Kaamerate kasutamine koolides ja lasteaedades

18. apr. 2013 - 1 Kommentaar

Andmekaitse inspektsioon avaldas 9. aprillil kaamerate kasutamise juhendi. Avaldame sellest osa, mis puudutab kaamerate kasutamist koolides ja teistes lasteasutustes. Tervikuna saab juhendiga tutvuda inspektsiooni kodulehel (www.aki.ee).

12.1. Turvakaamerad

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5 kohaselt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks.

Lisaks õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamisele võib turvakaameraid koolis ja muus lasteasutuses kasutada ilma inimeste nõusolekuta IKS § 14 lõike 3 kohaselt siiski ka kooli või lasteasutuse vara kaitseks.

Mõlemal juhul peavad olema täidetud kõik käesoleva juhendi punktis 5 loetletud tingimused ja kaameratest tuleb teavitada juhendi punktis 13 toodud nõuete kohaselt.

Turvakaamerad on adekvaatseks lahenduseks näiteks öisel ajal territooriumi valvamiseks, aga ka juhul, kui on vaja tuvastada territooriumil nähtud lasteahistaja või narkodiiler. Päevasel ajal võivad turvakaamerad olla põhjendatud näiteks suurel maa-alal asuvas lastelaagris, kus kasvatajad ei suuda kõike ise jälgida või juhul kui lastel on oht end vigastada (nt luba küsimata üksi vette minnes).

Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole lubatav kasutada videovalvet klassitundides. Klassiruumis toimuva kontrollimisega peaks hakkama saama õpetaja või kasvataja.

Samuti ei saa andmekaitse inspektsiooni hinnangul käsitleda laste turvalisust ohustava olukorrana lastevahelisi pisikesi nügimisi jms. Mõned lapsevanemad võivad nõuda kaamerate paigaldamist just seetõttu, et pärast on salvestiselt hea täpselt järele uurida, kes lastest tüli alustas. Kool aga ei saa ega pea sellistele lapsevanemate nõudmistele alluma.

Turvakaamerate salvestisi ei või kool/lasteasutus ise hiljem kasutada mingil muul eesmärgil, nt suitsetavate õpilaste tuvastamiseks või õpilastevahelise tüli lahendamiseks, ega ka lihtsalt igale küsijale välja anda. Turvakaamera salvestise võib välja anda õigusrikkumise menetluses õigusrikkumist seaduse kohaselt menetleva asutuse nõudmisel. Muudele isikutele salvestise näitamise ja väljastamise korda on selgitatud juhendi punktis 14.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 6 kohaselt tuleb jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestada kooli kodukorras.

12.2. Filmimine ja pildistamine koolides ja lasteasutustes

Kool ja muu lasteasutus on eelduslikult üldiselt avalik koht, kus igaüks, nii laps kui täiskasvanu, füüsiline kui juriidiline isik, võib filmida ja pildistada käesoleva juhendi punktis 3 kirjeldatud reeglite kohaselt. See tähendab, et koolis ja lasteasutuses võib ilma laste ja lastevanemate nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid filmitavaid tuleb teavitada nii, et nad saavad vabalt langetada otsuse, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte.

Siiski ei saa päris kõiki kooli- või lasteasutuse ruume alati käsitleda avaliku kohana – kui klassitundi ei või siseneda ükskõik kes, siis ei saa ka klassitundi filmida eesmärgiga teha salvestis avalikult kättesaadavaks, samuti ei ole avalikud kohad loomulikult ka duširuumid ja WC-d.

Samuti võivad lapsevanemad ja kõik teised inimesed (aga mitte juriidilised isikud!) lasteasutuses ja koolis pildistada ja filmida omaenda tarbeks, ilma et selleks oleks vaja kelleltki luba küsida. Kuid enda tarbeks tehtud pilte ja videoid ei või hiljem ilma pildilt/videolt nähtuva inimese nõusolekuta internetti üles riputada (loe täpsemalt juhendi punktist 2).

Näited sellest, mis on eeltoodust tulenevalt keelatud.

• Õpilane ei või internetti üles riputada kaasõpilastest või õpetajatest salaja tehtud videot.

• Õpilane ei või internetti üles riputada kaasõpilase (või ka õpetaja) peksmisest või piinamisest tehtud videot, sõltumata sellest, kas ta tegi selle video varjatult või avalikult.

Eespool toodust ei tulene, et igaüks võib kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise või pildistamise õigust nõuda. Koolil ja lasteasutusel on õigus kehtestada reeglid oma territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Sellised reeglid peavad kindlasti olema kõigile kättesaadavad, vajadusel tuleb kasutada ka reeglitele viitavaid silte vms.

Koolid ja lasteasutused peavad hea seisma selle eest, et keegi lapsi õigusvastaselt või lapsi ilmselgelt kahjustavalt ei filmiks.

Näide. Lastelaagrit tuli kontrollima politsei, kellega koos oli õigusrikkumisi kajastava telesaate meeskond. Meeskond tuli koos politseiga laagrisse ja hakkas filmima. Lastelaagri korraldaja ning politsei peavad selles olukorras hindama, kas laste filmimine on lubatud, ning tagama, et lapsi õigusvastaselt ei filmitaks.

