Saksamaa hädas erivajadustega lastega
Kuigi iga neljas erivajadustega laps käib Saksamaal normaalkoolis ja nende laste kaasamine tavaklasside õppetöösse edeneb, ei ole erikoolid oma tähtsust kaotanud.
Saksamaal otsustati nelja aasta eest, et nii puudega kui ka puudeta lapsi tuleb õpetada üheskoos. Sellest ajast on kaasamine riigis kolmandiku võrra suurenenud: 18,4 protsendilt 25-ni. Samas ei ole erikoolide koormus vähenenud, sest üha rohkem õpilasi saab diagnoosi, mille kohaselt on nende õpetamisel vaja kasutada eripedagoogikat.
Seeläbi on jäänud erivajadustega õpilaste koguarv õpilaskonna lõikes konstantseks, selgus Bertelsmanni sihtasutuse tellimusel haridusökonomist professor Klaus Klemmi läbi viidud uurimusest Saksamaal.
Erivajadustega laste arv kasvab
„Kaasamine kogub Saksamaal hoogu. Puudega lapsi ei suunata enam automaatselt teistest eraldatud erikoolidesse,” ütles Jörg Dräger Bertelsmanni sihtasutuse juhatusest.
Samal ajal tõusvat aga erikohtlemist vajavate laste arv: märtsis 2009, kui jõustus ÜRO konventsioon seni kehtinud erikoolide süsteemist eemaldumise kohta, oli erivajadustega laste arv õpilaste koguarvust umbes 6 protsenti. Kooliaastal 2011/2012 oli see tõusnud juba 6,4 protsendini. Seega on tavakoolis käivate laste ja noorte osakaal 2009. aastast saati ainult minimaalselt vähenenud: 4,9 protsendilt 4,8-le. See tingibki praeguse olukorra, kus topeltsüsteem tavakoolidega ühel ja erikoolidega teisel pool, on jäänud pea muutumatule tasemele.
„Kuni säilib topeltsüsteem tava- ja erikoolidega praeguses formaadis, on edukas kaasamine keeruline, sest erikoolidele läheb suur osa nendest ressurssidest, mida oleks vaja ühisõppe korraldamiseks,” ütles professor Klemm. Möödunud aastal arvutas Klemm uurimuses Bertelsmanni sihtasutusele välja, et isegi kui praeguste erikoolide raha suures osas tavakoolidele suunata, jääb kogu riigi lõikes puudu umbes 660 miljonit eurot aastas, et palgata lisaks 9300 õpetajat, kes suudaksid pakkuda ühisõpetust vajalikus kvaliteedis. Drägeri sõnul on kaasamine õige ja väga vajalik, kuid koolid vajavad toetust ja eelkõige piisavalt hästi koolitatud personali.
3/4 lastest ei lõpeta põhikooli
Nagu paljudes haridusvaldkondades, nii on ka kaasamistemaatikas Saksa liidumaade vahelised erinevused ääretult suured. Ühisõpetuse ülesehitus, erikoolide staatus, toetuse osakaal – kõigis sektorites on olulisi erinevusi.
„Kolm neljandikku erivajadustega koolide õppuritest ei lõpeta isegi põhikooli,” ütles Dräger. „Kaasamine on rahvuslik väljakutse. Sellest hoolimata ei leia liidumaad ikka veel ühist keelt sisuliste kontseptsioonide ja riiklike standardite osas.”
Allikas: Bildungsklick.de