Mida peaks teadma uuest kaitseväeteenistuse seadusest?

16. märts 2013 - Kommenteeri artiklit

Millised olulised muudatused toob kutsealuste jaoks kaasa 1. aprillist kehtima hakkav uus kaitseväeteenistuse seadus?

Vastab kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko

Kaitseväeteenistuse seadus on nüüdseks kehtinud juba 12 aastat ja seda on vahepeal palju kordi muudetud. Uue seaduse järele oli vajadus, see korrastab ja ajakohastab teenistust kaitseväes ja viib selle kooskõlla uue avaliku teenistuse seadusega. Seaduse alusel täidetakse kaitseväeteenistuskohustust.

Kõik Eesti vabariigi meessoost kodanikud võtab kaitseressursside amet nende 17-aastaseks saamisel kutsealusena arvele. Ajateenistusse kutsume 18–27-aastasi noori, kes vastavad tervisenõuetele, on läbinud vähemalt põhikooli teise kooliastme põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses ja kelle puhul ei ole seaduses toodud välistusi. Seega peavad alates selle aasta 1. aprillist ajateenistusse asuma ka need noormehed, kellel on põhikool jäänud lõpetamata.

Senine kaitseväeteenistuse seadus käsitles ajateenijatena meessoost isikuid. Uus seadus võimaldab vabatahtlikuna ajateenistusse asuda ka 18–27-aastastel naistel, kes on Eesti kodanikud, vastavad tervisenõuetele ja kellel on vähemalt põhiharidus.

Ajateenistusse asumiseks tuleb neil esitada taotlus kaitseressursside ametile. Naissoost isikutele, kes soovivad teenistusse astuda, kehtivad noormeestega võrdsed võimalused ja kohustused. Samas tuleb neidudel arvestada, et ajateenistusega kaasneb kaitseväekohustuse võtmine, mistõttu tuleb oma ajateenistusse astumise soov põhjalikult läbi mõelda. Näiteks tuleb kaitseväekohuslastel reservis oleku ajal osaleda kaitseväe kutsel õppekogunemistel.

Oluline muudatus puudutab välismaal elavaid kutsealuseid: kui noormees on enne kutsealusena arvele võtmist rahvastikuregistri andmetel elanud seitse aastat välisriigis või on sündinud välisriigis ja elanud seal vahetult enne kutsealusena arvele võtmist ning ise ajateenistusse asumiseks kirjalikku taotlust ei esita, vabastatakse ta uue kaitseväeteenistuse seaduse alusel ajateenistusse asumisest.

1. aprillist kehtima hakkav kaitseväeteenistuse seadus ei muuda ajapikenduse andmise üldiseid aluseid. Need võib jagada nelja gruppi: tervisehäire ravi kaitseressursside ameti arstliku komisjoni otsuse alusel, lapse või puudega lähedase ülalpidamiskohustus, hariduse omandamine ja kohaliku omavalitsuse volikogu, riigikogu või Euroopa parlamendi liikmeks olek.

Kõrghariduse omandamiseks antava ajapikenduse kestuse osas rakendub 23 eluaasta piirang. See tähendab, et ajapikendust antakse kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui selle kalendriaasta 1. juulini, millal kutsealune saab 23-aastaseks. Et hariduse omandamine pooleli ei jääks, soovitame kutsealustel kavandada ajateenistus teadlikult oma eluplaanidesse ja läbida teenistus varakult. Lihtsaim viis oma ajateenistusse asumise soovist teada anda on esitada taotlus riigiportaali www.eesti.ee kaudu või kaitseressursside ameti kodulehel www.kra.ee .

Noormeeste endi hinnangul on parim aeg ajateenistuseks kohe gümnaasiumi lõpetamise järel. Pärast ajateenistust saab keskenduda teistele olulistele väljakutsetele: edasiõppimisele, karjäärile ja pere loomisele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!