Kas õpetaja võib kirjutada ajalehte artikleid?
Õpetaja soovib teha ajalehele kaastööd, kuid direktor tahab tema artiklid enne avaldamist üle lugeda ja oma äranägemist mööda parandusi teha. Kas direktoril on selleks õigus?
Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk
Selle küsimuse puhul on oluline teha vahet, kas õpetaja (töötaja) esindab ajakirjandusväljaandesse kirjutades oma asutust (kooli või lasteaeda) või mitte. Kas ajakirjandusega suhtlemine ja aeg-ajalt kirjutiste avaldamine on töötaja töölepingust tulenev tööülesanne? Kui vastus neile küsimustele on „jah”, tuleb tõepoolest kõne alla tööandjapoolne kontroll, mis võib väljenduda teksti ülevaatamises ja vajadusel selle korrastamises, sest nagu sätestab töölepingu seaduse § 1 lõige 1, teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Seega on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima tööandjalt saadud korraldusi, mistõttu tema iseseisvus tööülesannete täitmisel võib olla piiratud.
Kui inimene esindab ajalehte kirjutades vaid iseennast või kedagi teist (nt oma last lapsevanemana), siis ei tule tööandja kontroll kõne alla (eeldades, et töötaja ei tee seda tööajast). Töötaja ei täida sellega kuidagi töölepingut. Õpetaja võib olla alaliselt ka mõne ajakirjandusväljaande palgal (teatud koormusega ajakirjanik), seda ei saa ükski tööandja (samuti mitte kool või lasteaed) piirata. Üks tööandja saab nõuda tema ja töötaja vahel sõlmitud töölepingu täitmist (sh töö tegemist kokkulepitud ajal, kohas jne). See, mida töötaja teeb sellest ajast väljajääval ajal, on töötaja enda asi.
Olen kindel, et igaüks, olenemata tema tööst või tööandjast, võib vabal ajal teha mistahes muud tööd. Mõni mäletab veel aegu, kus õpetajad ja insenerid võtsid majandites peedipõlde harida. Ikka selleks, et paremini toime tulla. Ja kui õpetaja (või keevitaja või kes iganes teine) tunneb hinges kärsitust ja maalib õhtuti? Ilus ju.Ja kui oma töö ka müüdud saab on ju hea – saavad teisedki sellest vaid rõõmu tunda…