Õpetamine on ju õpetaja töö…?!

11. märts 2013 Tiit Paananen, Skype Eesti juht; Kalev Pihl, Sertifitseerimiskeskuse juh - Kommenteeri artiklit

11.–15. märtsil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös „Tagasi Kooli” tiimiga kampaania „Reaalainetega edukaks”. Sellel nädalal suundub koolidesse üle Eesti tunde andma üle 100 IKT-valdkonna töötaja.

Reaalteadused ja tehnoloogia aitavad meie igapäevaelu tunduvalt lihtsustada ja seda kõikides eluvaldkondades. ITL koos oma liikmeskonnaga kutsus algatuse ellu just sellepärast, et läbi isikliku eeskuju juhtida noorte tähelepanu valikutele/võimalustele, mis kaasnevad reaalainetega ning näidata nende õppimise olulisust ja seost karjääriga.

IT on kõikjal meie ümber

Täna saab IT-ga seostada peaaegu kõiki elualasid. Võime IKT-d kasutada ja seda ka luua on hädavajalik igal erialal. Kui näiteks üks muusik ei suuda ehitada programmis filtreid, mis tuginevad erinevate sageduste mõjule erinevatel materjalidel, on temast edukam see, kes seda oskab, sest tema pala kõlab saalis paremini. Muusikahuvil on aga väga suur roll näiteks arvutimängude arendamisel. Kui keegi on osav kunstis, siis lisateadmised tehnoloogiast võimaldavad tal olla väga hea kasutajaliidese disainer. Sisekujundaja, kes oskab 3d programmi kujutist luua ja sealt materjalikulu välja arvestada, on kahtlemata oma ametikaaslastest hinnatum. Nii nagu ka biokeemik, kes suudab matemaatikaprogrammi ehitada simulatsioonimudeli ega pea katsete läbi viimiseks kulutama kallist sünteesitud molekuli või panustama nädalaid, sest ta suudab tulemused kiiremini avaldada.

E-riik Eesti ja IT-haridus täna

Eestis on IKT on üks paremini organiseerunud tööstusharusid ning koostöö riigiga toimib süstemaatiliselt: IKT lahendused on probleemikesksed, rakendame tehnoloogiat sinna, kus vaja, ning see loob laiema ühiskondliku väärtuse. Samas on teistes tööstusharudes IKT kaasamine efektiivsuse suurendamiseks nõrk. Arengupotentsiaali on tohutult. Lisandväärtust luuakse veel vähe ja sealt tuleneb ka madal produktiivsus majanduses.

Koostöö ärisektoriga on riigi toimimiseks esmatähtis ning erinevate sektorite ootus peab jõudma kooli: just seal pakutakse noortele tulevikuvalikuid. Praegu puudub õpetamisel interdistsiplinaarne mõõde. Tööandjad on liiga vähe tutvustanud oma vajadusi ja ootusi tööjõule ning ise panustanud, et midagi muutuks. Täppisteaduste puhul on probleem pigem õpetamise viisis, kui et reaalained on mõnele inimesele võimete poolest kättesaamatud. Samuti on jätkuvaks probleemiks õpetajate töökoormus ja töötasu, mis ei võimalda piisavalt tegeleda enesetäiendusega ega motiveeri tundides uuendusi tegema. Nii olemegi olukorras, kus arendajad ei tee asju koos disaineritega, äritudengid ei tegele tootedisainiga, mida programmeerijad peavad looma, üliõpilane satub kohe raskustesse, kui peab koos India ja Ameerika inimesega konverentskõnet pidama jne. Iga ärisektor peaks panustama kooliharidusse, et nende sektorisse saabuks juurde taibukaid, entusiastlikke noori inimesi ja see võitlus aina ägeneb, sest tööjõupuudus suureneb.

Ka seda, kuidas ollakse edukas reaalainetes, on vaja kuidagi nooreni viia

IT edu ja Eesti edukus on rajatud haritud, konstruktiivselt kriitilisele ja arenemisvõimelisele kasutajale. Enam ei ole olemas eluvaldkonda, kus IT ei ole abiks ja samas on IT-maailmas ikka väga raske, kui põhikooli reaalainete teadmistes on suured augud sees. Teooria peab siduma juurutamisega avastamisrõõmu pakkuvalt ning vanu asju tuleb korrata uues kontekstis.

Külalisõpetajana tunde andes on tekkinud suurem arusaamine, kui vinged tegelikult õpetajad on ning millega nad igapäevaselt hakkama saavad! Samuti tunnustame õpetajaskonda üldiselt, sest tasapisi levib IT-rakenduste kasutamine ka teistesse ainetesse, olgu selleks siis tekstitoimetus emakeeles või pildidisain kunstitunnis. Probleemid, mida on vaja lahendada ja milleks saab IT lahendusi kasutada, on ju samad nii väiksemates maa- kui suurlinnade eliitkoolides. „Reaalainetega edukaks” räägibki sellest, et ei pea olema „rohkem IT” läbi tehniliste vahendite, vaid et noortel võiks olla struktuurne mõtlemisvõime ning neid struktuure võiks peas palju olla. Nii nagu kirjandustunnis, on ka matemaatikas, füüsikas ja keemias õpetaja ülesandeks tutvustada õpilastele erinevaid lähenemisi Ka need ei ole kuivad ning tuupimiseks mõeldud ained.

Õpetajatel soovitame otsida www.tagasikooli.ee abil, kasutades otsingusõna „reaalainetega”, üles kõik need IKT inimesed, kes soovivad oma kogemusi külalisõpetajana jagada, et teha koos midagi teistmoodi nii enda kui õpilaste jaoks. Kes riske ei võta, ei saa ka erakordsete tulemusteni jõuda!

Tegevuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!