Millal tuleb Eestisse Soome lütseum?

22. märts 2013 Sirje Pärismaa - 1 Kommentaar

Ehkki üldharidus­koolides on kolme aastaga lisandunud kolmsada soome keele õppijat, omandab meie hõimurahva keelt alla 1% õppuritest.

Uus riiklik õppekava tõi lastele võimaluse õppida „suurte” keelte kõrval teise võõrkeelena ka soome keelt. Õppega alustas mullu kolm kooli: Viljandi Kesklinna kool, Tartu Mart Reiniku kool ja Jõgeva ühisgümnaasium, tänavu lisandus Pärnu Ülejõe gümnaasium. Kokku sadakond last. Et soetada õppematerjali ja koolitada õpetajaid, andis haridus- ja teadusministeerium Soome Instituudi käsutusse nii eelmisel kui ka sel õppeaastal 12 800 eurot. Ministeerium on lubanud jätkata toetamist vähemalt samas mahus ka lähiaastatel.

Kuigi plahvatuslikku huvi soome keele vastu polnud üheski pilootprojekti koolis ning vene ja saksa keele rühmad kogusid rohkem õppureid, on õpe hoo sisse saanud.

Tartu Reiniku kooli seitse kuuenda ja kümme seitsmenda klassi last tunnevad end õpetaja Tiiu Kruusi käe all kindlalt ja kiidavad Soomes välja antud õpikuid.

„Soome keel on kergem kui vene keel, sarnane eesti keelega,” põhjendavad Krista, Olivia ja Richard B-keele valikut. „Huvitav on õppida, mul elavad ka sugulased Soomes,” lisab Leo. On neidki, kelle keelehuvi põhjus on Soomes töötav pereliige.

„Soome keele puhul tuleb hurraa-efekt kiiremalt kui vene keeles, saad hakata end ruttu väljendama. Tore on lapsi vaadata, nad on rahul,” räägib Kruus, kelle Soome Instituut ja Soome suursaatkond valisid mullu parimaks soome keele õpetajaks. Rõõmsameelsel õpetajal on aga mitu muret. Esiteks see, kas uued õpilased saavad nende koolis alustada soome keelega ka järgmisel aastal. On kartus, et rühma ei avata, kui huvilisi koguneb alla 12. Veelgi tõsisemalt on Kruusil aga mure, kas õpilane saab soome keele õpet jätkata gümnaasiumis.

„Muidu kukub välja, et keeran lapsi üles, õpetan neid Soomet armastama ja jätku õpingutele ei tulegi,” ütleb Kruus.

Menu Mulgimaal

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on Tartu Jaan Poska gümnaasium valmis avama ka B-keele õpperühma, kui tuleb piisavalt õpilasi. Probleem on selles, et kõik soome keelt põhikoolis õppinud ei pruugi edasi õppida just selles koolis.

„Küll aga oleme Tartu koolijuhtidega arutanud võimalust pakkuda kursusi ka teistest koolidest õpilastele, mis tähendab, et näiteks Poska gümnaasium pakub soome keele kursusi ka teistes gümnaasiumides õppivatele noortele. See eeldaks koolide praegusest palju suuremat koostööd ning paindlikumat õppekorraldust, kuid soovime selles suunas liikuda,” ütleb Raave.

Viljandis on see probleem juba lahendatud, Kesklinna kooli lapsed saavad pärast põhikooli jätkata soome keelega uues riigigümnaasiumis. Viljandi Kesklinna kooli õppealajuhataja Kalli Põllu sõnul õpetab nende kool soome keelt teise võõrkeelena ka siis, kui toetust enam ei maksta, sest õppida soovijaid on palju. Ka annab see konkurentsieelise teiste põhikoolide ees.

„Võõrkeele valib lapsele enamasti lapsevanem, ja kui ta on tööle läinud Soome, tahab ta, et ka laps õpiks seda keelt,” sõnab Põld. „Ja veel: peale on tulnud põlvkond, kes ei oska vene keelt ega vali seda ka lapsele.”

Õpilaste seas on neidki, kes elanud perega Soomes ja kodumaale tagasi tulles soovivad soome keele õpinguid jätkata.

