Rumal jutt, nõunik Epp Rebane!

22. märts 2013 Lauri Leesi õpetaja-koolijuht - 13 kommentaari

Õpetajate Leht avaldas 15. märtsil haridusministeeriumi nõuniku Epp Rebase pika loo pealkirjaga „Kontakttunnipõhine koormus­arvestus on ebaõiglane”. Loo sissejuhatuses on öeldud, et artikli esimene versioon valmis juba 2001. a novembris, kuid ei näinud kunagi trükivalgust. Selle mürkkibeda lausega annab Epp Rebane otse Olümposelt tavainimestele mõista, et ka õpetajate häälekandja on endale lõpuks progressiivsete vaadetega peatoimetaja saanud.

Epp Rebase igavas kantseleistiilis kirja pandud pika jutu saab ju lühidalt kokku võtta kolme sõnaga: muudame õpetajad kuupalgasaajateks. Sellele lihtlausele võinuks veel lisada argumendi, et nii on toimitud mitmes USA osariigis, Transilvaanias, Moraavias, Böömimaal ja Taivanil.

Kõrge ministeeriumiametnik ütleb ära ka põhjuse, miks tema nii pikalt eostatud muutust peljatakse. Ma tsiteerin: „Tegeliku aja, astronoomilise tunni põhist koormusarvestust kardetakse kui tuld, sest ollakse veendunud, et kontakttunnipõhistest töölepingutest ja koormusarvestusest loobudes lähevad asjad veel segasemaks ja hullemaks. Üldtööaega peetakse fiktsiooniks isegi siis, kui nähakse, et tööaeg on lõhki ja nädalas enam tegelikke elutunde ei jätku. Kuid nukker tõde on, et pole ühtegi teist sellist eriala, kus töökoormuse arvestusega oleksid asjaolud segasemad ning hämaramad.”

Alustan Epp Rebase pedagoogilis-filosoofilise kreedo lahkamist tiraadi lõpust, kus ta arvab, et õpetaja elukutse puhul on töökoormuse arvestusega asjad segasemad kui ühelgi teisel erialal. Vean kihla, et parteifunktsionääride, terveid asutusi risustavate mänedžeride, kuid ka igas kaliibris bosside (ka ministrite) nõunike puhul on töökoormuse arvestus palju hägusam.

Mis siis häirib riigieksamite maaletoojat Epp Rebast õpetajatele palga praegusel arvestamisel kõige enam ning mis abrakadabra on ministeeriumitöötajate argoos „kontakttund”?

Epp Rebane mõtleb selle kohmaka sõna all vist ainetundi (füüsika, keemia, matemaatika jt), mis algab ning lõpeb koolikella helinaga ning kestab 45 minutit. Seni saame meie, õpetajad, oma niru palga kätte 20, 22 või 24 ainetunni eest nädalas, pluss väike tasu klassijuhatamise või muusuguse lisatöö eest. Vastutasuks peab õpetaja koolihoones veetma 35 tundi nädalas, sest vastutab klassi eest, parandab töid, noomib laiskvorste, popitegijaid, huligaane, kuulab ära lapsevanemate süüdistusi jms.

Epp Rebane ei ole õpetajate töökoormuse senise arvestusega rahul. Samas tahab ta maksta õpetajatele palka küll 35 koolihoones viibitud tunni eest, andku ta tundi või noomigu üleannetut last koridoris. Teisiti öeldes – ta soovib muuta õpetajad kuupalga saajateks, sest tema silmis polevat vahet sellel tööl, mida õpetaja teeb klassi ees, ja tööl, kus ta füüsiliselt klassi ees ei seisa. Aga vahe on, Epp Rebane! Ja see vahe on kolossaalne! See vahe on nii suur, et seda ei saagi seadustesse kirjutada, kui kasutada teie kõnepruuki.

Kas te olete märganud Ita Everit või Aarne Ükskülat lihtsalt teatripuhvetis istumas? Ehk olete näinud neid mõnes teleklipis, kus nad on proovis või siis vestlevad garderoobis kolleegidega või istuvad grimeerija juures toolil? Nad käivad ka koosolekul, tähtpäevadel. Ja nüüd võrrelge seda kõike minutitega, mil nad säravad laval! Täiskoormusega õpetajal on 4–5 lavalolekut päevas, nädalas aga 20–24 etteastet. Just selle eest tulebki talle palka maksta, sest seda eriala õppis ta ülikoolis pikki aastaid, paljud rohkemgi, suurem osa meist kogu elu. Kõik muu, mis „etteaste” juurde käib, on vaid garneering uhke peatoidu juurde.

