Reaalkooli 132 aastat noorem vend

8. märts 2013 Victoria Parmas - Kommenteeri artiklit

Sügisel alustavasse tasulisse reaali põhikooli soovijate avaldusi on võetud vastu nädal aega. Juba esimese kuue tunniga saabus 68 avaldust. Kuue esimese päevaga registreeriti aga 130 last, kellest esimesse klassi soovijaid on 72. Soovijate arvu poolest järgnevad teine ja kolmas klass. Avalduste esitamine kestab ning vastuvõtu aluseks olevad praktilised tööd ja vestlused viiakse läbi märtsikuu jooksul.

Millest uue kooli idee alguse sai ja millised on plaanid, sellest räägivad reaali põhikooli käivitamist vedava MTÜ RK Hariduse juhatuse liige Alar Tamkivi ja partnerkooli Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma.

Alles kuulsime uudist, et Tallinna reaalkool sai enda kasutusse politseimaja ruumid ja kool sai hakata tööle ühes vahetuses, kui juba tuli täiesti uue kooli loomise uudis. Kuidas sündis tasulise reaali põhikooli idee?

7lk1Gunnar Polma: Mõte sai alguse Tal­linna reaalkooli hoolekogust, mis on kahes mõttes üks omalaadne hoolekogu. Esiteks käib hoolekogu koos iga kuu, mis ei ole sugugi tavaline. Teiseks on hoolekogu kõik liikmed peale ühe õpetaja ja õpilaste esindaja reaalkooli vilistlased. Seega on hoolekogu väga hästi kursis kooli olukorraga.

On teada tõsiasi, et oleme üks väheseid koole, millel on alates Nõukogude ajast senini toimunud õppetöö pidevalt kahes vahetuses. Seega on ruumipuudus teema, mida on juba aastaid püütud lahendada. Hoolekogu on otsinud ruume lähedal asuvatest kvartalitest ja tegelnud samal ajal juurdeehitusprojektiga, mis aga majanduslanguse tõttu ära jäi.

Võib ju öelda, et võtke siis kooli vähem lapsi, kuid kahe paralleeliga gümnaasium on liiga väike selleks, et seal tekiks õppekava arendust toetav sünergia. Kui koolis on vaid üks füüsika-, üks keemia-, üks bioloogiaõpetaja, ei ole neil võimalik arendada diskussiooni.

Kolme tugeva gümnaasiumiklassi koostamiseks on aga omakorda vaja tugevat alusbaasi, milleks võiks olla oma kooli alusaste, ja see peaks olema laiem kui gümnaasium, sest kõik lapsed ei pääse gümnaasiumiastme süvareaalõppesse ega tahagi seal jätkata. Seega, mida tugevam ja laiapõhjalisem põhikool, seda tugevam on ka gümnaasium.

7lk2Alar Tamkivi: Kooli loomisel oli kaks põhjust. Esiteks on see olnud evolutsiooniline idee, andmaks rohkematele n-ö reaaliusku vanematele võimalust panna oma laps reaalkallakuga kooli. Teiseks – uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lahutatakse koolid varem või hiljem suure tõenäosusega gümnaasiumideks ja piirkondlikeks põhikoolideks, kuhu saavad astuda vaid konkreetsesse piirkonda sisse kirjutatud lapsed. Kui siis vanemad ei saa enam valida kooli, aga näiteks reaalkooli vilistlased ja teised reaaliusku vanemad siiski tahavad, et nende laps võimalikult varakult reaali vaimuga liituks, on hea, kui neil on kas või tasulise kooli näol see võimalus.

Polma: See laste koolide vahel jagunemine on haridusfilosoofiline probleem. Loomulikult oleks hea, kui kõik koolid oleksid vanemate seas ühtviisi populaarsed.

Miks te ei teinud tasuta kooli? Kas linn ei oleks huvitatud ühe reaalkallakuga tasuta põhikooli loomisest?

Tamkivi: Kuna linnal on endal koolimaju, mis on alatäitunud või päris tühjad, siis ei ole tal tarvidust maksta kinni lisanduva maja rendikulusid. Meile aga ei sobi olemasolevad majad, sest need asuvad reaalkoolist kaugel. Nii et ruumiressursi on, aga see asub meie jaoks vales kohas.

Suur tung on ka reaalkooli gümnaasiumi ja kõik tahtjad sinna ei pääse. Miks te ei teinud üht uut tugevat gümnaasiumi, nii nagu on Tartus Treffneril, kel pole oma n-ö taime­lava, aga see-eest on mitme klassiga gümnaasium?

Polma: Kui laseme õige ea mööda, siis on paljudele matemaatika juba raske, keemia õudne, füüsika vastik. Reaalainete süvendatud õpetamist on õige alustada juba 7. klassis, mil näiteks reaalkool võtabki oma kooli ühe klassitäie lapsi juurde.

Tamkivi: Isegi varem võiks alustada, näiteks robootika paneb silmad särama juba neljandikel.