Soome keele õpetamist teise võõrkeelena kaalub ka Tallinna ühisgümnaasium, kus aastaid seda C-keelena õpetatud. Direktor Mehis Peveri arvates on potentsiaali – kümnendas klassis on soome keele õppijaid varasema ühe rühma asemel koguni kahe jagu ja paljud õpilased valivad seepärast just nende gümnaasiumi. Algkoolist on varasema kahe paralleeli asemel põhikooli keskastmesse jõudmas kolm klassitäit lapsi, seega on paras aeg laiendada keeltevalikut.

Instituut valvel

„Mida rohkem tuleb soome keelt õppivaid lapsi juurde, seda tugevamalt tunnevad end alustajad,” ütleb Soome Instituudi keeleprogrammi juht Maarja Keba. Instituut püüab ennetada probleeme. Hiljuti arutletigi pilootprojektis osalejatega, kuidas tagada õppe jätkusuutlikkust.

Keba teab ka seda, et uue B-keele tulek võib mõneski koolis jääda selle taha, et teiste keelte õpetajad pelgavad, justkui võtaks see neilt leiva. Seega on uue keele lisandumine delikaatne teema ja sõltub palju juhtkonna soovist. Seda enam, et riigi abi ei pruugi olla igavene ja ministeeriumi toetus ei ole piisav selleks, et uusi koole aidata.

„Et soome keele õpe veelgi laieneks, tuleks jõuda soome keele riikliku eksamini,” nendib Keba. „Instituuti pöörduvad ka täiskasvanud, kes soovivad oma keeleoskust testida. Kuid Soome riiklikke eksameid saab teha ainult Soomes, seadus ei võimalda neid väljaspool piire sooritada. Pöördusime eksamiküsimusega Eesti haridusministri poole.”

Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva sõnul peetaksegi läbirääkimisi Soome ülikoolidega, et lähiaastail arendataks välja soome keele kui võõrkeele eksam, mida saaks muuhulgas kasutada Eestis võõrkeele riigieksamina.

Maarja Keba sõnul oleks juurde vaja ka õpetajaid, põhiliselt just keeltekoolidesse, kus on sama suur soome keele õppimise buum, kui oli iseseisvumise algusaegadel. Hulk soovijaid jääbki õpetajate vähesuse tõttu ukse taha.

Soome Instituut, kes pedagoogid oma tiiva alla võtnud ja neile järjekindlalt koolitusi pakub, peab õpetajatega listi kaudu sidet. Praegu on seal üle 200 õpetaja, kuid alla saja tegutseb aktiivselt. Valdavalt on nad varem lõpetanud eesti filoloogia ja omandanud soome keele õpetaja lisaeriala.

„Tartu ülikool pakub küll eesti filoloogidele soome keele õpetajaks ümberõpet, kuid see maksab 1750 eurot, seega on meie jaoks murekoht, kuidas toetada soovijaid,” räägib Keba.

Pärnu Kuninga tänava kool, kus aastaid õpetatud soome keelt süvendatult juba esimesest klassist, oligi hiljuti sunnitud õppe peatama, sest nende väärt õpetaja läks Soome tööle, kuid uut inimest pole leitud. „Pole kvalifitseeritud õpetajat, kes saaks hakkama nii esimese kui ka vanemate klassidega,” kahetseb direktor Urve Krause. 2001. aastal autasustas Soome saatkond kooli hea töö eest aukirjaga.

Keelesild koondab

Soome keelt saab õppida ka mõnes kutsekoolis, kuid ministeeriumi hinnangul on probleemiks suhteliselt väike kursuste arv.

Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja Hillar Karm, kes on pälvinud ka Soome Instituudi stipendiumi enesetäienduseks, õpetab turismi- ja teenindus­erialade õpilasi, kel õppeplaanis viie nädala jooksul 30 tundi klassi- ja 10 tundi iseseisvat tööd. Tähelepanu on erialakeelel ja suhtlusel. Karm leiab, et tunde võiks olla rohkem.

„Kui turistid jätavad Eestisse aasta jooksul pea miljard eurot (rohkem kui kasu põllumajandusest) ja pea pooled (mullu 41%) neist on soomlased, siis on ju Eesti riigil väga mõttekas õpetada soome keelt,“ leiab Karm ja lisab: „Eesti teenindusettevõtteid külastanud ja hinnanud Soome ajakirjanike eksperimendist selgus, et parima tulemuse said just need juuksurid, kosmeetikud, hambaarstid, kes teenindasid neid nende emakeeles.“

Soome Instituudi andmeil õpib praegu soome keelt 35 koolis 1455 last (HTM-i andmeil küll üle saja võrra vähem − 1326. Ministeeriumi andmed pärinevad EHIS-est, mida täidavad koolid, instituut peab koolide, õpetajate ja õppijate üle ise arvet).