Mis siis on ministri nõuniku silmis võrdväärne ainetunniga? Tsiteerin: „Toome kõrvale veel kolmanda õpetaja, kelle ülesanne on juhtida sel aastal kooli arengukava väljatöötamist ja toetada noori õpetajaid, ning seetõttu on nad koolijuhiga kokku leppinud vaid kümme kontakttundi nädalas.”

Epp Rebane, olge normaalne! Nimetage mulle asutus, kus arengukava kirjutatakse terve aasta.

Pole ju arengukava midagi muud kui uue ajastu vaht, mis peab igas asutuses küll olema, kuid mida keegi ei loe ega hakkagi lugema. Ja miks peakski, kui võimumeeste üks kriips pühkis maamunalt Pikakannu kooli!? Me võime ju arengukavasse pudrumägesid kirjutada, kui aga minister otsustab meie kooli likvideerida, siis ta teeb seda.

Nüüd kujutage ette, et direktor määrab noore õpetaja juhendajaks staažika pedagoogi, kes ise suurt tunde ei annagi. Ta üksnes kollitab uustulnukat hommikust õhtuni, istub alalõpmata tema tundides ning iriseb iga väiksemagi eksituse puhul. Mentorlus on alati eksisteerinud, kuid asendada pool või veerand õpetaja normkoormusest üksnes mentorlusega on kooli juhtimise vallas kretinismi ülim aste.

Mind üllatab Epp Rebase jutu juures kõige enam see, et palka õpetajatele suurt ei makstagi, kuid ka nende sandikopikate kokkulugemine on meie ministeeriumile nii tähtis probleem, et selle kallal pidi juurdlema tervelt 12 aastat. Epp Rebase tööandja, s.o meie ministri allkirja kannab vist ka see kahe kuu tagune määrus, mille kohaselt nooremõpetaja ja õpetaja saavad klassi juhatamise eest riigilt 70 eurot nn haridustoetust, vanemõpetaja aga tervelt 72 eurot! Mul ei ole Epp Rebase palgaarvestuse jutule rohkem ühtegi sõna juurde lisada.


13 kommentaari teemale “Rumal jutt, nõunik Epp Rebane!”

  1. õpetaja ütleb:

    Imelik on see, et õpetajad peavad olema kõrgelt kvalifitseeritud töötajad. Ministeeriumi ametnikult ei nõua keegi isegi mitte teadmist ega arusaamist, mis koolis toimub?

    Aitäh, hr Leesi, jätkuvalt õpetajate eest seismast!

  2. Teine õpetaja ütleb:

    Suurepärane ja otsekohene arvamusavaldus. Kosutav lugeda peale igasuguseid hämamisi ja keerulist targutamist, mida õpetajatöö ja selle tasustamise osas pidevalt meediast tuleb, on alati tulnud ja vististi jääb ka tulevikus tulema. Hästi iseloomustab see meie riiki. Ma ei tea, mis annab Lauri Leesile jõudu ametnikkonnaga võidelda, kuigi sellest nii vähe kasu on, kuid suur tänu talle ja jaksu seda edaspidigi teha!

  3. õpetaja ütleb:

    Tore, et sel teemal artikkel avaldati. Muret teeb, et olen kuulnud arvamust koolijuhilt nagu võiks uue arvestuse järgi määrata õpetaja koormuseks 0-35 kontakttundi nädalas. Praegune süsteem on sellise suva välistanud.

  4. Piinlik ütleb:

    Väga piinlik on lugeda sellist isiklikest solvangutest ja sapist mõtteavaldust. Epp Rebasesga võib mitte nõustuda, kuid ta tõstatas õigeid küsimusi.

