole kultuuriline nähtus. Tegu on looduse loomuliku osaga (kuigi tundub, et ligi 2/3 Eesti elanikest seda ei mõista). Seksuaalvähemuse huvide kaitsmine pole mingis mõttes türanlik.
2012. aastal teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et kuna nn. homoseksuaalide ümber pööramise teraapial (conversion therapy) ei ole teaduslikku alust, siis on selle puhul tegemist pseudoteadusega, mille praktiseerimine seab tõsisesse ohtu patsiendi vaimse tervise, ning seetõttu tuleks riikidel, kus seda teraapiast praktiseeritakse, see keelustada. Samas dokumendis rõhutas WHO, et homoseksuaalsuse puhul on tegemist inimese seksuaalsuse loomuliku avaldumisega, mida ei saa nimetada patoloogiaks.
Kui inimene tahab, siis saab ta homoseksuaalsusest vabaneda, see on võimalik, ja võimalik on ka edaspidi elada õnnelikku pereelu vastassoost inimesega, tean peresid, kus ollakse õnnelikud sellest tervenenuna. Kõik on kinni selles, mida inimene tahab…Enda tahte õigustamiseks võib leida alati tõendeid,,aga kas see inimese tahe teda ka õnnelikuks teeb, on iseasi. Töötades õpetajana tean, et laps on vaba ja õnnelik, kui saab rääkida emast ja isast, ja lapsel ilmnevad tõsised probleemid, kui tal on 2 ema,,,
Soorollid on meisse geneetiliselt loodud ja nendest väljumine ei tee kedagi õnnelikuks.
Vaidlemine selle üle, kas homoseksuaalsus on normaalne või ei ole on ammu ennast ammendanud teema. Miks on Eesti ühiskond ikka 20.sajadis, kus seksuaalsus oli kuum teema? Lasteaed!
Ja see abielu pühadus. Abielluda võivad paarid, kes eile kohtsid. Samal ajal kui pikaajalises kooselus partnerid ei saa samu õigusi, kuna massiühiskonnas pole sellel ´lojaalsusega´ midagi pistmist. Mulle tundub see küll veidi imelik. Aga no OK, jätame abielu pühaks, sest üleöö on tekkinud religioossete institutsioonide orjasid nagu seeni pärast vihma.
Keegi ei taha olla kiusatud. Abielu tagab päris palju eeliseid, mida kõik tahaks kogeda. See on päris lihtne läbi lepingu, mis ei ole abielu leping. Kõik ideoloogid on rahul. Praegu on see puhas kiusamine. Lasteaed tõesti.
Need kõik, kes vähegi homoabielude poolt on näevad kurja vaeva, et seletada lahti, miks nad seda arvavad, miks see peaks ühiskonnad tunnistatav olema jne.. ja kõik kes on vastu? Lihtsalt karjuvad ühehäälselt oma arvamust ilma vähematki põhjust andmata(va see on vale, nad on vähemuses jne), lisades koledaid sõnu enda kommentaari/arvamuse toetamiseks(hälbe/ebanormaalne jne). Hei vastuastujad äkki veidi üritaks ka nüüd leida korralike läbimõeldud põhjuseid oma väidetele? Niisama võiks ju kõike öelda.. jätate rumala mulje. Pealegi ajalugu ja religioon ei ole väga tugevad tunnistajad millegi õigsusele. Et paneme mustanahalised ka puuri tagasi või?
Geneetliselt on loodud ka seksuaalvähemuste sooidentiteet. Esineb ka interseksuaale(esinevad nii mehe kui naise anatoomilised tunnused), kes mittetaunivas kultuuris täiesti õnnelikult elavad. Näiteks Ameerika indiaanihõimudel said neist šamaanid ning Indias omasid nad nii mehe kui naise soorolle ja neid peeti pühadeks. Ma usun, et lapsel on probleeme, kuna ühiskond(koolilapse puhul eriti klassikaaslased ning nende vanemad) peab homoseksuaalsust väärarenguks ja seda kritiseerib või naeruvääristab. Kahtlen, et kaaskondlaste mõistva suhtumise puhul samasooliste paaride lastel probleeme esineks. Või esineks neid vähemalt oluliselt vähem.
KMS presidendiks!
[…] linki panen, et ikka ajalugu säiliks – K.M Sinijärv Õpetajate Lehes ja hoopis teine aga veel suurem […]
Türannia on see, et meil hakkab tekkima vaikiv ajastu. Sama on toimunud juba muudeski riikides nii et parem on kõigele kaasa noogutada, kui elu-töö-pere armas on.
Neh, kergendus su arvamust lugeda – et on veel neid, kes ette mõelda oskavad.
Aga demokraatlikus ühiskonnas ju nii ongi – kui teha nt Eestis üleriigiline referendum ja küsida, kas eestlased soovivad homoabielusi legaliseerida, ning kui suurem osa eestlastest vastab “ei,” kas see pole siis demokraatlik otsus? Kas sinu meelest demokraatlik ühiskond on see, kus kõik asjad on lubatud? Minu meelest ei ole. Minu meelest on demokraatlikus ühiskonnas igal kodanikul õigus oma arvamust avaldada ja hääletada mingite asjade poolt või vastu. See kui suurem osa elanikkonnast otsustab mingi asja vastu, ei tähenda, et kellegi õiguseid oleks rikutud.
Kummaline on see, et paljud toovad sel teemal alati esile demokraatlikku ühiskonna ja selle olemuse. Minule meeldis kunagi näiteks kunagi väga juua pargipingil õlut ja muusikat kuulata… ilma kedagi segamata. Aga see keelati ära ja nüüd saab selle eest trahvi. Pole probleemi, tuleb leppida… enamuse tahe vist. Kuid eks ma teen seda ikkagi edasi… keegi ei tea:)
Kuuldavasti on mõni siiami kaksik isegi abiellunud – kas see on normaalne? Küllap nii mõnigi konservatiiv tahaks, kuid ei julge keelustamise mõttega lagedale tulla… näiteks ülekaalulisus ei ole kaasa sündinud – või tubakalembus – maksustamise ideed juba viljeldi, keelustaks neil äkki suguelu ära, kooselu seadustamisest rääkimata?