Et õppimist ja õpetamist puudutavat infot paremini koordineerida, kutsus Soome Instituut hiljuti ellu kultuurivõrgustiku Keelesild, mis koondab eri organisatsioone. Peagi valmib ka Keelesilla koduleht, kus saab kättesaadavaks kogu valdkonna info.

Kas aeg on küps avada Eestis ka Soome lütseum?

„See võiks lähiaastate küsimus olla, kogu aeg räägime, et meil on avatud maailm,” arvab Reiniku kooli õpetaja Tiiu Kruus. „Ehk oleme üle saamas kivinenud arusaamast, et vaid suurte keeltega saab hakkama ja väiksemaid ei pea õppima. Elu toob muutusi, suuremates linnades ei saa enam juuksurid, apteekrid ja paljud teisedki soome keele oskuseta tööd!”

2reiniku kooli soome keele 006

——————————

KOMMENTAAR

Aleksi Härkonen, Soome suursaadik Eestis:

 

 

 

See on esimene kord, kui kuulen ideest, et Eestisse võiks asutada Soome lütseumi. Ma pole kindel, et see on vajalik. See kõlab nagu eliidi kool ega lähe seetõttu kokku Soome hariduse imagoga.

Eestis on kaks Soome kooli (Tallinnas ja Tartus), kus käivad soomlaste lapsed. Eesti lastel on aga juba paar aastat olnud võimalik õppida soome keelt põhikoolis, valides selle teiseks võõrkeeleks. See on uus asi ning on väga oluline, et see võimalus säiliks ning alustanud saaksid õpinguid jätkata.

Soome keele tähtsus eestlaste jaoks on olnud eri aegadel erinev. Olid ajad, mil eestlased vaatasid Soome TV programme ja keel oli oluline osa kultuurisidemetes. Praegu on paljude eestlaste huvi soome keele vastu praktilist laadi ja seotud tööga. Millises suunas see tulevikus areneb, me praegu ei tea.

Aga ma ei arva, et peaksime soome keele õppijate arvu kampaaniatega või programmidega kunstlikult kasvatama. Eesti ja Soome sidemed on väga loomulikud ja lähedased ning sellest piisab täiesti. Need rahvuste suhted on tugevamad ja ajas vastupidavamad, kui seda oleksid haridusministeeriumi kampaaniad. Küll aga toetab Soome riik oma keele ja kultuuri õpetamist maailmas ja ka Eestis näiteks oma õpetajatega.

—————

Võõrkeelte õppurid 2012/2013

• Kokku õppijaid 206 924

• Inglise keel 109 158 – 52,75%

• Vene keel 48 220 – 23,30%

• Eesti keel teise keelena 26 006 – 12,57%

• Saksa keel 15 780 – 7,63%

• Prantsuse keel 3892 – 1,88%

• Soome keel 1326 – 0,64%

• Hispaania keel 1325 – 0,64%

• Rootsi keel 409 – 0,20%

• Heebrea keel 263 – 0,13%

• Hiina keel 129 – 0,06%

• Itaalia keel 69 – 0,03%

• Norra keel 55 – 0,03%

• Jaapani keel 32 – 0,02%

• Kreeka keel 12 – 0,01%

• Taani keel 11 – 0,01%

• Suahiili keel 1 – 0,00%

Allikas: HTM


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Millal tuleb Eestisse Soome lütseum?”

  1. Maria Peep ütleb:

    Mina elan Saaremaal ja mul on ükskõik, kas Tallinna tuleb Soome lütseum või ei tule. Ehk oleks parem kui ei tuleks. Mina tahaksin, et Saaremaa koolidele eraldataks piisavalt raha soome keele õpetamiseks. Ma ei usu, et sinna lütseumi eriti palju saarlasi õppima pääseks, aga soome keelt oleks kõigile tarvis. Soome keelt tuleks õpetada palju rohkem kui praegu. Maria Peep.