Erakooli paindlikkust on põhjust kadestada
Riik võiks erakoolide paindlikkust ja efektiivsust kõrgemalt hinnata, leiab Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli EHTE rektor Valvo Paat.
Erakoolid on olnud Eestis seni nagu muinasjutu võõraslapsed, keda ei peeta oma lastega, st riigi- ja munitsipaalkoolidega võrdväärseks, nendib Valvo Paat. Erakool ei tundu olevat ei inimestele ega ministeeriumilegi päris õige asi. Kui Tallinna reaalkool asutab oma erakooli, siis peetakse seda lubamatuks, ehkki ei osata selgitada, miks just. Samal ajal on näiteks Taanis paljud raskustesse sattunud koolid muutunud erakoolideks, sest erakool on riigikoolist paindlikum. Kui erakool tohib proovida kõiki lahendusi, mida seadus ei keela, siis riigikool võib teha ainult seda, mida seadus lubab; ning kui seadus ei luba, siis on vaja seda muuta. Erakooli paindlikkust on põhjust kadestada
Eestiski on näiteid, kus just erakool on olnud hea lahendus, märgib EHTE rektor. Kui Tallinna spordiinternaatkool ei tulnud riigikoolina enam toime, siis pärast ülevõtmist Audentese erakooli poolt pole probleeme olnud. Kui Tallinnas suleti Kopli ametikool riigikoolina, avas linn selle munitsipaalkoolina ja kool teeb oma vajalikku tööd praeguseni. Waldorfi koolid on Eestis kõik erakoolid, sest munitsipaalkoolidena ootaks neid ees ilmne sulgemine − nad on liiga väiksed, tõdeb rektor Valvo Paat.
Mitte äri, vaid missioon
Enamasti öeldakse, et mis erakoolil viga paindlik olla, kui õppemaks annab lisaraha. Kuid miks ei kerki siis Eestis erakoole nagu seeni pärast vihma, kui kõik nii lihtne on, küsib EHTE rektor. Tegelikult on erakoolidel üsna raske. Rocca al Mare kooli asutaja Hannes Tamjärv on öelnud, et erakool pole äri, vaid missioon. Tema kool ei tootnud isegi pärast kümnendat tööaastat veel kasumit. Küll aga on täitnud oma missiooni, sest just Rocca al Mare koolist on saanud alguse arenguvestlused ja mitmed muud kooliuuenduse algatused.
Ka EHTE kõrgkoolil pole raha palju käes, nendib rektor Paat. Õppemaks on koolis 2600 eurot, samal ajal kui avalik-õiguslikus ülikoolis on sama õppekava tudengi pearaha 3070 eurot, kusjuures ülikool saab lisaks pearahale veel investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse summasid – EHTE koolis tuleb need katta õppemaksust.
Miks ei tõsteta siis õppemaksu, et raha oleks piisavalt? Rektor Paat selgitab, et Eesti lapsevanem või üliõpilane ei suuda rohkem maksta. Kõrgharidusreformi infomüra mõjul on mõnigi õppur pettunult küsinud, kas erakõrgkool ei peagi andma kõrgharidust tasuta.
Riik peaks toetama oma erakoole täpselt samuti nagu riigi- ja munitsipaalkoole, leiab EHTE kõrgkooli rektor. Esiteks maksavad kõik lapsevanemad ja töötavad üliõpilased riigi hariduse ülalpidamiseks oma palgast makse, mis peab tagama tasuta õppe. Teiseks annab erakool nagu riigikoolgi noortele Eesti tööturul vajaliku ettevalmistuse. Kolmandaks ei vasta riigi- ja munitsipaalkoolide eelistamine ausa konkurentsi põhimõttele, kusjuures selle põhimõtte rikkumine on kahjulik ka eelistatud koolidele endile, sest nad muutuvad mugavaks. Uued algatused on tulnud ju ikka pigem erakoolidest. Valvo Paat märgib, et alles pärast seda, kui riigi ja erakoolide toetus muutuks võrdseks, hakkaks õppemaks pakkuma erakoolile täiendavaid võimalusi õppekeskkonna parandamiseks, uute metoodikate ja õppevahendite väljatöötamiseks jms. Praegune olukord näitab vaid tõsiasja, et erakool on riigikoolist tundvalt efektiivsem, sest tuleb vähema rahaga hästi toime.
