Arhitektuuriõpe tehnikaülikoolis – miks ja milleks?

26. apr. 2013 - Kommenteeri artiklit

Roode Liias, TTÜ ehitusteaduskonna dekaan, professor

Meie arusaamise järgi on eelkõige eesmärk parandada koostööd kogu ehitussektoris. Kui jälgida meediat, ilmneb ju põhiline vastasseis just projekteerimise ja ehitamise valdkonnas. Selle üks põhjusi võib olla see, et need kaks gruppi − arhitektid ja ehitajad − ei ole saanud n-ö ühes auditooriumis, ühes majas õppida.

Arhitektuuriõpe on halduslepinguga jäetud EKA ja TTÜ vastutusalasse. Kas ja kuidas on võimalik jõuda kokkuleppele, kes mida tegema hakkab?

Sellele küsimusele vastamine nõuaks nüüd küll prohvetiandi. Meil on veel terve aasta aega läbi rääkida. Esimese reaktsioonina TTÜ nõukogu otsusele tuli eelmisel nädalal arhitektide liidu eestvedamisel kokku kolme kooli, TTK, EKA ja TTÜ, ning majandus- ja haridusministeeriumi ümarlaud. Arutusel olid arhitektuurituruga seotud probleemid ja konkreetsemalt see, kas kolmanda kooli ehk TTÜ sissetoomine ei tekita mitte arhitektide üleproduktsooni Eestis. Selles vallas pole tehtud usaldusväärseid uuringuid. Kuivõrd kõigi nende uuringute andmed erinevad oluliselt, ei saa neile tugineda. Siinkohal on vaja natukene järele mõelda  – mitte poliitiliselt, vaid eelkõige ratsionaalselt ja majanduslikult.

Mida annab arhitektuuriinstituut ehitusteaduskonnale ja tehnikaülikoolile tervikuna?

Instituudi loomist põhjendades tuli detailides läbi käia õppekavad. Kõigi ehitusinseneride õppekavades on aineid, mille juurde saab panna märksõna „arhitektuur”. Olgu see linnaehitus või arhitektuuriprojektid, sarnaseid õppeaineid on teistelgi erialadel ja teaduskondades, kas või sotsiaalteaduskonnas, kus tegeldakse mh kohaliku omavalitsuse probleemidega, sh planeeringute ja sellega seotuga.

Esimese õppeaastaga pole sünergia kujunemine ilmselt võimalik, aga paari aastaga integreerub arhitektuur ka teiste õppeainete koostisosaks, mis on teatud eripära, võrreldes EKA-ga, kus õpetatakse arhitektuuri eraldi. TTÜ-s on arhitektuuri n-ö kombitsad suuremad, lisaks on kõigi teaduskondade tudengitel võimalik vabaaineks valida arhitektuuri ükskõik milline huvipakkuv aspekt. Juba tuntaksegi huvi ja tullakse.

Millised on arhitektuuri-urbanistika­instituudi n-ö ­ruumilised tulevikuväljavaated?

Instituut hakkab tegutsema TTÜ Tallinna kolledži ruumides Tõnismäel. Arhitektide jaoks on see vaheetapp. Praegu ei ole Mustamäel vaba pinda, aga mõne aasta pärast on nende koht meie campus’es.

———-

Veljo Kaasik, EKA arhitektuuriosakonna juhataja aastatel 1990–2001

Euroopas õpetatakse arhitektuuri kas tehnikaülikoolides või meie kunstiakadeemia laadsetes õppeasutustes. Tehnikaülikooli pakutav haridus on suhteliselt kontsentreeritum, kunstiülikoolis viiakse lisaks kõigile vajalikele insenertehnilistele ainetele kogu haridusskaala tunduvalt laiemale, humanitaarsele ja kunstilisele tasandile. Eestis on arhitektuuri valdavalt juba 1950. aastate algusest õpetatud kunstikõrgkooli juures, Lätis on see jäänud aga tehnikaülikooli osaks. Nägin hiljuti EKA arhitektuuriosakonnas juhuslikult värsket trükist „Labdien” („Tere päevast”), mis oli Läti arhitektuuriüliõpilaste tööde postkaartlik esitlus. Suhtun nendesse väga hästi, aga pean ütlema: no ei ole see … Arvan, et ka lätlastele oleks meeldinud õppida meielaadses õppeasutuses. Kui olin EKA arhitektuuriosakonna juhataja, käidi nõu küsimas, mida muuta, kuidas edasi.

Teiste sõnadega: tehniline haridus, kõik, mis seostub hoone jätkusuutlikkuse ja energiatõhususega, on igati aktsepteeritav, aga see ei tohi instrumentaalsest tasandist kaugemale jõuda. Utreeritult: ei tohi teha meid koopaelanikeks, kes piiluvad paksude seinte ja väikeste akendega majast välja. Peab jääma võimalus vaimuvabaduseks, mis esmapilgul võib mõnele hullusena näida. Näiteks arhitektuurivõistluse esimesele kohal tulnud TÜ Narva kolledži uus hoone (mis sai muinsuskaitsjatelt karuteene medali) tegi Eesti arhitektuurile ja Narva linnale tohutu teene. Kuni maja ükskord valmis sai, leidis ta suurt vastuseisu. Siin on mõtlemise koht.

Millisena prognoosite Eesti arhitektuurihariduse tulevikku?

Saan otsustusi teha minevikku vaadates. Arhitektuuriõpe kunstiinstituudis oli juba Nõukogude Eestis ehituskomitee vastutavate inimeste jätkuvate rünnakute objekt, jätkunud on see tendents ka uues Eesti riigis. Asja on arutatud riigikogus, soliidsed akadeemikud on teinud meie kohta negatiivseid ettekandeid, kasutades kahetsusväärselt demagoogilisi ja valesid väiteid. Aga sellest hoolimata õpetame arhitektuuri edasi ja ma ei näe põhjust, et miks ei või me seda teha ka edaspidi.

Näen praegust olukorda kahetsusväärse dubleerimisena. Teeme juba praegu TTÜ spetsialistide ja institutsioonidega tihedat koostööd. Tehnikaülikool aga ei ole mitte kuidagi tõestanud seda, kuidas nad n-ö välja mängivad. Olukorras, kus on tekkimas/tekkinud arhitektide üleproduktsioon Eestis, on tööhõive seisukohalt äärmiselt kahetsusväärne seda tendentsi veelgi süvendada. Arvan, et see seisukoht on arhitektide seas valdav. Tundub, et arhitektuuriharidust tahetakse usurpeerida; et see on kellegi isikliku initsiatiivi väljendus.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!