Ettevõtlusteater võiks saada igapäevase õppetöö osaks
Rakvere ametikool on töötanud koos partneritega välja uue ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamise metoodika: ettevõtlusteater on suunatud kõrg- ja rakenduskõrgkoolide tudengitele, gümnaasiumide ja ametikoolide õpilastele.
Uudne õppemetoodika on tekitanud tõsist huvi ka põhikoolide õpilastes ja õpetajates ning ettevõtjates ja arendusorganisatsioonides. Jaanuaris toimus Rakvere reaalgümnaasiumis ettevõtlusteatri etendus-seminar, mida uudistas saalist ligi 300 huvilist. Tagasiside oli ülimalt kiitev. Kooliteater Karla näitlejad kandsid ette sketšid, mis käsitlevad ettevõtluses esinevaid olukordi. Etenduses ülesastuvate põhikooli viimase klassi, 9.t (teatriklassi) õpilastest on praeguseks mitmed otsustanud majandushariduse kasuks. Kuna kooliteatri noortel puudusid majanduse eelteadmised, on nende areng projekti käigus olnud märkimisväärne ja ka ülesastumine laval oli veenev. Noorte mängu jälgides oli selge, et nad mõistavad esitatavat materjali. Ettevõtlusteater kandideerib koolidele mõeldud rahvusvahelisele ettevõtluse auhinnale http://financeandme.org/awards/school-champion-awards/entrpreneurship-school/.
Nii pea kui ka süda
Pilootprojekti võtmeisik Heiti Pakk, Ugala teatri direktor ja juhtimisteatri eestvedaja, kes tegi stsenaristi ja lavastaja töö, ütles uut metoodikat tutvustades: „Teater kui õppimise vahend on hea, kuna on päris keerukaid teemasid, mille lahtirääkimiseks kulub mitu loengut ja lahtiseletamiseks palju sõnu. Neid teemasid saab kompaktselt ja teravalt mõne lühikese stseeniga ette kanda. Sel juhul töötavad korraga nii pea kui ka süda, nii tunded kui ka mõistus. Seega on teater viis, kuidas mingit teemat esitleda nii, et tunded kaduma ei läheks.
Erinevalt päriselust on teatris võimalik aega tagasi keerata. Ei saa minna kliendi, rahastaja või partneri juurde ja öelda: tšurr, mul läks nüüd viltu, teeme uuesti. Selleks ajaks on nii mõndagi pöördumatult kadunud, tagasi seda enam ei saa. Teatris on lavastaja, kes ütleb stopp, teeme nüüd seda kohta natuke teistmoodi. Etenduse selgeks õppimine on ju ka õppimine. Meie oleme ettevõtlusteatri puhul teatri ja õppimise ühendanud. Nagu elu, koosneb ka ettevõtlus lugudest. Oma ebaedu või eduni jõudmise lugu on võimalik suhteliselt lihtsate vahenditega panna teatrikeelde ehk stseenidesse. Tuleb välja tuua just selle ettevõtte arengus olulisim, kus on ühtlasi ka õppimiskohad.”
Heiti Pakki sõnul on ettevõtlusteatri pilootetenduse aluseks kaks läbivat teemat, mis on võetud ühe ettevõtte arengu eri etappidest. Teema, mis paljusid ettevõtteid nende tegevuses piinab ja vahel ka lõpetama sunnib, on käibevahendite nappus. Ettevõtjal on hea idee, millele ta tahab ehitada oma ettevõtet, kuid idee elluviimine on töömahukas. Kuidas saada arenduseks raha? Kust võtta raha just arengufaasis, kui sul ei ole veel ette näidata rahavoogu?
Teine teema, mis etenduse käigus lahti võetakse, on ettevõtte sellest arenguetapist, kus tegevus juba käib. Idee on ellu viidud, toode või teenus välja töötatud, kuid kõik küsivad näha, kus see reaalselt töötab. Kuidas saada esimest suurt tellimust? Kui esimene teema oli seotud peamiselt rahaga, siis see teema on seotud müügiga.
Loomulikult on ettevõtluses palju muid teemasid ja kui noored üle Eesti hakkavad oma ettevõtlusteatrit lavale tooma, selgitavad nad välja just nende küsitletud ettevõtjate ja ettevõtete jaoks olulist rolli mänginud lood.
Näidistund, mis kasutab teatri vahendeid
Ettevõtlusteater on näidistund või ettevõtlusega seotud näidiskoolitus, mis kasutab teatri vahendeid, kinnitab Heiti Pakk: „Tuleb välja valida lood, kus esinevad tüüpilised ettevõtte asutamise ja kasvuga seotud probleemid, ja anda võimalus ette mängitud lugude järgi õppida. Neil, kes etenduse ette valmistavad ja maha mängivad, aitab see tegevus süveneda ja mõelda. Teistel, kes stseene vaatavad ja neid arutamisel kasutavad, on võimalus teemad paremini läbi mõelda. Teatri kasutamine koolitunnis on edukaks osutunud. Näidistunni aluseks on päris ettevõtte lood, mis koosnevad väiksematest tükkidest. Teatris on oluline leida üles ja tuua välja kriitilised situatsioonid, olulised intsidendid või juhtumid.”
Ettevõtlik haridus
Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepik selgitab: „Maavalitsus koostöös SA Lääne-Viru arenduskeskusega alustas Ida-Viru eeskujul programmiga „Ettevõtlik haridus”. Eesmärk oli pakkuda noortele mitmekesisemaid koostöövorme oma ideede, projektide ja leiutiste esitlemiseks, ettevõtlikkuse koolitust ning abi õpetajatele.