Võib ju seda mees-mehega juttu propageerida, aga mõistus ütleb ikka, et see on vale. On naine ja on mees. Need on superhästi omavaheliseks suhteks loodud, ütleme arendatud. Vat mees ja mees ei sobi omavahel. Sõbrad saavad olla aga abikaasad küll mitte. See on minu veendumus. Tehke või miljon uurimust ja tõestamist. Teadlased on ju ammu tõestanud, et inimesed usuvad kõike mida teadlased on tõestanud. Aga mina usun et, mees on naisele kujundatud ja naine on mehele kujundatud. See klapib. Tõestamist pole vaja.
aga näe, pole nad surnud ühti. kuidagi ei sure, kuigi väidetakse vastupidist (et on evolutsiooni tupik jne).
Miks peaks abielu jääma mehe ja naise seaduslikku kooselu defineerivaks sõnaks?
Samuti ei loe teie arvamus selles osas kas miski on normaalne või mitte. Te pole ju ometigi seksuaalsue spetsialist. Vaevalt, et muidu tugineksite matemaatikale.
“seaduslik kooselu”, antagu sellele milline nimi tahes, on iseenesest juba täielik kontseptsioonivärd, absurdne konstruktsioon, monstrum, jube mõte inimese peas! Õiguslikke mimente käsitlevad ammuilma igasugused muud, spetsiifilised seadused abieluseadusega paralleelselt, ehk duubeldavad seda niikuinii ja abieluseaduse rakendumise vältimiseks samuti leiutatud abieluvaralepingud jm. Ise küsimus on lapsendamine – kellele seda võimaldatakse (pole kursis), kuid täiskasvanud inimeste hinge ja tekialla nüüd küll riigil asja pole, nagu ka vox-populil oma läbimõtlemata normaalsusejuttudega. Viimastele küsimus: missugustest normidest te lähtute, kas euronormatiivid on ikka asjad nii paika pannud, nagu väidate, või alles nõukogude gostid veres, või hoopis kristlikud normid, või midagi muud – täpsustage, palun, alati enne, kui normaalsusest juttu teete;)
Täiesti samal arvamusel. Kui demokraatia, siis demokraatia. Las rahvas otsustab, kas seadustada samasooliste abielud või mitte. Mina võin olla vanamolise mõtlemisega, aga kindlalt ütlen sellisele jamale EI. Abielu on püha, ning mehe ja naise vaheline liit. Tuua siia näiteid loomapargist on ikka suht viimane õlekõrs. Võrrelda loomi ja intelligentseid inimesi. No andke andeks. Enamuse otsus, kas meil siin pisikeses Eesti Vabariigis on vaja samasooliste abielusid või mitte ja vsoo.
Demokraatlikus riigis (ärme räägi ühiskonnast), on kõik(!) selle riigi kodanikud seaduse ees võrdsed ning kõigile(!) kodanikele on tagatud võrdsed õigused. Ideel, et kõik riigi seadused peaksid lähtuma ainult enamuse soovidest, ei ole demokraatliku riigikorraga, nagu seda tänapäeva läänemaailm mõistab, küll mingit seost. Demokraatia ei toimi tänapäeval enam samamoodi, kui 2500. aastat atagasi Ateena agoraal, kus kodanikud kogunesid väljakule, hääletasid ja enamuse otsus oli seaduseks.
Ilu ,tegu , toiming on vaataja, nägija silmades!!! Olen tolerantne ja sanmas mitte…, raske kysimus, otsustada. Eks aeg peab annab arutust, milline mass võidab. Ja nii ongi!:)))
Lugupidamisega,
jazzum.
Nii et kui antud küsimuses ühe vähemusgrupi diskrimineerimine ehk lõpetatakse, siis oleks tegemist türanniaga? Et armasta oma ligimest, aga ainult siis, kui ta näeb välja samasugune kui mina, räägib samas keeles kui mina ja mõtlev samamoodi kui mina?
Demokraatia ei tööta, sest enamuse arvamus on alati keskmine arvamus ja keskmine arvamus ei ole eriti tihti intelligentne arvamus. Muidu, üleüldiselt – kõik tahavad abielu hoida mehe ja naise vahel, aga paljud meist siin siis usklikud on? Et peate abielu pühaks liiduks? Kui palju ülejäänud ajal ka Jumala poole pöördute või üldse miskit usute? Totter.
[…] Lisalugemiseks […]
[…] Lisalugemiseks […]
Kui homoparaadi mõte on jäädnud veel segaseks, siis neid peetakse selleks, et nn. enamusele meelde tuletada – ma oleme siin, me oleme olemas ja me ei kao kuhugi. Homoparaadide kadumist soovida on sama, kui soovida, et homod oleksid omaette, tegeleksid “oma” asjaga ja “meid” ei segaks. Ehk siis samm segregatsiooni ja getode suunas. Mis puutub homode elusse siin ja mujal maailmas, siis oleks hea meeles pidada – homoseksuaalsed inimesed elavad kõigil kontinentidel ja kõigis maailma riikides. Et me peaksime siis võtma eeskujuks need riigid, kus homodel on veel vähem õigusi või kus neid lausa taga kiusatakse või surmanuhtlusega ähvardatakse? Kas tõesti nii, et “vaadake, me ei tapa neid ja laseme neil koos elada, mida nad veel tahavad!?”
Sina ei käi võib-olla tõesti kellegi nina all amelemas aga kui nüüd oma nina otsast natukene kaugele vaatama hakata siis kasvõi meedia on täis heteroseksuaalseid paare, kes amelevad. Lisaks võib seda ka näha poes, tänaval, klubis, baaris, pubis, teatris .. jne. Kas siis mees ja naine suudlemas on normaalsem kui mees ja mees suudlemas ? Miks ühtedel on rohkem õigusi kui teistel ?
Geiparaadil on muideks pikem ajalooline taust, see ei ole niisama eputamiseks ja kui sa ise just kohal ei käinud siis rääkida mulje põhjal mis meedia on jätnud on üsna pealiskaudne. 🙂
Pärast pikka vaheaega haaras Kollontai taas agaralt sule ja naasis oma lemmikteemade juurde. Seda soodustasid kaks äsja vastu võetud uut seadust: perekonna- ja abieluseadus ning kooliseadus. “Abielu on revolutsioneeritud!” reageeris ta esimesele neist vaimustatult. “Perekond ei ole enam vajalik. Seda pole vaja riigile, sest ta eemaldab naised ühiskondlikult kasulikust tööst, pole vaja ka perekonnaliikmetele, sest laste kasvatamise võtab järk-järgult üle riik.” Talle sekundeeris Zinovjevi naine Zlata Lilina, kes juhtis rahvaharidust Petrogradis: “Lapsed tuleb natsionaliseerida, sest neid saab mõjutada, nad on nagu vaha – neist on võimalik teha tõelised, head kommunistid.” Kui need sõnad poleks pärinenud tolle vihatud perekonna liikmelt, oleks Kollontai rõõmuga neile ise alla kirjutanud. Igal juhul mõtles tema täpselt samuti. Objektiivsust taotledes tuleb tunnistada, et perekonna kui ühiskonna sotsiaalse struktuuri aluse purustamise tegi teoks mitte Lenin (tema vaated abielule, nagu muide ka kirjandusele ja kunstile, olid täiesti traditsioonilised), vaid vasakäärmuslastest fanaatikud, kelle tüüpiline esindaja oli tollal Kollontai.