Polma: Kui rajame tugeva vundamendi põhikoolis, siis saame gümnaasiumi valida õpilased, kellega hakata juba kõrgemalt tasemelt edasi õppima. Võib tunduda, et konkurss gümnaasiumi on suur, kuid tõsiseid reaalainetehuvilisi saame kokku kahe klassi jagu. Kolmanda klassi komplekteerimisega on enamasti juba raskusi. Nii tugevaid lapsi, nagu meie tahaks, ei jagu piisavalt.

Reaalkoolis võiksid jätkata need õpilased, kes on 9. klassi lõpuks jõudnud arusaamisele, et nad tahavad õppida nädalas kuus tundi matemaatikat, viis tundi füüsikat, kolm tundi keemiat, ja sealjuures ei teeks nii suur reaalainete koormus nende elu põrguks. Otsime selliseid lapsi, tahame nad võimalikult vara üles leida ja neid motiveerida, ning seetõttu tahamegi alustada põhikoolist.

Tamkivi: Kuigi reaalkooli gümnaasium on avatud ka mujalt tulijaile ja nende seas on alati olnud tublisid tegijaid, on enamikul mujalt tulnuil algul väga raske. See on alati nii olnud ja see näitab, et varem alustada on mõttekas.

Vilistlasena võin öelda, et väga tähtis on ka oma kooli tunne. See jääb terveks eluks ja mängib elus olulist rolli. Kui põhikoolid ja gümnaasiumid lahutada ja käia eri kooliastmed eri koolides, ei pruugi seda tunnet üldse tekkida.

Kui palju erineb siis reaalkooli alg- ja põhiastme õppekava riigi kehtestatud tavakooli omast?

Polma: Võime selle kohe tabelitest täpselt järele vaadata. Väga palju mänguruumi meil ei ole, aga siit on näha, et algastmes on teistesse tundidesse integreeritud igal nädalal üks tund loodusaineid. Me kutsume seda R-õppeks, mis tähendab, et näiteks tööõpetuse või kunstiõpetuse tundi annab vahel hoopis füüsikaõpetaja, kes teeb lastega planetaariumi. Ka emakeeletundidesse saame põimida loodusaineid. Lisaks on meil algkoolis sellised tunnid nagu male ja arvutiõpetus.

Kui õpilastest ilmselt puudust pole, siis kuidas on lugu õpetajatega? Kust saada häid reaalainete õpetajaid? Mäletan aasta tagasi 1. septembri raadiointervjuud, mil direktor Polma ütles, et isegi Tallinna reaalkoolil on raske näiteks füüsikaõpetajat leida. Nüüd tuleb ju kahe kooli jaoks õpetajad leida.

Polma: Sellist vastavust, et on üks kool ja üks töökoht ehk kõigil õpetajatel on võimalus töötada täiskoormusega, on väga harva. Ka praegu on meil õpetajaid, kes käivad teistes koolides tunde andmas (näiteks muusikaõpetaja, matemaatikaõpetaja). Oleks väga hea, kui saaksime jagada koormusi kahe reaalkooli vahel.

Täiskoormusega on reaali põhikoolil vaja esialgu aga ainult mõnda klassiõpetajat, sest põhikool ei alusta kohe suure koolina täiskomplekti klassidega. On tore, et täna on meil tänu reaali põhikoolile võimalus pakkuda töökohti noortele õpetajatele, kes on meil olnud lapsepuhkuste asendajaks ja nüüd ise lapsepuhkuselt tagasi tulevad.

Aga ikkagi, varem või hiljem vajavad ka reaali põhikooli lapsed head füüsika- ja keemiaõpetajat. Sel aastal ei olnud aga Tartu ülikooli päevasesse füüsika magistriõppesse ühtki tahtjat ning Tallinna ülikooli füüsika õpetaja magistriõppesse õppima asumiseks esitati 5 avaldust, vastuvõtueksamile tuli kohale 3 inimest ja tänaseks on sellele õppekavale jäänud õppima 1 tudeng. Kes hakkavad teie lapsi õpetama?

Tamkivi: Õpetaja ettekujutus oma karjäärist ei pruugi tipneda koolidirektori ametikohaga. Kindlasti leidub õpetajaid, kelle unistus on õpetada reaalainetest huvitatud ja õppima motiveeritud lapsi. Ja neid me sellistele õpetajatele pakumegi. Me ei sea endale ülesandeks lahendada kogu riigi õpetajateprobleemi, vaid leida väga häid õpetajaid oma kooli.

Polma: Reaalainete õpetajatest on tõesti suur puudus ja sellega tuleb tööd teha. Usun, et süvaõpe – tugev põhikooliaste ja sealt välja kasvavad reaali vaimuga gümnasistid – on üks võimalus, kuidas reaalainete õpetajaid juurde saada. Juba praegu näeme, et meie kooli tööle tulnud oma kooli lõpetanutel on kerge õpetada – nende oma õpetajad on neile suureks eeskujuks. Ja kui me need head õpetajad leiame, siis on meil neid lihtsam hoida, kui saame kombineerida oma partnerkooliga töökoormusi ning pakkuda neile häid tingimusi ja sama eriala õpetavaid kolleege. Siin tuleb mängu see sünergia, mis õpetajat innustab.

