Kes tohib mind filmida?
Inimest tohib filmida ja pildistada ainult tema enda loal, toonitab andmekaitse inspektsiooni kaamerate kasutamise juhend, mis oli 13. märtsini avalikul kommenteerimisel portaalis Osale.ee.
Filmida soovitab see juhend nii vähe kui võimalik. Näiteks turvakaamera tohib üles panna ainult juhul, kui paremast valgustusest, turvauksest, anduritega alarmist, seifist või turvamehest ei ole abi. Isegi kui turvakaamera on kõigist abinõudest odavaim, ei soovitata seda eelistada, sest inimese privaatsust tuleb pidada majanduslikest kaalutlustest olulisemaks (vt https://www.osale.ee/konsultatsioonid/).
Juhendi järgi ei tohi kogu koolimaja/lasteaed olla kaamerate lausvalve all. Jälgida võib ainult neid alasid, kus inimeste turvalisus või asutuse vara on ohus. Näiteks kooli õueala võib kaamera jälgida, et välistada näiteks narkodiilerite pääs õpilaste juurde. Kuid õuekaameraidki soovitatakse töös hoida ainult tõenäolise riski ajal, mitte ööpäev ringi.
Ainult turvalisus ja varakaitse
Koolimajas ja lasteaias lubatakse turvakaamerat kasutada samuti ainult õpilaste turvalisuse huvides ja asutuse vara kaitseks. Kui kaamera salvestab näiteks õpilaste kaklust või suitsetamist, ei võeta juhtunut uurimise alla, sest turvakaamerat ei tohi kasutada vähetähtsate õigusrikkumiste, nagu näiteks suitsetamine, tuvastamiseks. Kui aga on avastatud raske kriminaalkuritegu, siis ei tohi alaealise nime meedias kajastada, märgitakse juhendis.
Turvakaamera salvestisi tohivad vaadata ainult selleks volitatud isikud. Kui lapsevanem nõuab mõne intsidendi salvestist näha, tuleb talle anda koopia, millel on ainult tema lapse kujutis selge, kuid teiste osaliste kujutised on ähmastatud või kustutatud. Turvakaamera salvestised peab kustutama juba nädal pärast nende tegemist. Erandiks on intsidentide (vargused jms) salvestised, mida võib säilitada kuu aega ja kauem, kuid mitte üle aasta.
Klassi ei tohi jälgimiskaamerat üles panna, ehkki see väidetavalt distsiplineeriks õpilasi. Õpetaja peab kaamera abita hakkama saama. Õpetajate enda töö kontrollimiseks ei tohi kaamerat kasutada isegi tema nõusolekul.
Ühekordselt võib klassis siiski filmida, näiteks kui valmib kooli tutvustav film. Klassi võib filmida ka õpetajate koolituse ajal, kuid õpilaste nõusolekul ja tingimusel, et filmitu jääb rangelt koolituse raamesse. Seejuures peavad õpilased saama soovi korral kaamera vaateväljast välja jääda. Kui mõni lapsevanem nõuab, et tema lapse kujutis klassis või koolis tehtud salvestiselt tagantjärele kustutatakse, siis tuleb seda teha.
Turvakaamera võib klassi panna ka täiesti kindla ohu korral. Aga kes oskab kindlat ohtu, näiteks õpilase vägivaldset käitumist, koolitulistamist vms, ette näha? Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur on kaamera kasutamise juhendit kommenteerides öelnud, et ohu suurus peaks jääma kooli otsustada.
Tähelepanu, filmin!
Avalikus kohas võib kõiki ja kõike filmida – kuid mitte salaja. Inimesed peavad nägema, et neid filmitakse, et neil oleks võimalik kaamera vaateväljast lahkuda. Kui inimesed kaamerat ei märka, tuleb neile sellest märku anda, vajadusel panna välja vastav silt.
Kui koolis või lasteaias toimub avalik üritus, näiteks näitus, etendus, spordivõistlused jms, kuhu pääseb iga soovija, tohib seal filmida ja pildistada, kui inimesed näevad, et neid filmitakse ja salvestis jääb ainult filmija enda või tema perekonna käsutusse. Salvestise laiemaks avalikustamiseks peab olema kõigi filmile jäänud inimeste luba.
Kui kool või lasteaed ei taha, et tema avalikku üritust massiliselt jäädvustataks, antakse osalejatele teada, kellelt saab selle ürituse filmimiseks või pildistamiseks loa. Kutsetega üritust ei loeta avalikuks ja seda tohib filmida ainult korraldaja loal. Luba peab olema dokumenteeritud (nt e-kiri), kuid ka seda luba võib tagasi võtta.