/Arkadi Vaksberg “Aleksandra Kollontai. Revolutsiooni valküür”/
Kui abielu nii pühaks peetakse, tuleks minna juba abielu lahutamise ja mitmendat korda abielu keeluni. Neid me ju tolereerime ning lõpuks oli algselt abielu seadustamine ju kirikupapi pärusmaa. Või ehk jätaks laulatuse (ainult vastassoo esindajate vahel) kirikule pühitseda, abielu (soost olenemata) olgu siis riiklik lepe.
Räägi seda juttu nüüd õige kõigile üksikvanematele või üksikvanemaga kasvanud/kasvavatele inimestele…
Meie vana-vana-vanemate elude ajal tõesti ei leitud tolerantsi millegi muu kui mitmeid põlvkondi sisse harjunud tavade jaoks. Tänapäevaks on teada, et ka sel ajal leidus (küll pigem meeste puhul, sest naiste kohta on dokumentatsioon üleüldse kõhvavõitu) inimesi, kes olid küll ametlikult ehk abielus kuid veetsid kahtlaselt palju aega teis(t)e meesterahva(ste) seltsis. Meie vana-vana-vanemad ei pannud ka näiteks kunagi käsi taskusse (kui sealt just midagi vaja polnud), ega jätnud daamile ust avamata ning vastuvõetamatu oli, et naisterahvas teotuks tooli seljatoele.
Väljavõttedid õiguskantsler Indrek Tederi kirjast 23.05.2011 nr 6-1/100737/1102413
“Seksuaalne orientatsioon on osa iga inimese olemuslikust identiteedist. Kaasaegsetes õigusdokumentides on nimetatud seksuaalset sättumust läbivalt ühe tunnusena, mille tõttu asetleidva diskrimineerimise vastu on peetud vajalikuks isikuid kaitsta.”
“Euroopa Inimõiguste Kohus on sedastanud, et ka samasooliste isikute kooselu, kui tegemist on püsiva faktilise partnerlusega, kuulub perekonnaelu kaitsealasse sarnaselt samalaadses olukorras oleva erinevast soost paariga. Kohus märkis, et samasoolised paarid on samamoodi kui erisoolised paarid võimelised looma püsisuhteid, mistõttu vajavad ka nemad oma suhte õiguslikku tunnustamist ning kaitset.”
“Olen seisukohal, et ka muus riigis samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu kuulub olemuslikult põhiseaduse § 27 lõikes 1 toodud perekonnapõhiõiguse kaitsealasse. Samuti leian, et erinevalt samasooliste isikute vahel abielu sõlmimise lubatavusest siseriikliku õiguse kohaselt, pälvib samasooliste isikute vahel muus riigis juba sõlmitud abielu kõrgemat kaitset, sest isikute vahel on peresuhted juba tekkinud ning abielu sõlmimise näol ametlikult tunnustatud. Leian, et küsimus, kas isik on abielus või mitte, on olemuslikult inimese identiteedi üks komponentidest. Ka õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt vajab õiguspäraselt sõlmitud abielu kaitsmist.”
Soohh Kertrud … mis on viga heteroseksuaalsel paaril, kes ameleb sooviga järgmise sammuna järglasi saada? See, et eputrillad ja enam esinejad seda teatris, poes ja mujal teevad, on Sinu jaoks täpselt sama segav kui ajaloolise taustaga geiparaad mõnele heterole. Pada-sõimab-katelt stiilis jutt, mis kuhugi ei vii. Nii ühe kui teise poole radikaalsuse tasandab, tahame seda või mitte, aeg.
Olen ise küll seaduslike homoabielude vastane, kuid põhimõtteliselt saan aru selle pooldajaist. Maa ja ilm pole ammu enam naa must ega valge, et saaks tembeldada midagi sedavõrd konkreetset üdini halvaks või vastupidi jumalikult heaks. Igas halvas on miskit head ja vastupidi. Oluline on mõista, hinnata, teha omad järeldused ja adopteeruda. Vahet pole, kas enamus või vähemus – ajatuna kehtib reegel, et “haukuv koer ei hammusta”.
Miks peaks inimene tahtma vabaneda millestki, mis on tema loomulik osa ja millega ta on ise rahul? Kas selle pärast, et see teistele ei meeldi? Või selle pärast, et ta meeldiks siis teistele rohkem? Kui inimene siiski murdub ja allub üldsuse survele ning hakkab oma orientatsioonile vastupidiselt käituma, siis kas see teeb selle inimese õnnelikuks? Miks üldse peaks üksikisiku seksuaalne orientatsioon kaaskodanikele ja riigile “probleemiks” olema? Kui tegemist oleks nn. hälbega, mis põhjustab inimesele endale või temaga kokku puutuvatele inimestele kannatusi, siis võiks seda diskussiooni ju veel jätkata, kuid see ei ole nii. Pigem põhjustab homofoobne käitumine kannatusi homoseksuaalidele ja nende lastele. Apelleerimine isiklikule arvamusele või traditsiooniliselt välja kujunenud seisukohatadele lihtsalt ei päde, sest neid ei toeta ükski tõsiseltvõetav rahvusvaheline uuring ega tervishoiuorganisatsioon. Kui enamus aksepteeriks vähemusi sellistena, nagu nad on, kaotaks kogu senine poleemika oma mõtte. Väide, et homopaaride kooselu seaduslik tunnustamine on halb, kuna teie kogemuses on olnud üks juhtum, kus kahe emaga kasvaval lapsel on olnud koolis probleeme, pole piisavalt põhjendatud, kui mitte öelda põhjendamatu. Homoseksuaalsete paaride kooselu seadustamisega nendes peredes kasvavate laste olukord pigem paraneb. Ja mida tolerantsemad on antud teema koha pealt pedagoogid, seda suurem on tõenäosus, et homofoobia ühiskonnas väheneb.
Halloo, saurus suri välja! Kas sa ei arva, et kui nüüd homod ja lesbid omavahel sebima hakkavad ei sure siin miskit välja!?!?