Kas tegemist on siis ühe kooliga või kahega? Te jagate omavahel õpetajaid ja maja, kas ka reaali vaimu?

Tamkivi: Juriidiliselt on need eri omanikega kaks kooli, mis kannavad aga samu väärtusi ja vaim on neil üks, reaali vaimul tuleb nüüd laieneda Pärnu maanteeni. Ka näiteks huvialaringides ja pikapäevarühmas saavad käia mõlema kooli lapsed. Naljaga öeldes on nii, et laulukoor võib olla ühine, aga palliplatsil ollakse vastakuti.

Kas katsed reaali põhikooli on samasugused kui Tallinna reaalkooli?

Tamkivi: Mitte täpselt samad, aga samal tasemel jah. Kui on lapsi, kes on reaalkooli katsetel juba käinud, aga ei pääsenud sinna ning tahavad nüüd tulla reaali põhikooli proovima, siis automaatselt me tehtud katsete tulemusi üle ei kanna, kuid kui vanem soovib, siis me arvestame neid.

Kas kahel koolil on ühine juhtkond? Kui ei, siis kes saab uue kooli direktoriks?

Tamkivi: Kooli juhid on ikka erinevad ja meil on mõtteis ka mõned inimesed, kelle poole on kavas selle ettepanekuga pöörduda. Esialgu me avalikku konkurssi välja ei kuuluta. Ka reaalkooli õpetajatel, kes hakkavad õpetama reaali põhikoolis, on eraldi töölepingud.

Kas erinevad töölepingud erinevad ka palga poolest?

Polma: Kuna koolid on omavahel niivõrd seotud ja tahame, et nad areneksid sünkroonselt, ei tohiks me ühes koolis maksta suuremat palka kui teises. Nii oleks konflikt juba alguses sisse programmeeritud.

Mida soovite teha uues koolis teisiti, kui on olemasolevas reaalkoolis? Kas on mingeid ideid, mida tahate ellu viia?

Tamkivi: Kuna ettevõtmise eesotsas on vilistlased, siis on meile eeskujuks ikkagi meie endi kool, Tallinna reaalkool. Kui midagi muuta, siis tahame muuta mõlemas koolis koos. Eesmärk on, et need koolid hingaksid koos ega kasvaks lahku.

Milline on koolipidaja visioon sellest, kui palju klasse uues koolis avatakse?

Tamkivi: Oleme välja arvutanud, et saame hakkama, kui avame esimesel aastal vähemalt neli klassi.

Kui aga tuleb nelja esimese klassi jagu õpilasi, kas siis alustategi nelja esimese klassiga?

Polma: Kooli struktuur peab olema jätkusuutlik ja loogiline. Kui teha väga palju paralleele, on maja ühel hetkel ühevanuseid lapsi täis ja kool ei saa mõnel aastal enam õpilasi juurde võtta, mõnes vanuses klassid jäävad siis ju vahele.

Tamkivi: Nelja esimest me kindlasti ei ava. Eesmärk on võtta kaks või ka kolm esimest klassi ja mõned vanemad klassid.

Kui suur peaks reaali põhikool tulevikus olema, mitu klassi vanasse politseimajja mahub?

Tamkivi: Praegu on remonditud 3. ja 4. korrus ning sügiseks saavad valmis ka 1. ja 2. Kui ka 5., praegu välja renditud korruse ruumid kooliks kohandatakse, siis mahub majja 18 klassikomplekti ja lisaks saame pakkuda pikapäevarühma ja huvialaringe.

Kas uus maja ja uus kool tähendavad, et kipute inglise kolledžist lahku minema (teie õpetajad ei käi nüüd enam seal tunde andmas, vaid õpetavad oma partnerkoolis, ning ka nende käsitööklassi ei pea te enam kasutama) või on veel ühe hoone koolimajaks muutumine hoopis võimalus suuremale ühinemisideele ehk n-ö kesklinna hariduskvartali tekkimisele? Kuuldavasti unistavad õpetajad juba sellest, kuidas kvartal ümbritsetakse klaasist seinte ja laega, nii et tekib suur aatrium, kus saab ilma õue astumata ühest majast teise minna.

Polma: Fantaseerida ju võib! Miks mitte inglise reaalkool, inglise reaalkolledž või … Praegu on hariduse kontsentreerumine olnud mõnes mõttes juhuslik, aga sellise nii ruumilise kui vaimse sünergia tekitamine võib olla ka teadlik protsess.

Ja lõpetuseks üks praktiline küsimus: kus hakkavad oma lapsi reaali põhikooli toovad vanemad hommikuti autost välja laskma?

Tamkivi: Mõistlik on teha seda Otsa tänaval, samas, kus reaalkooli õpilasedki autodest väljuvad. Lapsed saavad minna turvaliselt läbi reaalkooli hoovi ja siseneda oma majja selle hoovipoolsest uksest.

Uue kooli tegemistest saab lugeda kooli koduleheküljelt www.reaalkool.ee .


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!