  5. Ander ütleb:

    Ühinen ülalolevate õpetajatega ning soovin ka härra Leesile jätkuvat tarmukust ja visadust tuuleveskitega võitlemisel. Ise olen õpetamisest kaugel, kuid mäletan siiani oma esimest õpetajat, kuigi sellest on pea 40 aastat möödas. Tema jaoks on mul kindel koht kuskil südamesopis alatiseks olemas. Ja ta jaksab ikka veel! Õpetada! Aitäh hea õpetaja Solvi Kaljuvee!
    JA alati, kui loen/kuulen mingit hala teemal, et õpetajad saavad piisavalt, neil alati suvel puhkus jne, siis mõtlen, et kes need halajad on? Eriti veel kõrgetelt püünedelt kaagutajad. Kas nemad on kõik iseõppiad? Jumala armust targaks loodud?
    Igatahes soovin palju jõudu kõigile “õpsidele” ja olge enda eest väljas!

  6. Muusikaõpetaja ütleb:

    Tõesti on piinlik lugeda Teie elu- ja koolikauget kommentaari!

  7. Veel mitte endinegi ega praegune ütleb:

    Ei oskagi otsustada, kelle pärast on kurvem. Kas koolijuhi ohjeldamatu isikliku mõnitamise või õpetajate pärast, kes sellele kaasa elavad. Nii madalale olemegi langenud. Öeldakse, et nälg teeb inimesest looma, kuid hirmuga mõtlen, et kogu selline kibestumine ja viha on ju laste ees!

  8. Anu-Mai ütleb:

    Olete külatanud tunde, kus laste ees on “kogu selline kibestumine ja viha”?

  9. õpetaja ütleb:

    Veel Mitte Endisele! Annaks jumal, et jääksite ikka mitte-praeguseks! On koolisüsteemis ja ministeeriumis isegi isehakanud haridustegelasi küllalt! Pole totrusi juurde vaja!
    Jõudu ja jaksu hr Leesile!

  10. gümnaasiumi õpetaja ütleb:

    Lauri Leesi osundab vaid, et meid juhivad tihti ametnikud, kes meie igapäevasest tööelust ei tea eriti midagi.
    Tahaks tema pöördumisele lisaks mainida nendesamade juhtivate ametnike poolt üllitatud RÕK’i, mis täiesti eesmärgistatult provotseerib abituuriumi üha kasvavat võõrandatust kontakttundidest. Kursusõppe sisulisus variseb kokku hetkest, mil arvutuslik rahuldav kooliastmehinne terendab … reeglina XI kl lõpus. Ehk siis lühidalt – kahe vastandliku süsteemi vastuolu põhjustab skisofreense olukorra, kus vastutustundlik õpetaja peab 2 aasta jooksul tagama 3 aasta õppemahu läbimise.

  11. Vanemõpetaja ütleb:

    Aitäh, Lauri Leesi! 100% poolt! Miks küll teised koolijuhid vaikivad? Selline 35 tunni tasu jama tuleb ära lõpetada. Ainus, mis on mõõdetav ja mis ka tegelikult koormust annab, on kontakttund. See peab olema palgaarvestuse alus. Sealt edasi lisatöö ja lisatasu!
    Õpetajal peab olema võimalus ka suuremat palka saada, pole õige kõigile ühe vitsaga 35 tundi ja miinimumpalk. Milline peaks siis olema õpetajate motivatsioon?

  12. Ave ütleb:

    Vabandage, kus Te näete siin solvamist. Härra Lauri Leesi on kirjutanud väga õigesti ja viisakalt.

  13. matemaatik ütleb:

    Isegi praegu , kontakttunni alusel makstava palga juures, on erinevate ainete õpetajate koormused väga erinevad: ühes aines on kirjalike tööde koostamine ja parandamine, teises pole, ühes aines on vajalikud konsultatsioonid, teises pole, ühes aines on eksamid, teises pole jne. Kui nüüd plaanitakse kõigile ühesugune tasu, siis miks peaksin andma 30 tundi nädalas, kui võiksin anda 22 ja ülejäänud aja ennast täiendada, näiteks lugeda raamatut? On suur vahe, kas teha 45 min aktiivset tööd klassis või istuda puhketoas ja lugeda ajakirju. Kuidas selline rumal idee sai üldse tekkida? Kas ametnikud pole päevagi koolis töötanud?
    Lauri Leesil on õigus, nagu alati: rumal jutt, nõunik!