Kommentaar Hehile. Kirjutasid “Saurused surid välja! Nad ei pidanud ajale vastu. Nagu ka need, kes ei mõika ajaga kaasas käia ning oma arvamusi kohandada vastavalt uuele teabele ja väärtuste muutumisele.
Kes olete teie, et kedagi teistest vähem või rohkem normaalseks tembeldada?”
Kas sa tahad öelda, et heterode aeg on nüüd ümber saanud, et see oli puhas mood ainult, nüüd tuleb uus mood- pederastia!?
Selle pärast ka selline SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ühing, et need “saurused välja ei sureks” ja meie lapsi ei kasvatataks uue homoideoloogia järgi, et kõik on normaalne, kui mul on kaks issit või emmet!
Mine abiellu välismaal, kui see sulle nii tähtis on!
Lihtsalt ääremärkuse korras: kümme käsku ei puuduta sōnagagi homoseksuaalsust, küll aga keelab sōnaselgelt näiteks igasuguste taevaste “asjade” kujutamise (milledest meie pühakojad kubisevad) ja surma ähvardusel käsib pühapäeval igasugusest töö tegemisest hoiduda. Kuidas meil nende nõuete täitmisega lood on, võib igaüks ise hinnata. 🙂
K, sa paned siin mingeid sõnu ritta mida keegi on kuskil targutanud. Kogu selle suure pedeboleemika mõte on see, et kui me anname neile loa saada võrdseteks heterodega, siis on see nagu doominoefekt, üks asi hakkab viima teiseni. Kõige enne abielu, siis koolid/lasteaiad/ametid (viiakse sisse kasvatus, et see kõik on normaalne ja nii peabki olema) ning lõpuks kõik muu ühiskond.
Ja siis heterona mõtled 20 aasta pärast, et äkki oleks pidanud kah oma hääle andma homode vastu, sest vaat mul on kolm poega ja kõik on peded!! Kõik veel hella hingega ja puhkevad nutma kui kurja häält teed!
Kirjutasid “Pedo-, nekro- või zoofiilia puhul on üks osapool alati nõrgem.” <Täpselt samamoodi on ka normaalsetel inimestel ja pederastidel ju.
Kõik ei tule sulle ette ja taha ära teha, kui tahad täit kompotti, siis mine SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks lehe peale ja loe läbi.
Õige! See on nagu gripp, käib puhanguti ja saab ravida.
Vot see ongi see koht, kus sa peaksid mõtlema väheke laiemalt, mitte nii, et “nii kaua kui nad minu p*rset ei torgi, nii kaua tehku mis tahavad”.
Abielu on alles esimene punkt! Ja varsti peale seda tuleb su enda poeg/pojapoeg koju ja ütleb, et tal on nüüd boyfriend.
no ega ikka ei ole kyll kaasasyndinud, homoksa saadakse, mitte ei synnita, j’ta meelde
Ma ei saa aru, kuidas te väidate, et homodel pole võimalik lapsi saada… Homode lastest ongi ju juttu: lesbidel on asi eriti lihtne, geidel on vaja leida naine, kes nendega last tahaks saada ilma paaris olemata, aga ka neid jätkub. Probleem on nende laste õiguslik olukord.
Võib-olla nüüd mõni ütleb selle peale, et homodel peab laste saamise ära keelama. See oleks huvitav arutelu.
No mis ime pärast peab nn. “kooselu seadustamine” olema reserveeritud ainult ühest soost inimesele ? .. miks eri soost inimesed ei või olla seaduslikult koos muud moodi, kui abielus ?!
Äkki ei tahagi lapsi, äkki ei olegi suurt keppi ja armastust, lihtsalt sobivad !?
Lõpuks ka üks ratsionaalne selleteemaline sõnavõtt, mis teeb õiged rõhuasetused. Debatt peaks käima tõesti selle üle, kuidas seadustada inimestevahelisi suhteid ja kas homoseksuaalsus on normaalne või mitte-normaalne. Tore, et meie ühiskonnas on veel olemas humanetaare, kes suudavad mõelda nende eest, kes seda ise ei oska.
Kõik heteroseksuaalsed suhted ei ole ometi järglaste saamise eesmärgil.
Kuda, kuda? See tähendab siis, et Eesti venekeelne vähemus omab 6igust kehtestada venekeel teiseks riigikeeleks vastu enamuse tahet. See oleks siis jah t6eline ja tänapäevane demokraatia. V6i see, nagu sina sellest aru saad.
Saan aru, et sinu soovitus oleks, et mingid “intelligentsed yliinimesed” kuskil otsustaks, mis rahvale on hea. Kuna rahvas on ju nii loll, et ei oska ise 6igeid otsuseid teha. Minu arust on Eesti Vabariigis k6rgeima v6imu kandjaks rahvas (kodanikud). Miks soovitakse nii väga, et see poliitiline otsus tehtaks Toompeal, kus “jumalad” teavad, mis on 6ige ja hea. Miks ei anta olulistes kysimustes otsustus6igust rahvale nagu paljudes teistes demokraatlikes riikides. Näiteks Läti kodanikud said valida, kas nad soovivad vene keelt teiseks riigikeeleks v6i mitte. V6i leiad, et nende valik ei olnud demokraatlik? Näib, et paljud igatsevad seda n6ukaaegset demokraatia mudelit, kus k6rgeimaks v6imukandjaks oli rahvas, aga otsused tehti “Olympose mäe otsas” Moskvas.
Imelik on see, et sõnavabadus on viimasel ajal ainult homo(abielu)de pooldajatel. Ja veel:nn tolerandid võiksid tolereerida ka mittetolerante!!!
ei viitsinud küll neid kinnimakstud vaimseid ja õigel poolel oleva inimese ridu lugeda. Kuipalju ma oma elu oleks selle peale raisanud? Rohkem ikka kui 0,0000000000001% ja võitnud poleks mitte midagi.
Te ilmselgelt ei lugenud mu vastust läbi. Või siis ei julge vastata. Küsimus oli väga tingimuslik.
Teil on õgus viimase küsimusega. See omadus on ühine(sama) kõigile siin osalevatele arvamuse avaldajatele ja ka neile, kes siin eiosale.
Ei. Türannia on see, kui inimene enam isiklikku arvamust ei või omada ja selle eest pokri pistetakse.
Ja siis “Teil” peab veel paraad ka olema, sest ajakirjanduses ja mujal amelete “Te” ju niigi samamoodi, mis tekitabki seda väärastunud arusaama, et homod tegelevadki selle va. täiskasvanute asjaga ainult kampades, paraadi korras ja oma baarides, seega edendades üldist lodevust.
