Kehaline kasvatus olgu meeldiv tund
Mida arvavad kehalise kasvatuse tundidest Hiiumaa gümnaasiumiõpilased?
Meedias on viimastel aastatel kombeks avaldada koolide kohta ainult halvustavaid materjale, unustades, et meil on palju väga häid koole ja õpetajaid ning tublisid õpilasi. Negatiivse fooni loomine on muutumas tavaks ka kooli kehalise kasvatuse suhtes. Küll ei sobi mõnele sõnakale ajakirjanikule või lapsevanemale kehalises kasvatuses hinnete panek, normatiivide täitmine, küll jooksmine ega suusatamine. Kehalise kasvatuse õpetajat kiputakse kujutama kurja despoodina, kes ei arvesta ülesannete andmisel õpilaste iseärasusi ega treenituse taset.
Kehalise kasvatuse eesmärk on kindlustada õpilastele normaalseks arenguks vajalik kehaline aktiivsus ning anda oskused ja teadmised jätkata sportimist süstemaatiliselt ka pärast kooli lõpetamist. Kehalise kasvatuse tundides kujundatakse motivatsioon elukestvaks sportimiseks, arusaam, et kehaline ja vaimne heaolu sõltub kogu elu vältel regulaarsest ja eesmärgistatud kehalisest aktiivsusest, süstemaatilisest tegelemisest kehaliste harjutustega.
Kehalise kasvatuse tundide efektiivsus nende ülesannete täitmisel sõltub paljudest teguritest. Väga oluline on ühiskonna, sealhulgas iga perekonna suhtumine sportimisse ning kehalisse kasvatusse. Tähtis on sportimiseks vajalik materiaalne baas ja varustus, selle vastavus tänapäeva nõuetele. Alahinnata ei saa õpetaja-treeneri rolli sportimisharjumuste kujundamisel.
Ka „viilija” peab tundi vajalikuks
Regulaarne spordiharrastus kooli lõpetamise järel on vabatahtlik, sellega kaasnevad emotsioonid peavad olema meeldivad, tulemused tervise ja kehalise võimekuse paranemisel või säilitamisel märgatavad. Siit järeldub, et kehalise kasvatuse tunnid peavad õpilaste silmis olema meeldivad, pakkuma häid emotsioone, ahvatlema õpilasi sportima ka väljaspool koolitunde.
Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi teadlased on koos üliõpilastega aastaid süstemaatiliselt uurinud Eesti õpilaste kehalist aktiivsust, sportimismotiive ja suhtumist kooli kehalisse kasvatusse. Püstitasime Raina Erini bakalaureusetöös ülesande uurida Hiiumaa gümnaasiumiastme õpilaste sportimisaktiivsust ning nende suhtumist kooli kehalise kasvatuse tundidesse ja kehalise kasvatuse õpetajatesse. Uuringusse haarati ka koolide kehalise kasvatuse õpetajad.
Andmete kogumiseks kasutati anketeerimist. Uurimuses osales kokku 160 õpilast ja viis kehalise kasvatuse õpetajat Kärdla ühisgümnaasiumist ja Käina gümnaasiumist. Tulemuste paremaks võrdlemiseks töötati välja õpilaste sportliku aktiivsuse indeks, mille alusel jagati õpilased passiivseteks, madala, keskmise ja kõrge sportliku aktiivsusega õpilasteks. Andmete statistiline töötlus viidi läbi programmi Microsoft Excel 2010 abil.
Tüdrukud tahavad tantsida
Uuritavast kontingendist osales väljaspool kooli kehalise kasvatuse tunde treeningutel üle poole õpilastest (68%). Tüdrukute sportimisaktiivsus oli madalam kui poistel. 65% õpilastest võttis süstemaatiliselt osa spordivõistlustest. Kehalise kasvatuse tundidele lisaks sportivad poisid ja tüdrukud osalesid ka kehalise kasvatuse tundides peaaegu 100%. Võimaluse korral vältisid kehalise kasvatuse tundides osalemist vaid mõned õpilased, kes ei sportinud ka kehalise kasvatuse tundide väliselt, samas pidasid need õpilased kehalise kasvatuse tunde vajalikuks.
Küsitlusest selgus, et enamik õpilasi (69%) on kehalise kasvatuse tundide arvuga nädalas rahul. Ülejäänud arvasid, et kehalise kasvatuse tundide arv koolis pole piisav. Kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamist ei pidanud vajalikuks enamik kõrge sportliku aktiivsusega õpilastest. Peaaegu kõik küsitletud õpilased (90%) olid veendunud, et kehalise kasvatuse tunnid koolis on kasulikud, vajalikud ning meeldivad. Õpilaste arvates on kehalise kasvatuse tunnid meeldiv vaheldus vaimsele tööle, kehaline tegevus pakub naudingut, aitab kaasa kehakaalu normis püsimisele ja tervise säilitamisele. Vähe hinnatakse kehalise kasvatuse tundi kui võimalust ennast kehaliselt arendada. Kõrgelt hindasid õpilased oma kehalise kasvatuse õpetajate tööd, nende kutsemeisterlikkust.
Uuring selgitas, millised spordialad kehalise kasvatuse tundides õpilastele kõige rohkem meeldivad. Kõige rohkem pakuvad nii poistele kui ka tüdrukutele huvi sportmängud. Poistele meeldivad lisaks veel tunnid jõusaalis ja ujulas. Kui tüdrukud tahavad võimelda ja tantsida, siis poistele need alad huvi ei paku, sellist eelistust on tõestanud ka M. Harro 2001. a. Huvitav on see, et pea pooltele tüdrukutest meeldivad treeningud jõusaalis. Eelisalade suhtes langevad õpilaste soovid enam-vähem kokku õpetajate arvamusega. Ka õpetajad on veendunud, et sportmängud on õpilaste hulgas kõige populaarsemad. Mis puudutab võimlemist ja tantsu, siis on õpetajad poiste osas liialt optimistlikud: töö näitab, et need alad poistele tüdrukutega võrreldes suurt huvi ei paku. Töös tõuseb selgelt probleem: kooli kehalises kasvatuses tuleb spordialade valikul nende osakaalu määramisel senisest oluliselt rohkem arvestada õpilaste soove, poiste ja tüdrukute erinevaid eelistusi. Pärast kooli lõpetamist jätkatakse sportimist ju aladel, mis meeldivad.
Töö tulemustest saame järeldada järgnevat:
• Hiiumaa gümnaasiumiõpilaste kooliväline sportlik aktiivsus on kõrge.
• Kehalise kasvatuse tunnid meeldivad õpilastele, osavõtt nendest on aktiivne, puudujaid on väga vähe.
• Enamik (90%) õpilastest arvab, et kehalise kasvatuse tunnid on neile vajalikud.
• Kehalise kasvatuse tundides on spordialade valikul vaja arvestada poiste ja tüdrukute erinevaid eelistusi.
• Poisid on tüdrukutest sportlikult aktiivsemad.
• Õpilaste arvates on kehalise kasvatuse tunnid meeldiv vaheldus vaimsele tööle, pakuvad liikumisrõõmu, aitavad hoida tervist ja kehakaalu normi piirides.
[…] https://opleht.ee/4446-kehaline-kasvatus-olgu-meeldiv-tund/ […]
[…] https://opleht.ee/4446-kehaline-kasvatus-olgu-meeldiv-tund/ – […]