Euroopa suurimal haridusmessil

8. märts 2013 Piret Suidt - Euroopa suurimal haridusmessil kommenteerimine on välja lülitatud

Saksamaal Kölnis toimus 19.–23. veebruarini Euroopa suurim haridusmess Didacta 2013. Viie päeva jooksul registreeriti 97 000 külastajat, kellele tutvustasid oma töid ja tegemisi 824 eksponenti 23 riigist.

Haridusmess toimub igal aastal ühes Saksamaa linnas, vaheldumisi Kölnis, Stuttgardis ja Hannoveris. Mille poolest erines 2013. aasta haridusmess eelmistest, rääkis Didacta ühingu president professor dr Wassilios E. Fthenakis.

„Igal aastal on messil oma fookusteema. Ka sellel aastal olid meil mõned uued teemad, mis on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega, näiteks digiõpik on praegu tähelepanu keskpunktis. Teiseks olid meil seekord väga huvitavad esinejad, kes ei esinda majandusringkondi, tootmist ega ka otseselt haridussüsteemi, vaid on erilised just selle poolest, et nad on ühiskondlikult aktiivsed ja tegelevad omal initsiatiivil õpetamisega.

Kolmas eripära oli see, et mess on muutunud rahvusvaheliseks. Messiga tuli tutvuma uskumatult palju väliskülalisi, sealhulgas sajaliikmeline delegatsioon Venemaalt. Neljandaks, viis päeva kestev haridusmess on meie maa suurim õpetajatele täiendusõpet pakkuv ettevõtmine.”

Endiselt oli päevakorras kuni kolmeaastaste laste hoiu võrgustiku väljaehitamine – probleem, mida pole suudetud senini rahuldavalt lahendada, kuigi mõne kuu pärast peab riik tagama igale üheaastaseks saanud lapsele sõimekoha. Praegu on sõimekohti liiga vähe ja ühiskondlik surve kasvab. Lasteaia- ja sõimekohtade nappus pälvis Saksamaal suurtes meediaväljaannetes sama palju tähelepanu kui ministrile esitatud plagiaadisüüdistus. Professor Fthenakise sõnul peab selle probleemi kiiresti lahendama, muidu võidakse kvaliteet kvantiteedi nimel ohvriks tuua.

Haridusreform

Saksa haridussüsteemis praegu läbiviidav reform on mitmetahuline. Eelkõneleja sõnul tuleb reformi käigus luua uus teoreetiline alus ja püstitada uued hariduseesmärgid. Fthenakis selgitab: „Vajame uut lähenemist, meie nimetame seda ko-konstruktiivseks õppimiseks (ko-konstruktives Lernen), mis tähendab, et uute teadmiste omandamine ja asjade olemuse uurimine toimub aktiivselt ja selles protsessis osalevad samal ajal nii lapsed kui ka täiskasvanud. Selline uus didaktiline lähenemine peab läbima kõiki kooliastmeid. Saksa kool on segmenteeritud, üleminekud tekitavad suuri probleeme. Meie hinnangul kannatavad seeläbi kõige enam iga aastakäigu noorimad õpilased ja poisid, samuti migratsioonitaustaga lapsed ja hariduskaugete perede järeltulijad. Praeguses süsteemis jäävad nad kaotajaks. Vajame uut haridusarhitektuuri ja uue haridushoone peab kavandama üks arhitekt. Loomulikult tuleb ka pedagooge koolitada – nende ülesannete lahendamine ongi proovikivi, mis meie kooli ees seisab.”

Miks on Didacta nii populaarne?

Didacta püüab ühendada nii firmade, ettevõtjate, poliitikute kui ka teadus- ja haridusasutuste ning lapsevanemate huvisid. Äritehingute sõlmimine on ka haridusmessil olulisel kohal, ent hariduse sisu ja kvaliteet, kogemuste vahetamine ja diskussioon ei ole vähem tähtsad. Kord aastas on igal huvilisel võimalik hariduspoliitika päevateemade arutelus osaleda ja plaanitavate uuenduste kohta küsimusi esitada – just sellepärast on Didactal toimuvat hakatud nimetama ka hariduskongressiks.

Viiel messipäeval toimus palju õpitubasid, seminare, väitlusi ja arutlusringe, kokku 1600 üritust. Teemaring oli lai ja töötati sektsioonides – lastesõime ja -aia õpetajatele suunatud üritustest teaduslike aruteludeni, kus osalesid nii ülikoolide kui ka teadusasutuste esindajad. Mõttevahetustest osavõtt andis parima ülevaate Saksamaa hariduselu praegusest seisust.

Haridussaadik 2013

Messil on ka omad kangelased. Igal aastal pärjatakse üks lastele ja noortele suunatud aktiivse tegevusega silma torganud inimene või organisatsioon Didacta haridussaadiku tiitliga. Haridussaadik 2013 on mees, kes tegeleb omal initsiatiivil juba pikka aega probleemse linnaosa noortega. Ta on oma põhitöö kõrval ka ühe Pfortzheimi spordiklubi juhataja ja treenib seal poisse, kel puudub kodune toetus.

Haridussaadik Uwe Hück oli omal ajal ise samasugune murelaps, kes kasvas üles lastekodudes. Oma agressiivsusest sai ta võitu spordi abil ja möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel sai temast Tai poksi Euroopa meister. Hück lubas tegelda noortega niikaua, kuni maailmas pole enam ühtegi kirjaoskamatut inimest.