Tahaks arengukava valmis kirjutada!
Ebaõiglase toetuste süsteemi kõrval häirib erakõrgkoole ka pikka aega kestnud määramatus. EHTE kõrgkooli nõukogu koosolekul küsiti rektorilt, kas järgmisel aastal läheb kõik vastavalt kooli arengukavale. Valvo Paat pidi vastama, et kahjuks näeb seda alles augustis, sest enamik eelmise ministri ajal koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja täiskasvanukoolituse seadus, kõrghariduse standard) on peatatud, alles ümbertegemisel või riigikogus menetlemisel. EHTE kõrgkool on kirjutanud juba kaks aastat oma arengukava, aga lõpliku versiooni kinnitamist on korduvalt edasi lükatud, sest ei ole teada, kuidas mängureeglid veel muutuda võivad.
Määramatust külvab ka ülikoolireformiga seonduv. Nii pole selge, kas avatud ülikoolides tasuline õpe jääb või kaob. Kui kaob, siis on rakenduskõrgkoolidel alust oodata täiendavaid üliõpilasi. Kui ei kao, nagu väidab Tartu ülikooli rektor Kalm, siis peavad rakenduskõrgkoolid endale õppijaid ilmselt välismaalt värbama ja muid lahendusi otsima. Praegu ripuvad kõik need seaduseparandused või nende rakendused õhus ja halvavad otsustamist, nendib EHTE rektor.
Selgemad pole lood ka institutsionaalse puhtusega, mida toonitatakse kõrghariduse arengukavas. Võru kutsehariduskeskusest püütakse selle puhtuse nimel rakenduskõrgharidusõpet välja saada, ehkki tööandjad on selle vastu. Mereakadeemias uuritakse võimalusi, kuidas kutseharidusest vabaneda, kuigi see on neile hea kasvulava. Kas EHTE kõrgkool peab samuti kutsehariduse andmisest loobuma, küsib Valvo Paat ja pakub sel juhul lahenduseks EHTE kooli jagamise kaheks iseseisvaks kooliks: kutsekooliks ja rakenduskõrgkooliks. Aga see oleks täpselt vastupidine EHTE kooli rajaja Toomas Unduski ideele, et eri õppetasemed täiendavad üksteist, toonitab rektor Paat ja küsib, mis probleeme on vastastikuse täiendamise põhimõte Eesti hariduses tekitanud. Ei mingeid. Aga miks on siis institutsionaalset puhtust vaja? Kas sellest ei piisa, kui tööandjad on integreeritud õppega väga rahul, küsib rektor Paat.
Erakõrgkoolid muutusi ei karda, kuid olukorda, kus kool ei saa oma arengukava valmis kirjutada, ei saa loomulikuks pidada, toonitab Valvo Paat.
Tegelikult ju on erakutsekoolidel, sh EHTE, samuti riiklik koolitustellimus kutsehariduse õppekavadel ning selle kaudu tagatud võrdne õppekoha finantseerimine nii riigi kui ka munitsipaalkoolidega. Kui palju või vähe on neid erakoole, kel ei ole riiklikku koolitustellimust kutseharidusõppes?
Te olete eksiteel. Mereakadeemia otsis võimalust kutseõppest vabanemiseks, et hõlpsamini TTÜ alla pääseda. Selleks integreeriti kutseõpe, kaotati hästi toimiv iseseisev kool. Nüüd on kõik mõistnud, et see oli suur viga, kutseõpe oleks tulnud alles jätta iseseisvana, aga neid nõuandeid ei kuulatud. Merenduse kutseõpet tuleb hakata uuesti üles ehitama. Küsimus on, kas selle “integreerimise” idee algatajad -merendusnõukoda eesotsas H. Lindpere, J.Lember, HTM-st T. Tikko, M. Tomson selle eest vastutust kannavad?
Kõrgkool ja kutsekool saavad eksisteerida koostööd tehes, mitte kutseõppel kõri pigistades.