Pii- ja pirukate päev

24. märts 2013 Elina Aslett USA-s Idaho osariigis asuva Xavieri tšarterkooli õpetaja - Kommenteeri artiklit

14. märtsil, mil eestlased tähistasid emakeelepäeva, pidasid ameeriklased pidu matemaatilise konstandi pii auks. Meie Xavieri tšarterkoolis tähistasime piipäeva kolmandat korda.

Just see kuupäev valiti 25 aastat tagasi välja sellepärast, et 14. märtsi tavalisim ameerikapärane kirjapilt on 3/14, mis kattub pii kolme esimese kohaga (3,14). Inglise keelt tundes on lihtne mõista, miks selle päevaga seostuvad ka pirukad. Nimelt hääldatakse nii pii ingliskeelne nimetus Pi kui ka pirukat tähistav sõna pie täpselt ühtemoodi. Teiseks näeb 3/14 peegelpildis välja kui PIE.

Piipäeva tähistamine on üks meie kooli suurimaid rahakogumisüritusi ehk fundraiser’eid. Sel aastal saadi selle päevaga seotud „pirukate” müügist kokku 630 dollarit puhaskasumit, millest lõviosa annetatakse abiturientidele nende lõpupeo jaoks ja millega osaliselt finantseeritakse ka prom’i ehk kõigi gümnasistide kevadist suurt balli. See raha laekus nn pirukate ehk tegelikult vahukoorega kaetud papptaldrikute müügist, millega sai piipäeva kulminatsioonina loopida õpetajaid. Olenevalt sellest, kas ostsid „piruka” eelmüügist või kohapeal, ühe- või kahekaupa, tuli selle eest välja käia 1,5–3 dollarit. Piipäevaks telliti ka spetsiaalselt kujundatud T-särgid, mis olid küll väga populaarsed, aga millega korraldajad kasumit ei teeninud.

Aaretejaht ja piijada

Ürituse peaorganiseerija oli matemaatikaõpetaja, keda assisteerisid tema kõrgeima taseme matemaatikakursuse õpilased. Ka minu tütar Emili kuulus korraldustoimkonda, kes pidi võtma vastu tellimusi ja raha piipäeva särkide ning õpetajate loopimise ürituse „pirukate” eest, tegelema piipäeval kahe-kolmekesi ühe algklassiga, kaardistama ja riputama üles rohkelt dekoratsioone, küpsetama auhinnapirukaid, panema vahukoore sadadele papptaldrikutele, tooma kodust pangesid, rätikuid ja nõudepesuvahendit ning aitama koristada.

14P1090411

Väikestviisi osales päeva ettevalmistamisel kogu koolipere. Kõigi klasside õpilased võisid kujundada numbrilehtesid. Üksikutest numbritest pandi kokku tohutu pikk numbrijada – pii 2131 esimest kohta, millega kaunistati terve koolimaja seinad. Peaukse lähedalt alanud numbrijada ringles läbi terve koolimaja, jõudis tagasi fuajeesse ja lõppes kolme punktiga, kuna seda võinuks jätkata lõpmatuseni.

Enne ülespanemist kleebiti osale lehtedele kleepsud, sest piipäeva nädalal korraldati ülekooliline aaretejaht. Iga õpilane sai koolimaja kaar­di koos legendiga, millelt võis lugeda ülesande: leia üles üks Miki-Hiir, kuus neoonvärvi tennispalli, üks koaala Eiffeli tornis, kaks Kanada lippu, üks süstaga sõitev panda, kolm pilti Käsna-Kallest, 17 lepatriinut jne – kokku 111 kleepekat. Igast kooliastmest selgitati välja võitja, kes sai auhinnaks piruka. Noorim võitjatest, kes leidis kõik kleepsud üles, oli esimese klassi õpilane.

Korraldati ka võistlus pii komajärgsete kohtade peast etlemise peale. Kolm finalisti, kelleks sel aastal osutusid eranditult kuuendate klasside õpilased, võtsid piipäeval üksteisega mõõtu saalitäie rahva ees. Võitjaks tuli 524 kohta peast ette kandnud poiss. Maailmarekord kuulub jaapanlasele Akira Haraguchile, kes kandis 2006. aastal 16 tunni jooksul peast ette 100 000 pii kohta.

Korraldustoimkonda kuulunud vanemad õpilased lugesid algklassides raamatust ette piiga seotud loo ja demonstreerisid mänguliselt, kuidas piid arvutada. Iga algklass tegi piijalutuskäigu mööda põrandale kleebitud 33 esimest pii kohta. Loositi välja paar numbrit, millel seisma jäänud õpilased sai auhinnaks piruka.

Kuidas kõlab pii?

Kuuendad klassid korraldasid oma pirukasöömisürituse. Iga õpilane tõi kodust või poest kaasa piruka või ka mitu ning need söödi pärast lõunasööki ühiselt ära.