Jah, ma leian, et Eesti võiks lubada homoabielud, aga keelustada seksuaalse orientatsiooniga asutused.
Esiteks on see vale. Teiseks on sõna “pederast” solvav.
Et siis seda on kuskil keegi kirjutanud ja nii on?
Homoabielude lubamine ei tee kellegi pojast/pojapojast homo. Ja homoseksuaalsuse halvustamine ja sellel teemal verbaalne nilbitsemine ei tee ühestki homost heterot. See killustab ühiskonda ja teeb ühe osa täieõiguslike(!) ühiskonna liikmete elu raskeks ja keeruliseks. Kirglik homovaenulikus ja selle külvamine räägib hoopis vaenajast endast.
Isikliku arvamuse omamist pole võimalik kuidagi keelata. See-eest on avalikus ruumis võimalik piirata vähemuste halvustamist ning üleskutseid nende vabaduste ja õiguste piiramiseks enamuse poolt. Miks peaks ühelgi inimesel olema õigus teist intimes avalikult halvustada? Mis õigustab üleskutseid mitte anda vähemusele enamusega võrdseid õigusi? Vähemusetele õiguste andmine ei võta neid ära enamuselt. Vähemuste vabaduste ja õiguste piiramine ei muuda enamuse elu paremaks. Tegelikult vastupidi.
Ma arvan, et teie kokkupuude nendes riikides toimuvaga on olnud kõige paremal juhul põgus, mistõttu teie informatsioon antud küsimuses on enam kui tendentslik, kuid alati on olemas võimalus end selle teemaga kurssi viia.
Gertrud ei kirjutanud, et teda heteropaaride avalikud õrnutsemised segavad. Ta hoopis küsis, mis õigustab arvamust, et heteroseksuaalsuse välja näitamine avalikus ruumis on rohkem lubatud kui homoseksuaalsuse välja näitamine (sh. homoparaadid)? Väide, et heteroseksuaalse käitumise valideerib omavahel järglaste saamise võimalus, ei kehti juba sellel põhjusel, et kõigil heteropaaridel puudub järglaste saamise võimalus, ning rõhuv enamus avalikus ruumis õrnutsevaid heteropaare ei saa omavahel järglasi.
Homoseksuaalsus on sama kahetsusväärne kui alkoholism. Tõsi, mõnedel on tõesti selleks suurem kalduvus, kui teistel, ent seda ei saa pidada normaalseks, pigem kinnitab erand reeglit. Mina suhtun homodesse ja alkohoolikutesse kaastundega ja julgustan neil oma kalduvusest jagu saama kasutades abi, mis neile meelepärane on. Teinekord on homod ja alkohoolikud oma loomuomadustelt isegi meeldivama iseloomuga, kui nö tavalised inimesed, seega on paljudel juhtudel tegemist tundliku inimesega, kes mingil kahetsusväärsel põhjusel on sellesse lõksu langenud. Loomulikult on inimese enda valik, kas ta tahab oma nõrkusega tegelda või tahab ta seda nautida, paljud alkohoolikud naudivad joovet ja keegi ei saa sundida neid paranema. Aga nad saavad paraneda, kui nad tahavad ja nende lapsed on õnnelikud, kui nad sellest paranevad, sest vastasel korral saavad ka lastest nö kaasalkohoolikud, mis on omakorda probleem nende edaspidises elus. Sama käib homokalduvusega inimeste kohta, see on kurb ja kahetsusväärne olukord, ent mitte lootusetu, nende lastel võib olla vägagi õnnelik lapsepõli ja elu, kui homo kalduvusega lapsevanemad enne lapse soetamist selle kalduvuse kontrolli alla saavad. Koolis ei saa rääkida homoabielust kui normaalsest nähtusest, sest me tahame oma lapsi kasvatada võimalikult moraalselt terves keskkonnas, et nende väärtushinnangud toetaksid neid nende elu valikutes, edus ja õnnes.
Rõhutan veel, et tunnen peret, mis on harmooniline ja kus isa oli eelnevalt praktiseeriv homoseksuaal. Ta on õnnelik, et tal on naine ja tema enda lihast ja luust lapsed ja kõige rohkem ta kahetseb, et ta kunagi sellisel teel oli, mitte ei vaata igatsusega sinna tagasi. Seega, see on võimalik ja kui minu kommentaari loeb kasvõi ükski inimene, kes sellest julgustust saab, olen ma siiralt õnnelik.
Sugugi mitte kõik tsiviliseeritud lääne ühiskonnad ei pea homoabielu seaduslikuks nähtuseks, toon esimese ettejuhtuva näite Wikipediast:
North Carolina does not legally recognize any same-sex union, including civil unions and same-sex marriages. A state constitutional amendment was voted into effect on May 8, 2012, banning same-sex unions and defining marriage between a man and a woman as the only valid “domestic legal union” in the state.[1][2] Before passage, state law had already restricted marriage to a man and woman in statute §51‑1.2.[3] The constitutional amendment bans not only same-sex marriage and civil unions, but could end the legal recognition of unmarried opposite-sex couples in domestic partnerships.[4] Some cities in the state recognize both same-sex and opposite-sex domestic partnerships. According to 2010 census data, there were 228,000 North Carolina couples in domestic partnerships and 12 percent of those were same-sex couples.
Homod ongi võrdsed heterotega. Jutt käib homode õigusi diskrimineeriva seadusandluse muutmisest. Ja see, kas kellegi lapsed on homoseksuaalsed või mitte, ei sõltu lapsest, lapsevanemate väärtushinnangutest ega nende seksuaalsest sättumusest. Kõige vähem sõltub lapse homoseksuaalsus aga riigi seadusandlusest.
Argumenteeritud mõttevahetus eeldab argumente, neist arus saamist ja oskust neid ümber lükata. Oma arvamuse avaldamine on armas, aga ainult juhul, kui see ei halvusta teisi inimesi. Homoseksuaalsuse võrdlemine alkoholismiga on seda aga kindlasti. Mis puutub juhuslikku Wikipedia viitesse Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina osariigi seadusele, siis sama hästi võiks näiteks tuua Eesti Vabariigi praeguse seadusandluse ja väita, et kuna meil pole antud kahe homoseksuaalse inimese kooselule seaduslikku kaitset, siis peaks see olema normiks ka mujal maailmas.
Millised asutused? Ja miks?
Samas, kui ma teie eelmise postituse teise poole veelkord üle lugesin, siis pean ma tõepoolest tunnistama, et tõlgendasin seda ebakorrektselt. Vabandan selle pärast.
