Mis tingimustel tohib jätta õpilase koduõppele?

29. märts 2013 - Mis tingimustel tohib jätta õpilase koduõppele? kommenteerimine on välja lülitatud

Mis tingimustel tohib jätta õpilase koduõppele? Kas seadusega on lubatud, et õpilane ei käi mõne aine tundides, vaid õpib kodus ning käib ainult vastamas või kontrolltöid tegemas?

Vastab HTM-i jurist Indrek Kilk

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 1 kohaselt võib põhiharidust omandavat õpilast vanema taotlusel õpetada koduõppes. Sel juhul korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. Vanema taotlusel korraldatava koduõppega seotu on täpsemalt reguleeritud haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määruse nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord” §-des 5–8.

Määruse § 5 kordab üle PGS-i § 23 lõikes 1 öeldu: põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppes. Selleks esitab vanem koolidirektorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (piisab nt e-kirja teel) taotluse hiljemalt 20. augustiks (kui koduõpet soovitakse rakendada alates õppeaasta algusest) ning hiljemalt 20. detsembriks (kui koduõpet soovitakse rakendada alates teise poolaasta algusest). Taotluses tuleb näidata vanema soovil koduõppele viimise põhjused ja selle isiku andmed, kes hakkab last õpetama.

Koduõppe rakendamise otsuse teeb kooli õppenõukogu üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses. Varemnimetatud määruse §-s 6 on sätestatud koduõppe korraldamisega seotu. Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja rahastab vanem ise, vastutades ka õpitulemuste saavutamise eest. Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. Koduõppe läbiviija koostab õpilasele koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava, milles määratakse kindlaks õpetajad, kes kontrollivad õpitulemuste omandamist.

Varemnimetatud määruse §-s 7 sätestatakse õpilase hindamise ja õpitulemuste saavutatuse kontrollimisega seotu. Hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid. Kool kontrollib vähemalt üks kord poolaastas individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemuste omandamist (koduõppe läbiviija võib hindamise juures viibida). Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse. Määruse §-s 8 nähakse ette regulatsioon koduõppe katkestamise osas, mille kohaselt on koolil õigus katkestada õppenõukogu otsusega koduõpe, kui kooli teostatud kontrolli käigus ilmneb, et õpilane pole individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi suures mahus saavutanud.

PGS-i § 53 näeb ette võimaluse rakendada õpilasele terviseseisundist tulenevat koduõpet, samuti haiglaõpet. Neist esimene on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume (haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist). Haiglaõppena käsitatakse aga haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist.

Koduõpe tervislikel põhjustel on täpsemalt reguleeritud haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määruses nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord” §-des 2–4.

Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Selleks esitab vanem koolidirektorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuleb näidata tervislikel põhjustel koduõppele viimise põhjused. Nõustamiskomisjon võib koduõppe rakendamist soovitada kuni kolmeks aastaks, mille järel vaadatakse üle koduõppe pikendamise vajadus. Koduõppe minimaalne kestus on kaks õppeveerandit. Otsuse rakendada õpilasele tervislikel põhjustel koduõpet teeb koolidirektor käskkirjaga.

Varemnimetatud määruse §-s 3 sätestatakse tervislikel põhjustel rakendatava koduõppe korraldamisega seotu (ehk, mis järgneb sellele, kui koduõppele jäämine on juba otsustatud ja tuleb mõelda, kuidas vastavat õpet korraldada). Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud. Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab kool koostöös vanemaga tema võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja nõustamiskomisjoni soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikest ainetest. Gümnaasiumiastmes tervislikel põhjustel koduõppel oleval õpilasel võib vähendada õppekoormust kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta. Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele viib kool juhendatud õpet läbi vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas. Määruse §-s 4 sätestatakse tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamisega seotu. Õpilase hindamise korraldus määratakse kindlaks individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid. Kool seab õpilasele sisse päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud. Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse.

Seega näevad PGS ja varemnimetatud haridus- ja teadusministri määrus ette kaks erinevat koduõppe liiki, mille puhul toimub õppetöö valdavalt koolist eemal. Lisaks sellele näeb PGS-i § 17 lõige 4 ette võimaluse vabastada õpilane mõnes õppeaines osaliselt õppetööst ning arvestada õpilase poolt kooli õppekava välist õppimist või tegevust (sh õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis) koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Selleks peavad õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul (alaealine õpilane) vanem ja direktor või direktori volitatud pedagoog sõlmima kokkuleppe.


Comments are closed.