Peeti ka üle­koolilist piruka­söömis­võistlust, mille auhindadeks olid, üllatus-üllatus, pirukad! Need omalaadsed purgipirukad olid küpsetanud õpilased ise. Pirukad pandi nimelt koos purgiga ahju ja küpsetati läbi. Kaanega kaetult püsivad need tükk aega värsked. Sponsoriteks olid paari õpilase vanemad, aga ka üks kauplus, mis annetas auhinnapirukate jaoks hulga purke. Samuti kulutasid lahked köögitädid 150 dollarit oma raha, et teha pirukaloopimisürituse jaoks hulk vahukoort juurde.

Piipäeva lõppüritusel sai nautida üllatavat videot, kus demonstreeriti pii muusikalist tõlgendust. Selles olid pii numbrilised kohad teisendatud nootideks. Pii muusikalisi versioone leiab YouTube’ist, kui sisestada lause „What Pi sounds like”.

Üle­koolilise piruka­söömis­võistluse gümnaasiumi osas võistles kolm kõhna poissi, kes sõid viis minutit kestnud võistluse jooksul oma pirukaid vaoshoitult ja aeglaselt, üldsegi mitte nii, nagu Ameerika filmides. Teised õplased elasid neile kaasa ja vahel isegi hõikasid: „Söö aeglaselt!” Võistluse lõppedes oli igaühel hulk pirukat veel järel.

Üle­koolilise piruka­söömis­võistluse gümnaasiumi osas võistles kolm kõhna poissi, kes sõid viis minutit kestnud võistluse jooksul oma pirukaid vaoshoitult ja aeglaselt, üldsegi mitte nii, nagu Ameerika filmides. Teised õplased elasid neile kaasa ja vahel isegi hõikasid: „Söö aeglaselt!” Võistluse lõppedes oli igaühel hulk pirukat veel järel.

Finaal – lendavad pirukad

Umbes täpselt kell 1.59 algas ürituse emotsionaalseim osa – õpetajate pirukatega loopimine. Kell 1.59 on tuntud kui piiminut. Põhjus on järgmine: pii = 3,14159 … ehk siis märts (3), 14. kuupäev, kell 1.59 pärast lõunat. Juba kümmekond päeva varem oli reklaamiks üles pandud nimekiri õpetajatest, kes olid nõus olema märklauaks, kusjuures 26 õpetajast ainult neli ei osalenud. Üldiselt tahavad õpilased visata pirukaid oma lemmikõpside pihta, mitte et õpetajale millegi eest kätte maksta.

Märklauaks olnud õpetajad jagati kolme gruppi. Mina olin koos teiste algkooliõpetajatega esimeses grupis ning kandsin ühe teise õpetaja eeskujul maalri kaitseürpi. Ent riietuti ka põnevatesse fantaasiakostüümidesse. Sellel päeval on nähtud õpetajaid näiteks ujumisprillidega, vanni- ja ujumismütsides ning prügikottides ja kummiülikonnas, mida kandis eelmisel aastal direktor. Pean ütlema, et minu kostüüm oli üsna praktiline, kuid mingil hetkel hakkas vahukoor ikkagi krae vahelt sisse sattuma.

Hoolimata sellest oli märklauaks olla ja oma huulte pealt vahukoort limpsida sürrealistlikult lõbus. Ainus, mis veidi häiris, olid vahepeal nii vahukooreseks saanud prillid, et ei õnnestunud enam näha, kes sind järgmisena sihtima tuli. Mul oli kaasas rätik, millega aeg-ajalt kaitseprille puhtaks nühkisin, aga kuna see sai peagi läbimärjaks, jäid prillid ikkagi väga uduseks. Kile, mis kaitses märklaua ees olevat põrandat, oli koorest nii libe, et sellel sai uisutada, ja paar inimest kukkusid sellel ka pikali.

Olen tagantjärele väga rahul, et pirukate loopimisel märklauana osalesin. Üks kuuenda klassi õpilane ütles mulle hiljem, et veel lahedam, kui õpse pirukaga loopida, oli ilmselt olla ise õps, keda loobiti. Arvan, et tal oli õigus. See oli tõeliselt mänguline tegevus, mille käigus ei pidanud keegi käituma nii korralikult ja vaoshoitult, nagu me siin tavaliselt kõik käitume.

Minu hinnangul oli meie piipäev terve senise kooliaasta meeleolukaim ja põnevaim üritus, rääkimata sellest, et see aitas tõhusalt toetada abituriente. Õpetajad Eestis, kas oleksite valmis ka oma koolis vabatahtlikult märklauaks olema ja endale vahukoorekooke näkku visata laskma või tundub selline ettevõtmine liiga eksootilisena?

Piipäeva finaalis olid nõus osalema pea kõik kooli õpetajad. Õpilased sihtisid eelkõige oma lemmikõpetajaid. Fotod: Elina Aslett

Piipäeva finaalis olid nõus osalema pea kõik kooli õpetajad. Õpilased sihtisid eelkõige oma lemmikõpetajaid. Fotod: Elina Aslett


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!