Kuidas saab omandada õpetajakutset
Millistel tingimustel saab õppida õpetajaks, kui: a) üks kõrgharidus on juba omandatud; b) juba töötad koolis õpetajana; c) oled „inimene tänavalt”?
Vastab HTM-i jurist Indrek Kilk
Alates 2013. aastast jõustuvad muudatused kõrgkoolide rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrgkoole ja Eesti infotehnoloogia kolledžit ning neis alates 2013/14. õppeaastal õpinguid alustavaid üliõpilasi.
Tasuta või tasu eest
Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Jätkuvalt kehtib piirang mitmendat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppimisele. Piirang kohaldub isikutele, kes on sel õppeastmel õppinud vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses ja ilma õppekulusid hüvitamata. See hõlmab nii neid üliõpilasi, kes on lõpetanud õppekava täies mahus, kui ka üliõpilasi, kes on õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist, st määravaks on õppimine vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses. Siia alla käivad nii riigieelarvelisel kohal õppinud üliõpilased kui ka alates 2013/2014. õppeaastast õppeteenustasuta õppinud üliõpilased. Uuesti saab üliõpilane ilma õppekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödumist, mida arvutatakse õppeasutusse immatrikuleerimise hetkest vastavale kõrgharidusastmele.
Erandid on võimalikud
Samade kõrgharidusastmetena ei käsitata rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Näiteks bakalaureuseõppe lõpetanu saab kohe järgmisel aastal astuda rakenduskõrgharidusõppesse, kus täies mahus õppides õppekulusid hüvitama ei pea. Kui kolmekordne nominaalkestus ei ole möödunud, on õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulude hüvitamist nõuda ka siis, kui üliõpilane asub õppima eestikeelsele õppekavale ja täidab õppekava vähemalt 30 EAP-d semestris. Sellises olukorras ei ole õppeasutusel õigust õppekulude hüvitamise nõudest loobuda. Erandina võib mõnel õppekaval või õppesuunal olla võimalik asuda teist korda õppekulusid hüvitamata õppima samal kõrgharidusastmel, sellised erandid on kokku lepitud ministeeriumi ja kõrgkooli vahelises lepingus/käskkirjas. Sellekohast infot saab ennekõike kõrgkoolist.
Osakoormus ja eksternõpe
Töötaval õpetajal nagu igal teisel isikul on võimalik õpetajakutse omandada (juhul kui see puudub) või omandada ka mõni muu eriala. Õpetajaks õppimine ei ole kuidagi vanuse, eelneva tausta või mõnel muul alusel piiratud. Õpetajaks võib õppida nii politseinik, tehasetöötaja kui ka ärimees. Töötav inimene saab õppetöös (tasemekoolitusel) osalemiseks võtta õppepuhkust ning õppida täiskoormuse asemel vajadusel nt osakoormusega või eksternina. Kui üliõpilane soovib alates esimesest semestrist õppida osakoormusega (täites õppekava kumulatiivselt 50–75% ulatuses), peab ta kandideerima üldiste vastuvõtutingimuste alusel koos täiskoormusega õppijatega. Eraldi vastuvõttu ei toimu, v.a juhul kui õppekaval ainult osakoormusega õpet pakutaksegi. Sellised erisused ainult osakoormusega õppekavade loomiseks tuleb leppida kokku õppeasutuse ja riigi vahelises lepingus/käskkirjas. Osakoormusega õppes kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra kõrgkool. Kui on plaanis täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Eksternõppes on võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös.
Õpetajana tööleasumine pärast õpetajakutse omandamist sõltub tööturu seisust (kas koolides on parajasti vabu õpetajakohti või mitte). Ainuüksi miinimumnõuete (antud juhul kvalifikatsiooninõuded) täitmine ei taga üheski töövaldkonnas, samuti hariduse vallas inimesele automaatselt töökohta.
Millest ma pean alustama kui ma soovin matemaatika õpetajaks saada? Mul on tavaline keskharidus.