Klassipilti ei tohi internetti panna
Kaamera kasutamise juhend soovitab panna kooli/lasteaia kodulehe fotod ja videod parooli all, nii et neid näeks ainult oma rahvas. Laste fotosid ei soovitata avalikustada isegi mitte siis, kui lapsevanemad on sellega nõus, sest lapsevanem ei pruugi ohtusid õigesti hinnata. Ühegi õpilase foto ei tohi Google’i otsimootoriga internetist leitav olla, kirjutatakse kaamera kasutamise juhendi projektis.
Kui filmitakse autosid, sealhulgas õpetajate omi, ei tohi autonumbrid loetavad olla, samuti ei tohi salvestiselt näha olla, kes autoga sõidab, seepärast soovitab juhend reguleerida kaamera uduseks või autode numbrid ja sõitjate näod ähmastada.
Kuidas hoida privaatsust
Filmimise ja pildistamise ülilihtsaks muutumine on toonud endaga kaasa uue õppimise valdkonna: mida võib ja mida ei või inimeste kohta avalikustada. Reegel on, et keelatud on iga filmimine või pildistamine, mis jätab mulje jälitamisest või ülemääraset tähelepanust. Inimese väärikus peab olema kaitstud ja igaühel peab olema õigus ise otsustada, kui palju andmeid tema kohta kogutakse ja avalikustatakse.
Suhteliselt rumal ja ka mõttettu seadus, meenutab mulle miskipärast abituid katseid keelata rockmuusikat, pikki juukseid või bikiine ja miniseelikuid.
Kogu see asi on juba surnult sündinud ning igal juhul kõvasti ülepingutatud. Lisaks kõigele eelnevale ka tehniliselt täiesti lootusetu. Mis puutub salaja või mittesalaja salvestamisse siis piisab vaid vaatamisest siia http://sunnycamglasses.com/ või siia http://pivothead.com/ ning see on vaid algus. Võib vaid kujutleda mida tehnoloogia võimaldab paari aasta pärast. Selle valguses on andmekaitse üllitis kui armetu katse hambapstat tuubi tagasi toppida.
Marek, väga hea kommentaar, mullegi tundub, et selliste juhendite koostajad ei mõista toimuvaid arenguid päris adekvaatselt. Juba täna on koolis enamusel õpilastel taskus telefon, millel on nii pildistamise kui filmimise võimalused, mida juba 1. klassi õpilased oskavad väga kiiresti ja osavalt kasutada. Kas tõesti on probleem seaduskuulekates täiskasvanutes ja kooli turvalisuse tagamiseks mõeldud kaamerates nii suur, et peab selliseid juhendeid looma?
Hämmastab, et õpilaste kaklust ja suitsetamist peetakse nii tühiseks asjaks, et see ei vääri uurimist, ometi eeldatakse selles osas kooli väga aktiivset sekkumist. Kas see ei olegi seaduse rikkumine või hõikamegi kohe kõvasti, et mõned rikkumised on vähem tähtsad kui teised? Järsku varsti ei tohi koolis õpilast üldse enam korrale kutsuda ja selge pilguga otsa vaadata, enne peaks kasutama pilku ähmastavaid silmatilku? Kui kasvatame õpilasi sellise suhtumisega, siis millised on nende arusaamad täiskasvanuna?
Üldiseid infokilde asja kohta lugedes jääb mulje, et AKI töötajatel on igav. Veelgi hullem, ei suudeta teha adekvaatset vahet filmimise ja avaldamise vahel. Siin aga on tegemist kahe kardinaalselt erineva asjaga. Ning nende vahele mahub veel ka videotöötlus. Seega kuskil filmides, ei tähenda, et avaldatud saaks kindlasti kõik mida filmitakse jne.
Üldinfo põhjal tundub olema tegemist suhteliselt suure rumalusega.
Meil on ühiskonnas palju tõsisemaid probleeme. Milleks on vaja tekitada veel pseudoprobleeme juurde?
Millal valmib juhend valitsuskabinetile, kus on kirjas nende kohustused ja vastutus oma riigi KÕIGI kodanike heaolu eest, mitte oma parteimaffiakaaslaste.
[…] Allikas: http://opleht.ee/4548-kes-tohib-mind-filmida/ […]