Kuivõrd kooli ja muude lasteasutuste territooriumil on alaealised, kes ei tarvitse osata hinnata salvestamise eesmärke ja tagajärgi ega teada oma õigusi ning ei saa seetõttu langetada ka teadlikku otsust kaamera vaatevälja jäämise kohta1. Samasugune olukord on ka selliste asutuste puhul, mis on seotud piiratud teovõimega täisealiste inimestega – nt psühhiaatriahaigla, aga ka vanadekodu, hooldekodu. Seetõttu on oluline, et laste filmimine toimuks kooli, lasteasutuse või lapsevanema teadmisel, kes saavad siis otsustada, kas filmimine ikka on laste huvidega kooskõlas.

Andmekaitse Inspektsioon soovitab tungivalt kehtestada kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise ja pildistamise kord, reguleerides selles ära filmimise ja pildistamise ja piltide-filmide internetti üles riputamise reeglid nii lastele, lapsevanematele, kooli personalile kui ka kõigile kolmandatele isikutele, sh meediale selle kõige laiemas tähenduses.

Ajakirjandusele on võrreldes muude isikutega antud ulatuslikumad õigused sündmuste kajastamiseks. Siiski peab ajakirjandus tulenevalt ajakirjanduseetika koodeksi punktist 3.6 alati informeerima salvestamise kavatsusest kooli (või lasteasutust). Erivajadustega laste ja erikoolide puhul tuleb rangelt jälgida ajakirjandus­eetikat ning austada ilma igasuguste mööndusteta laste inimväärikust. 2

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peaks meedia, sõltumata ajakirjanduseetika koodeksis nõutavast, alati käituma laste suhtes eetiliselt, tagades, et filmimine ise ega salvestise avalikustamine ei kahjusta mingil moel laste huve ega loo lastest väära ettekujutust.

Tuleb arvestada, et inimeste arvamused sellest, mis on positiivne või neutraalne, on väga erinevad (näiteks koolis läbiviidud helkuri kandmise kontrolli kajastamine). Selgelt negatiivsete sündmuste kajastamisel tuleb olla eriti hoolikas. Kindlasti ei saa aktsepteerida õnnetusse sattunud või väärkoheldud laste näitamist või nende identiteedi avalikustamist muul viisil. Laste huvisid tuleb hinnata objektiivse täiskasvanud inimese seisukohast ja pikas perspektiivis, mitte lähtudes pelgalt sellest, mida laps ise tahab. Samuti tuleb meeles pidada, et ka lapsi ei või näidata juhuslikus seoses mingi päevasündmusega (loe täpsemalt punktist 3).

Kooli või lasteasutuse enda poolt lastest tehtud fotode avalikustamise osas (nt kooli kodulehel) soovitab Andmekaitse Inspektsioon väga hoolikalt kaaluda, kas on vajalik avalikustada kõikide koolis käivate laste fotod. Selline avalikustamine võib ohustada laste turvalisust. Kindlasti ei tohi laste fotod olla otsingumootoritele avatud. Samal põhjusel ei luba Andmekaitse Inspektsioon internetis avalikustada ka koolis käivate alaealiste õpilaste nimekirju. Nimekirja võib avaldada vilistlastest, v.a kui tegemist on erivajadustega laste erikooli või eriklassiga.

12. 3. Lapsevanemate nõusolekul

Muul kui punktides 12.1–12.2 kirjeldatud otstarbel saab koolis või lasteasutuses videosalvestamist kasutada üksnes juhul, kui selleks annavad nõusoleku kõik kaamera vaatevälja jäävad inimesed. Alaealise puhul tuleb nõusolek võtta lapse seaduslikult esindajalt, kelleks reeglina on lapsevanem. Seejuures tuleb arvestada, et inimene võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Samuti tuleb meeles pidada, et klassiruumis õpilased ja õpetajad vahetuvad.

Kui nõusolekut eeldavat salvestamist soovib läbi viia muu isik, peab lapsevanema nõusoleku saamise korraldama ikkagi kool või lasteasutus ise, st kool või lasteasutus ei või anda salvestist teha soovivale kolmandale isikule nimekirja lapsevanemate kontaktandmetega, et too ise nõusolekud hangiks.

Samas on Andmekaitse Inspekt­sioon seisukohal, et isegi juhul, kui lapsevanemad annavad nõusoleku, peab klassitundide regulaarseks filmimiseks ikkagi eksisteerima väga mõjuv põhjus. Klassitunni filmimine lapsevanemate nõusoleku alusel võib kõne alla tulla seega ühekordse sündmusena, näiteks kooli tutvustava video tarbeks.

Õpetajate töö kontrollimiseks ei saa kaameraid kasutada isegi nende nõusolekul (loe selle kohta täpsemalt Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalidest „Isikuandmete töötlemine töösuhetes” ja „Juhis personalitöötajale: isikuandmed töösuhetes”).

1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 kohaselt on alaealisel piiratud teovõime ja ta vajab tehingute tegemiseks oma vanemate nõusolekut. Nõusolek on ühepoolne tehing.

2 Ajakirjanduseetika koodeksi p 4.6 kohaselt ei avaldata andmeid konkreetse inimese tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta, v.a kui inimene (lapse puhul siis lapsevanem või muu eestkostja) on sellega nõus või kui andmete avalikustamist nõuab avalikkuse huvi (IKS § 11 lg 2 kohaselt peab siiski tegemist olema ülekaaluka avaliku huviga).


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kaamerate kasutamine koolides ja lasteaedades”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!