Ma arvan ka, et omasooiharaks saadakse, nagu alkohoolikuks ja narkomaanikski. Tavaliselt misjoneerib keegi staažikas omasooihar noorte hulgas ja leiab ikka ohvri, sest õrnas eas ollakse ju ikka mõjutatavad. Pärast on juba vaja leida oma olemisele õigustus ja siis tulebki mängu see jutt, et sündisingi sellisena. Seda juttu on tugevamalt aetud viimased 60 aastat ja meie lugupeetud literaat on ka selle homopropaganda ilusasti alla neelanud ja omaks võtnud. Ravi ei saa ka alkohoolikute ega narkomaanide puhul toimida seni, kuni me kuulame, mida nemad soovitavad ravijatel teha nendega, see on tõesti siis ravi, mis ei hakkagi andma tulemusi. Sõltlane ei suuda kunagi nõustada – adekvaatselt – oma ravijaid ehk ühiskonda. Sõltlane ei suuda selga keerata oma keskkonnale – kamraadidele ja situatsioonidele ning see teeb igasugused ravivõtted naljanumbriteks. Sama kehtib ka omasooiharate kohta, kui nad ei suuda sellest tegevusest ja miljööst eemalduda, siis võibki naerma jääda ravimise juttude üle ning siis tulebki öelda, et olin juba sündides omasooihar, kuid alles praegu mõistan seda, oma omasooiharatest sõprade toel ja heakskiidul. Olen ise selja keeranud alkoholismile ja narkomaaniale ning tunnen inimesi, kes sama teinud omasooiharusega, miks ma peaksin kahtlema selles, mida tean toimivat? Olen seda meelt küll, et nii alkohoolik, narkomaan kui ka homoseksuaal peavad tohutult vaeva nägema ja kogu hingest soovima muutust läbi teha. Kui seda, võimast muutumissoovi pole, siis ei tule, jah, midagi välja. Aga pole ka õigust öelda, et see on nagu neegriks olemine, mida ei saagi muuta.
A milles probleem? kui mu kolm poega peaksid peded olema? peaasi, et on õnnelikus kooselus inimesega, keda ta armastab:)
Sinijärve pikk targutus küll ei veena. Väide, et inimese rahvust naha- ja juuksevärvi ning seksuaalset sättumust ei saa inimene ise mõjutada on üle pakutud. Juuksevärvi ja isegi nahavärvi muudetakse agaralt ja see ei tohiks kedagi häirida. Seksuaalne sättumus on teine asi. See on ebanormaalne ja seda peab selle “omanik” suutma muuta või vältida. Sama ebanormaalsed on ju ka vargad, taskuvargad, röövlid, tapjad, sarimõrvarid. Kas me neid ka loeme õnnetuteks imeliku kõrvalekaldega inimesteks? Miks me neid siis vangi pistame?
Ei ole ise õpetaja ega ka kõrgelt haritud, nii et ärge pange kirjavigu tähele. Teie väide, et omasoo iharaks saadakse, mitte ei sünnita, on vähemalt minu puhul väär. Mäletan oma lapsepõlvest, kui olin 5 aastane ja vanaema juures maal. Seal oli naabrite juures külas üks minu vanune poiss Tallinnast ja ta meeldis mulle kohutavalt. Ta kandis punaseid põlvikuid, ja meenub, et ka mina pidin need saama. Rääkisin emale, et osta minule ka,tahan välja näha nagu tema. Teine juhus, olin siis natuke vanem. Alevisse, kus elasin tuli oma emale suveks külla üks minu vanune poiss ja me veetsime selle suve koos. See sõber meeldis mulle jälle kuidagi eriliselt, kogu aeg tahtsin temaga koos olla ja millegi pärast isegi ta keha meeldis. Suvi lõppes ja nutsin kui ta minema läks. Olin siis nii noor, et ei saanud midagi aru mis toimub. Hiljem, see võis olla 3-4 klass käisime Viljandis mingil kooli ekskursioonil ja seal oli mingi maja küljes kivist palja mehe ja naise kuju. Mäletan, et vaatasin mehe kuju suu ammuli. Hiljem kui saabus puberteet meeldisid ikka poistest sõbrad alati rohkem kui tüdrukud. Muidugi olid ka tüdruksõbrad ja mõnega sai hullatud, aga no mis teha, poisid meeldisid rohkem. Ei ole ma ka lapsepõlves seksuaalselt kuritarvitatud ega muud moodi suunatud homo seksuaalsuse poole. Lihtsalt olen sündinud sellisena. Nüüd tahaks natuke rääkida sellest psüühilisest pingest, mis sellega kaasnes. Ma olin noor ja õrnas eas, aeg oli 90ndad. Gay teema oli tabu, nii koolis kui väljaspool seda. Sain aru, et olen teistmoodi aga kusagilt ei leidnud vastuseid. Miks see nii on ja mis minuga toimub? Polnud kellegi poole pöörduda ja olin väga lähedal enesetapule. Pidin lühidalt öelda mängima, et olen normaalne. Esinema sõprade, kodu ja kooli ees iga päev ja nii päevast päeva ja aastast aastasse. Võtsin kätte ja lahkusin kodumaalt. Loodan, et poistel, kes tunnevad ennast täna Eestis teistmoodi, saab olema parem elu.
Ja veel, kindlasti on tänagi koolides selliseid lapsi ja toetan soojalt, et juba koolis räägitakse lastele, et see on normaalne kui meeldivad oma soost inimesed. Arvan, et paljude laste psüühika ja elu saab olema palju õnnelikum kui sellest mitterääkimine. Kui nende hinge ei ahista mõtted oma seksuaalsusest ja saavad vabalt selle energia suunata pigem oma haridusse.
Mul on ka olnud lapsepõlves huvi teise poisi keha vaadata. Eriti, kui teine oli kõva sportlane ja arenenud musklitega. Olen oma poistest mängukaaslastega päris palju ühes voodis ööbinud. Selle üle on mul heameel, et keegi ei tulnud mulle rääkima, et äkki sa oledki kuidagi teistsugune ja sul ongi poistega parem. See oleks õrnas eas ainult segadust külvanud. Teatav huvi ja tõmme võivad ikka olla, aga sellele ehitama küll ei tasu hakata ideoloogiat võimalikust teistsugususest. Kuidas härra kavatseb minna koolidesse täna rääkima lastele nende võimalikust kallutatud huvist samasoolise vastu? Mis on sellise misjoni eesmärk? Kas see, et proovige järgi, muidu te ei tea, kes te olete? Et arendage oma pisut imelikke huvisid, siis ootab teid ees õnnelik elu?