Piret Põld oma meeskonnaga oli just õigel ajal meie ettevõtmiste juures ning rikastas oma ideedega koolituspäevi ja üritusi. Aasta tagasi tutvustas ta ettevõtlusteatri ideed. Kuigi alguses ei saanud me selle tulemist päris hästi aru, haakus see meie programmiga ning asusime seda toetama. Nüüd võib öelda, et ideest kasvas midagi loodetust suuremat ja suurepärasemat. Lisaks heale uudsele õppematerjalile ja suurepärasele etendusele hindan selle juures kõige enam, et see ühendab esmakordselt gümnaasiumi, kutse- ja kõrgkooli õppureid ning õpetajaid, seejuures eri valdkondade, st majanduse, teatri ja filminduse ala pedagooge.”
Pilootprojekti ühe elluviija, Rakvere reaalgümnaasiumi majandusõpetajast direktori Martti Marksoo sõnul muudab uudse metoodika kasutamine ettevõtluse õpetamise koolis kahtlemata huvitavamaks, andes sellele lisaväärtust: „Ettevõtlusteatri kasutamine gümnaasiumiastmes kohustusliku uurimistööna annab õpilastele võimaluse saada selgust, mida ettevõtlus endast kujutab ja kas mõni neist tunneb endas soovi sellega ka tulevikus tegelda.”
Sama kooli filmiõpetaja Jaanus Lekk lisab: „Ettevõtlusteater pole pelgalt teater, siin saab õpilane omandada ka videotehnilisi oskusi. Meeskond, kes peab selle projekti oma koolis videosse talletama ja vaatamiskõlbulikuks monteerima, saab väärtuslikke töökogemusi. Suur roll on siin video tegijate meeskonnatööl. Õppetükkide lavastamine ehk nendele stsenaariumi kirjutamine, videosse võtmine, valguse kasutamine, heli salvestamine, monteerimine ja järeltootmine on osa ettevõtlusest.”
Pilootprojektis eksperdina kaasa löönud Kristjan Tiik EAS-i innovatsioonidivisjonist: „Oluline aspekt teatri meetodiga töötamisel on koostöö õppimine. Seltskond, kes võtab ette näitemängu lavastamise, sellele eelnevad ja järgnevad etapid, saab hea koostööoskuste lihvimise kogemuse. Tahan rõhutada Heiti Pakki mõtet südame ja pea koostööst. Arvan, et see tänapäeva ettevõtluses üks olulisimaid oskusi on kogemusõppe seisukohalt väga tähtis, mis eristab lihtsalt häid väga headest ettevõtetest.”
—————–
Edu teile, igavesed hullud!
Õpetliku näitemängu aluseks on Eesti tehnoloogiaettevõtte AS Yoga lugu. Stsenaarium on koostatud fookustatud süvaintervjuude käigus kogutud materjali põhjal. Ugala teatri direktor Heiti Pakk, kes tegi stsenaristi ja lavastaja töö, kommenteeris 8. jaanuaril Rakvere reaalgümnaasiumis ettemängitut ning pakkus välja võimalikke lahendusi.
Valmiva õppematerjali kasutamise võimalusi igapäevases õppetöös selgitas Lääne-Viru rakenduskõrgkooli lektor Diana Tandru. Kohal oli ka AS Yoga üks asutaja Raivo Raestik, kelle sõnul oli hämmastav vaadata, kuidas kõik päriselt juhtunu laval nii hästi välja mängiti.
9. detsembril 2012 kanti äsja valminud etendus ette Pärnus koolitus- ja inkubatsiooniprogrammi ENTRUM ÖÖsessioon „Tegutsen arukalt!” raames (treiler https://vimeo.com/56503169). Ettevõtlusteatri „Tark maja – tark äri” pilootetendust jälgis ÖÖsessiooni teisel päeval pea sada silmapaari üle Eesti. Noorte ülesastumisele lisasid väärtust AS Yoga ühe asutaja Priit Vimbergi selgitused ja nõuanded. „Edu teile, igavesed hullud!” on vaid üks mõttetera, mis jääb kõlama ettevõtlusteatri stseenist, kus edasiminek tundub noore ettevõtja jaoks võimatu, kuid tagasitee puudub − nii tuleb vaid edasi minna.
Veebruari keskpaigast on metoodika veebist leitav „Ettevõtlusteater I” (http://web.zone.ee/ettevotlusteater1/index.html) ja „Ettevõtlusteater II” (http://lvrkk.ee/kristiina/Diana_Tandru/ettevotlusteater/index.html) nimeliste õpiobjektidena.
Aastal 2013 on kavas metoodikat levitada ja arendada ning noored toovad uusi lugusid avalikkuse ette. Kindlasti tuleb metoodikas senisest rohkem lahti kirjutada intervjuude läbiviimine, sealhulgas töötada välja juhend, mis toetab näiteks teemavalikut ja küsimuste suunamist. Intervjuusid läbi viies on (üli)õpilastel võimalik läbi mõelda ühe ettevõtte võtmevaldkonnad, harjutada teise osapoole kuulamist ja teisi olulisi oskusi.
Juba on saabunud kutseid arendusorganisatsioonidest ja koolidest, kus Karla noori ja ettevõtlusteatrit pikisilmi oodatakse.
[…] Loe edasi Õpetajate Lehest … […]