Inimeseõpetuse Ühingu lugu

23. märts 2013 Margit Kagadze Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse esinaine, Kärdla Ühisgümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja - Kommenteeri artiklit

Kes me oleme?

Mittetulundusühingu idee koorus välja 25 entusiastliku õpetaja ja haridustöötaja hulgas tollase Eesti Pereplaneerimise Liidu (Eesti Seksuaaltervise Liit) ja Rootsi Seksuaalhariduse Ühenduse korraldatud seksuaalkasvatuse kursusel.

Nüüdseks on meie võrgustikus üle 90 õpetaja üle Eesti, kes annavad inimeseõpetuse tunde eri kooliastmetes või töötavad ülikoolide juures õppejõududena. Liikmete hulgas on ka tudengeid, kes omandavad inimeseõpetuse õpetaja kutset.

Inimeseõpetuse Ühingu eesmärk on elavdada õpetajate koostöövõrgustikku ja tõsta inimeseõpetuse kvaliteeti. Ühingu kaudu on liikmetel võimalik osaleda projektides, leida koolitusvõimalusi ja hoida ennast kursis uusima õppekirjanduse ja teadusuuringutega. Samas saab aineliidu kaudu jagada kolleegidele infot, mis maakonnas toimub. Täpsemalt saab aineliidu tegevusest ja liikmeks astumise võimalustest lugeda koduleheküljelt www.inimeseopetus.eu.

Meie koostööpartnerid on Tervise Arengu Instituut, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Lastekaitseliit, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, SA INNOVE, MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda ja paljud teised organisatsioonid (sh teised aineliidud, maakondlikud ainesektsioonid).

Millega me tegeleme?

Aineliidu peamised tegevused on seotud ainealase info vahendamisega, hea praktika jagamisega. Mitmed aineliidu liikmed on aidanud kaasa õppekirjanduse loomisele või on ise õppevara autorid. Suur roll on inimeseõpetuse ühingul ka selles, et toimunud on esimene inimeseõpetuse tasemetöö ning juba teist korda on tulemas vabariiklik inimeseõpetuse olümpiaad. Lisaks on inimeseõpetuse ühing juba mitu aastat andnud eksperthinnanguid õpetajate atesteerimisel, osaletud on riiklike komisjonide töös (nt väärtuskasvatuse, uimasti- ja seksuaalhariduse, vaimse tervise valdkonnad) ja aktiivselt kaasa löödud õppekava arendustöös.

Hea meel on tõdeda, et aastate jooksul on tihenenud aineliidu koostöö maakondade inimeseõpetuse ainesektsioonidega. Ainesektsioon on lähim võimalus koondada aineõpetajad ning jagada head praktikat oma kodukohas. Lisaks on organiseeritult tõhusam teha koostööd teiste maakondadega (nt mitme maakonna ühised inimeseõpetuse aineviktoriinid, õpilasüritused, õpetajate koolitused jms). Pea kõikide olemasolevate inimeseõpetuse ainesektsioonide esimehed on avaldanud soovi olla inimeseõpetuse ühingu liikmed. See annab võimaluse jagada üleriigilist infot laiemalt maakonna tasandile ja õpetajate arvamused jõuavad aineliidu kaudu paremini riigi tasandil otsustajateni.

Kümne tegutsemisaasta jooksul on traditsioonilisteks kujunenud inimeseõpetuse suvekoolid, mida korraldatakse igal aastal Eesti eri paigus. Tänavu toimub seitsmes suvekool, seekord saadakse kokku Jõgevamaal. Märkimisväärne on, et peakorraldajad on aineliidu liikmed, kes on võtnud initsiatiivi vabatahtlikult. Suvekool on hea võimalus saada energiasüst enne uude kooliaastasse sukeldumist. Lisaks teoreetiliste teadmiste värskendamisele jagatakse head praktikat, vahetatakse ainealast infot ning kindlasti on tihedas programmis osa, mis toetab õpetaja vaimset ja füüsilist tervist (nt loodusmatkad, käelised tegevused, loovuse töötoad jms).