Ma ei ole näinud, et homoaktivistid eriti õnnelikud inimesed oleksid, miks peaks lapsed saama vastavasisulisi “koolitusi”? Et olla veelgi rohkem laulatatud identiteedikriisiga? Sisemist rahulolu ja enesega tasakaalus olemist ei suuda ju pakkuda selline üleskutse, et vaadake eneste sisse, äkki ikka olete omasooihar inimene. Need asjad tuleb selgeks mõelda enese jaoks, nõus, aga mitte noori sellisele igavesele kahtlusele neid kallutada. Sina, kes sa rääkisid oma sündimisest omasooiharaks, pole ju ise ikka veel kindel, et sellisena oled rahul oma eluga ja jäädki selliseks. On ju olemas inimesed, kes julgevad selja keerata nendele mängudele. See eeldab aga kasvamist inimesena, julgust kahelda selles, millesse kunagi end on mässitud. Aga see on väga sihikindla inimese tee, kes vajab abi sellest välja tulemisel. Kui palju oled Sina abi otsinud ja püüdnud leida tasakaalu ja harmooniat, need küsimused kindlasti aitavad Sind edasi Sinu kasvamisel. Küsi ka selle järele, kes on Su tõelised sõbrad? Kas nad kiidavad takka Su harjumustele või manitsevad Sind võitlema oma isikliku tasakaalu ja õnne nimel?
Palvetan Su eest, et võiksid aru saada, miks Sinu tee õnneni peab olema niiii keeruline. Seda palun ka, et Sa teisi ei eksitaks proovima asju, mida hiljem hakatakse kinni mätsima ja ilustama, mida ei juleta enam tunnistada kui väga fundamentaalset eksimust. Mul on hea meel, et olen ise saanud välja kasvada pisikesest uudishimust teise poisi suhtes, tänu Jumalale! Sinu olukord on keerulisem, paljudes kordades. Sa oled oma patu vang, aga Sa ei julge seda patuks nimetada, tahad et ühiskond laseks latti kõvasti alla. See on lapselik ja ühiskond kindlasti pabistab Sinu pärast, sest pole enam palju inimesi, kes julgeksid Sulle öelda: paranda meelt, otsi Jumala tahet! Need, kes nii julgevad öelda, naerdakse juba esimese tunni jooksul välja. Selles olukorras on Sul raske ka abi saada, sest Sa eitad ju oma valel teel olemist.
Kindlasti teeks haridustee jätkamine Sulle head, õpetab iseseisvat mõtlemist, kahtlemist oma tegevuse suhtes. Lapsepõlve tunnetele ei tasu anda müütilist tähendust. Nendest asjadest saab kindlasti välja kasvada. Kui ei taha välja kasvada, siis on nagu Pipil oli: väike väänik anna asu, et ma eal ei suureks kasu… See on tore lasteraamat, aga selle järgi elada küll ei saa.
M. juba ütles põhilise ära.
Mitte iial ei hakka ma mõtlema, et oleks pidanud andma hääle selleks, et terve inimgrupi õigusi ilma igasuguse mõjuva põhjuseta piirata. Ühiskonna suhtumine peabki muutuma. Õigused peavadki olema võrdsed. Ja ükski minu, sinu ega üldse kellegi poegadest ei muutu homoseksuaaliks sellepärast, et homoseksuaalidel on võimalus abielluda. Samamoodi nagu ükski homoseksuaal ei muutu sellepärast heteroks, et tal pole võimalust abielluda.
Nii jaburat juttu ei tasuks ikka ajada kulla Mikk.
Teised imetajad ei looda saada sellisest liidust järeltulijaid.
Ma püüan end tagasi hoida ja mitte tervet su teksti kommenteerida. Homoabielud homoabieludeks, su kirjutatust on näha, et kuulud nende hulka, kes oma mõistusenatukesega on enda arvates jõudnud jube originaalsele järeldusele, et geid on võrreldavad pedofiilide, zoofiilide ja nekrofiilidega. Müstika, kuidas inimesed suudavad need asjad samale pulgale panna…
Aga kui nüüd kommenteerida ühte lauset, mis mulle su tekstist silma jäi. “Ma ei räägi invaliidide tagakiusamisest, otseloomulikult tuleb neid võtta sellistena nagu nad on, nendega arvestada ja neid austada kui inimesi.”
Neid austada KUI inimesi??? Nad ongi inimesed!
Ja sama väide kehtib ka geide kohta.
Seda tahangi öelda sulle, et mängisid enda mängud poistega ära aga hiljem hakkasid meeldima naised. Täpselt nii tegin ka mina aga meeldima hakkasid hoopis mehed. Seda ei saa muuta ei ravimite ega mõtlemisega. See on kaasasündinud seksuaalne eelistus inimesel. Seda tuleks rääkidagi koolis, et see ei ole ebanormaalne kui meeldima hakkavad omasoolised. Millest siin raske on aru saada? Ei pea mingit pikka ega väsitavat Jumala ja muid asju ajama mulle. Kui sa nii kindel oled, kas saaksid siis enda eelistusi muuta? Alustame kasvõi muusikast ja lõpetades värvi või toiduga? Oleksid sa õnnelik kui peaksid kuulama muusikat mida väldid, elama majas mille värvid sulle ei meeldi ja sööma toitu mida vihkad? Küsin veel, kas suudaksid enda mõttemaailma nende järgi paika panna ja neid asju taluda, seejuures õnnelik veel olla?
Muusika, toit ja värvid on küll kategooriad, mis minu puhul on päris palju mu elu jooksul muutunud, ma ei saa aru, miks selliseid paralleele tõmmata? Inimese sügavam olemus pole kõrvutatav selliste kategooriatega nagu need, mida tõesti võidki valida ja muuta, vastavalt enesetundele ja maitsele. Kui võtta enesele jumalik roll, panna enesele diagnoos oma kaasasündinud omaduste ja eelistuste suhtes, siis on loomulikult jutud Jumalast väsitavad, sest see nõuaks oma senise ideoloogia põhjalikku ümberhindamist. Selle asemel ootab omasooihar seda, et ühiskond hindaks ümber oma mõtlemise, suhtumise ja väljendusoskuse. See on kõige kindlam viis jääda kinni oma õpitud rolli, et mitte ise vaeva näha ega pingutada. Alati on probleem väljaspool, teised on halvad, sest ei lase õnnelikud olla ja julgevad kahelda ka veel selles õnnes. See nn omasooiharate õnn põhineb ju selliselt ainult välisel tunnustusel, ei mingit sisemist veendumust ega rahulolu, mis kannaks seda ideoloogiat. Pole iseseisvust. Kuidas saavad kaks ühesugust teineteist täiendada ja õnnelikuks teha? Inimene vajab ju seda, mida tal enesel pole.
