Oma külmkappidega laulumatkale

3. märts 2013 Sirje Pärismaa - Oma külmkappidega laulumatkale kommenteerimine on välja lülitatud

Virumaa poistekoor on tänu oma direktori Ello Odraksi entusiastlikule organiseerimistööle sõitnud laulureisidel läbi peaaegu kogu Euroopa Norra trollidest Itaalia saapani.

Aastal 1991 loodud Virumaa poistekoori esimene reis oli 1993. aastal Soome. Kahekordse bussiga, pardal 60–70 last. Soomes ootasid meie laulupoisse lahked võõrustajad, kes hoolitsesid esinemispaikade, majutuse ja söögi-joogi eest. Kuigi reisid olid suhteliselt odavad, olid paljude perede rahakotid ikka väga õhukesed.

„Seepärast läksimegi kohtadesse, kus tuttavaid ees,” meenutab poistekoori direktor Ello Odraks, kelle usina asjaajamise tulemusena toimus esimene ja järgmisedki reisid.

Reisiks valmistumine algas enamasti sponsorite otsimisest. Annetajad – lihakombinaadid, konservitehased jt ettevõtted – ei andnud raha, küll aga toidukraami omahinnaga või sponsorluse korras. Last laoti bussides suurtesse külmikutesse, lisaks kastid kuivainetega ja sõit võis alata.

„Ööbimispaikades pakuti hommikusööki, aga kaks korda päevas tegime ise süüa,” räägib Odraks. „Õpetasime poisse kaerahelbeputru ja ka lihakonserve sööma. Millegipärast ei tahetud. Mul on selgelt meeles Madalmaade reisilt, kuidas poisid ujusid ookeanis ja küsisid, millal jälle süüa saab, ja uurisid, mis on söögiks. Ütlesime, et sült. Kallasime siis kallerdisega lihakonservid alustele välja ja tegime kartuliputru. Poisid sõid ja küsisid juurde. Eelmisel päeval olid nad songinud konservis. Ei tea nad senini, mida süldi pähe sõid!”

Kaasavõetud toidumoonaga käidi reisidel üle kümne aasta. Pikim sõit, 17 päeva, oli Hispaaniasse.

„Oleme reisinud Norra trollidest Itaalia saapani, Brüsselist Hispaaniani,” lausub Odraks. „Igas paigas vaatasime üle, mis vähegi vaadata andis. Tollal lapsed hirmsasti tahtsid. Enam ei paku uute kohtade avastamine nii palju pinget. Perega käiakse kolm korda aastas reisil. Kuid minekusoov on poistes ikkagi sees. See pole ju vanainimeste koor! Tulevad uued poisid ja uurivad, kuhu reisime.”

Poisid tahavad liikuda

Masu ajal jäid reisid harvemaks ja marsruudid lühemaks. Käidi Lätis, Leedus, Peterburis – kohtades, kus on odavam. Viimase aja reisid on olnud seotud ka konkurssidel-festivalidel käimisega.

Odraksi sõnul peab reisi planeerides alati hoolt kandma, et poistele jaguks sobivat tegevust.

„Madalmaades olid head jalgrattateed, poisid väntasid, õpetajatega seisime tee ääres ja andsime neile plasttopsidest juua, nagu suurtel võistlustel. Põnevust ja lusti oli palju,” kõneleb Odraks.

Mõni ema ütleb enne reisi, et poiss ei saa hakkama. Selle peale soovitab Odraks lapse vabaks lasta. Kõik on seni ilusti hakkama saanud ja teavad täpselt, kus ja millal peavad olema. Vahel on probleeme hoopis kaasa võetud vanemate inimestega, kes jäävad hiljaks.

Enne reisi konsulteerib Odraks alati turismifirmadega ja nendega, kes antud maal käinud.

„Eks see ikka igal aastal tohutu ettevõtmine ole, ettevalmistusele kulub palju aega,” nendib Odraks. Kõige raskem on kontserttegevuse organiseerimine, et oleks paar-kolm esinemiskohta igal reisil.

Virumaa poistekoor tegutseb MTÜ-na. Eesti aja algul andsid Rakvere suuremad asutused koorile tegevuseks raha, aga toetused hakkasid järjest vähenema. Nii ongi Odraks kirjutanud kogu aeg projekte. Ka reisimiseks. Omaosalus on olnud erinev, keskmiselt paarsada eurot.

Ühe suure asutuse juht ütles toetust küsinud Odraksile: „Miks ma peaks oma raha panema võõra inimese taskusse tema lapse tegevuse jaoks?”

„See oli nii valus. Tekkis tunne, et miks ma võitlen ja tegutsen,” sõnab Odraks.

Nähes koorist sirgunud tublisid mehi, saab Odraks aru, et teeb õiget asja.

Lääne-Virumaalt Kiltsi külast pärit Mairo Pajula, kes laulis kooris kõrge ja ilusa häälega nagu Robertino Loretti, peab tehnikaülikooli lõpetamise järel Tallinnas lillepoodi. „Ello pühendumus koorile on hämmastav,” meenutab 15 aastat kooris laulnud Pajula. „Ta oli meile nagu teine ema. Kõik reisid olid täis naljakaid seiku. Kord läks Ello hotellis meile midagi nõudma puhtas eesti keeles! Väikeste kantseldamiseks oli tal loodud parim süsteem. 15–16-aastased määrati 6–8-aastaste „poegade” „isadeks”. See toimis!”