Teine pikaajaline tegevus on seotud õpetajate tunnustamisega ja seeläbi inimeseõpetuse kui ainevaldkonna väärtustamisega. Juba alates 2008. aastast kuulutame välja konkursi nii inimeseõpetuse aasta teo kui ka inimeseõpetuse aasta õpetaja tiitlitele. Iga väljavalitu saab haridus- ja teadusministri tänukirja, mis on suur tunnustus. Rõõmu valmistab see, et iga aastaga tuleb juurde kandidaate, keda on tunnustamiseks üles seadnud koolijuhid, või on märgatud enda kõrval tublit kolleegi. Tunnustust ja head sõna ei ole õpetajale kunagi palju.

Kust me tuleme?

Inimeseõpetuse Ühing sündis vajadusest koondada inimeseõpetuse vallas tegutsejaid. Inimeseõpetus kuulub koos ajaloo ja ühiskonnaõpetusega sotsiaalainete hulka, kus käsitletakse eelkõige inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Inimeseõpetuse teravik on suunatud õpilase toimetulekule eakaaslaste hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas, et õpilasest kujuneks sotsiaalselt küps ja teovõimeline isiksus.

Inimeseõpetuse peamiste teemadena võib välja tuua eelkõige õpilase enesekohase ja sotsiaalse pädevuse, tervisekasvatuse, seksuaalkasvatuse ja uimastihariduse. Põhiteemasid käsitletakse kõikides kooliastmetes kontsentrilisuse printsiibil ning õpilase east lähtuvalt. Inimeseõpetuse ainetsükli ülesehituse põhimõte on pöörata tähelepanu inimese arengu kõikidele valdkondadele (sh füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja moraalsele) ja ennetada riskikäitumist (nt koolivägivald ja kiusamine, ebatervislik toitumine, varajane ja ebaturvaline seksuaalkäitumine, uimastite tarvitamine jms).

Inimeseõpetuses on rõhuasetus aktiivõppemeetoditel, kuid kasutatakse ka frontaalse töö meetodeid. Sobiva füüsilise õpikeskkonna kõrval (nt võimalus kohandada klass rühmatöödeks, rollimängudeks, dispuutideks) on samavõrd oluline vaimne ja sotsiaalne õpikeskkond, mis aitab luua usaldusliku ja üksteisest lugupidava õhkkonna.

Inimeseõpetus on pikaajaliste ajalooliste juurtega ainetsükkel, mis nagu teisedki õppekava osad on teinud läbi hulga muutusi. Läbi aja on seda ainet koolis õpetatud usuõpetuse, terviseõpetuse ja koduloo tundides. 1960.–70. aastatel hakati psühholoogiat ja perekonnaõpetust õpetama fakultatiivainetena gümnaasiumiastmes. Alates 1989. aastast said need ained kohustuslikeks. Neile lisandusid tervisekasvatuse tunnid 8. ja 10. klassis. Omaette ainena jõudis inimeseõpetus õppekavasse 1996. aastal inimese- ja kodanikuõpetusena. Alates 2002. aastast on inimeseõpetus omaette ainevaldkond õppekavas kõiki kooliastmeid läbivalt.

Kuhu me läheme?

Eestis on keskmine eluiga 60–70 aasta ringis. Kui seda vaadata, siis on IÜ alles elutee alguses. Samas on ühe mittetulundusliku organisatsiooni puhul kümme aastat aktiivset tegutsemist märk sellest, et tehakse õiget asja, et seda on inimestele vaja. Mitte alati pole olnud lihtne lippu kõrgel hoida ja leida motivatsiooni vabatahtlikuks tööks.

Aitäh kõikidele, kes on kümne aasta jooksul olnud meie kaasteelised, meid toetanud ja innustanud – inimene on oluline!

 

——–

 

Inimeseõpetuse aasta õpetaja 2013

 

• MERIKE NIITMETS − Krabi Põhikooli inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, huvijuht ning kodutütarde rühmajuht.

• LEA KOOSA – Padise Põhikooli inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.

 

Inimeseõpetuse aasta tegu 2013

 

• KERSTI LEPIK – inimeseõpetuse aine arendamine ja väärtustamine õpetajana, õppevara koostajana, koolitajana, õpilasürituste algataja ja vedajana ning mitme töörühma juhina.

• KRISTINA PIKAS – inimeseõpetuse aine arendamine ja väärtustamine õpetajana, viktoriinide, koolituste ja projektide läbiviijana.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!