Ma palvetan edasi, et Jumal annaks teada Sulle – kelleks Tema on Su loonud. Muud ma ei oska, kui Sinuga vestelda ja meie Loojaga vestelda. Ole hoitud ja õnnistatud!
jaja… see paganama perekonna ja ma ei tea mille kaitse kristlik asutus.. lugesin nende põhjused läbi. naerma ajas küll:) kuskilt pastakast välja imetud “põhjused”..
noja sorri, siis ongi nägemist Eestiga. Olen küll hetero, aga sellisesse kohta ma küll jääda ei tahaks, kus nõnda suhtutakse ühte inimgruppi.
Selles lauses on hoolimata näilisele loogilisusele üksühene vastuolu. Tolereerimine ei hõlma endas mittetolereerimise tolereerimist. See oleks eituse jaatamine. Nonsenss.
Autor on osav sõnadega zonglöörima. Zonglöörib kõigepealt musta valgeks ja siis vikerkaarevärviliseks. 🙂 Intellektuaalne hookus- pookus. Autor lahutab abielust armastuse ja sexuaalsuse! Ja soovitab mitte arusaajatel mõtlemist arendada. 🙂
Kui tark on vaja olla, et saada lihtsatest asjadest aru? Abielu tänases tähenduses tähendas seda, et üks mees ja naine avalikult andsid inimestele teada, et nad asuvad koos elama ja tegema asju mida mees ja naine teevad. Ka sex kuulub nende tegevuste hulka. (Seda ei saa lahutada abielust). Sexist sünnivad vahel lapsed.(ei too kurg)
Milliseid mõtteharjutusi peab tegema, et sellest kuidagi teistmoodi aru saada?
Üks piltlik näide. Kujutage ette perekonnaõpetuse tundi kus õpetaja näitab piltidelt mehe ning naise keha ja kuidas viljastub munarakk, areneb loode, sünnib laps. Lõigatakse läbi nabanöör. Seejärel näitab õpetaja pildiseeriat samalaadsest arengust kahe mehe pildiseeriat kasutades. 🙂 Lõpetuseks ütleb õpetaja lastele, et tegemist on täpselt sama abielu ja perekonnaga. 🙂
Kusjuures kui samasooliste abielu seadus vastu võetakse ja õpetaja peaks keelduma sellisest õpetamisest, siis lastakse ta lahti. Nagu tehakse täna Inglismaal. http://www.lifesitenews.com/news/judge-firing-teacher-who-called-homosexual-sin-reflects-modern-british-valu
Nalja teete või! selline arutelu üldse siin tundub jabur. samasoolised abielluma ja veel lapsi lapsendama?? Inimesed kes ajavad segamini seedeelundi ja suguelundi ?? Ja kuulutame selle veel abieluks? Nalja teete või!
Võrdne võimalus? Ei saa olla võrdne, sest abielu on mehe ja naise vahel olnud sajandeid.
Mõelge samasooiharatele mingi oma koosulus välja. Abielu on heterode liit. Kujutage ette kui oleme samasooiharate tegemistele ka abielu nime andnud. Keegi küsib teilt. Oled sa abielus. Ja sa vastad. Ojaa ma olen täpselt samas pühas abieluliidus nagu need kaks vaffat kutti kes seal käsikäes jalutavad. 🙂
Kui see tsirkus peaks Eestis läbi minema siis mina kutsun ülesse heterosid “sellest” abielust lahutama.
See on naise ja mehe liit. Ja ma ei ole nõus et seda rüvetatakse.
On siis raske mingi oma liit välja mõelda. Olgu popid ja mõelgu oma asi välja jätku abielu rahule!
Sest enamus mehi ja naisi on abiellunud teades, et see on mehe ja naise vaheline liit. Austusest nende inimeste vastu võiks ju samasoolised oma liidule oma nime ja tähenduse mõelda?
mehe ja naise vaheline liit võib ka püha olla
miks see inimene peab minema siis teiste inimeste traditsioonilise abielu kallale? Kas ta ei võiks oma iidule mingiyt teist nime ja tähendust mõelda?
see heteroseksuaal ei taha olla oma abikaasaga samas liidus mis need inimesed kes ei tee seedeelundi ja suguelundi vahet. Mõistad. Inimesed on sotsiaalsed olendid. Nad kuuluvad kuhugi. Ja samasooiharatega ei taha enamus heterosid ühte kuuluda.
Kui te nimetate samasooliste kooslelu kas homoabieluks või millekski muuks siis laske käia. Niikaua kui tahate abielu muuta samuti samasooliste omaks. Olen vastu.
[…] http://www.epl.ee/news/eesti/suurarimees-neinar-seli-tombas-looduskaitsealal-loata-puid-maha-kirvetood-uurib-prokuratuur.d?id=51300140. Esimesena sukeldus teemasse Eesti Päevaleht. Juba EPLi pildilt on näha, et fotograaf Terje Lepal ei olnud midagi eriti pildistada ja tal õnnestus pildile saada mõned pehkinud lepahalud. Pilte vaadates on selge, et mahavõetud lepad olid eriti pehkinud ja Lepa pildid raiutud lepast on niivõrd tõetruud, et ei kanna ei välja tõsist rünnakut peaministri sõbra vastu ja nii tehakse aasta hiljem uued pildid http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/neinar-seli-raiub-metsa-kaitsepolitseinik-korval.d?id=64504702. Hoolimata sellest, et Seli puhul on tegemist keskealise valge heteroseksuaalse mehega ehk kõigi maailmahädade tavasüüdlasega, peaks meedia suutma jääda korrektseks. Neile, kes arvavad, et kõiges on süüdi Erki Nool, Mihkel Raud ja Edgar Savisaar ja teised valged üle 40sed keskealised heterod soovitan lugeda üle 40se valge mehe Karl Martin Sinijärv arvamust, kes ütleb, et Erki Noolel oli õigus. „Et mis mõttes? Aga ses mõttes, et see on jumala õige jutt, et praktiseerivate homode seltskonda tuleks vältida. Viisakas inimene väldib ka praktiseerivate heterote seltskonda. Alati võib ju natuke oodata, kuni praktiseerimine läbi saab.“ https://opleht.ee/4565-erki-noolel-oli-oigus/ […]