Kuidas targalt toituda

7. apr. 2013 Meeli Parijõgi - 1 Kommentaar

Räägime loodusravikeskuse Loodus BioSpa arsti dr Natalia Trofimovaga paastust, dieedist ja tervislikust toitumisest.

Miks on paastumine kasulik?

Paastumine puhastab organismi ja tugevdab immuunsust. Inimene loobub paastu ajal loomsest valgust ja rasvast ning keha saab paremini omastada kõiki teisi toitaineid. Traditsiooniliselt paastutakse enamasti kevadel. Siis ollakse väsinud ja arvatakse sageli, et vajalikest ainetest on puudus. Tegelikult on suure väsimuse põhjuseks talve jooksul organismi kogunenud mürgid.

Miks need mürgid tekivad? Kas ohtrast lihasöömisest?

Loomsest toidust tekib organismis jääkaineid tõesti rohkem kui taimsest. Liha on raskem omastada. Selleks kulub kaks korda rohkem aega kui kala omastamiseks. Põhjus on eelkõige liha ja kala erinevas rasvasisalduses. Kala sisaldab kasulikke rasvhappeid, nii et rasvane kala on tervislik, erinevalt rasvasest lihast.

Väsimuse üks põhjus võib olla rauapuudus. Kas siis aitab punase liha söömine?

Rauapuuduse puhul tuleb mõelda eelkõige sellele, et raua omastamine on häiritud. Põhjus võib olla toidutalumatuses. Üks toidutalumatuse sümptomeid on paks limakiht soolestikus, mis takistab raua imendumist. Levinud on piimatoidu- ja teraviljatoidutalumatus. Rauapuudus võib seega olla ka inimesel, kes sööb punast liha, samas taimetoitlasel, kes ei söö üldse liha ega kala, ei pruugi seda tekkida. Sama lugu on kaltsiumi omastamisega. Inimene võib küll palju piimatooteid süüa, aga tuleb ikkagi minu vastuvõtule osteoporoosi sümptomitega.

Mida siis teha tuleks?

Esimene samm toitainete omastamishäiretega võitlemisel on paast. Meie loodusravikeskuses saab paastukuuri ajal teha ka soolte sügavpuhastuse ning toidutalumatuse testid. Kui tead, milliseid toitaineid sa ei talu, saad valida endale sobivat toitu. Ka kehakaalu tõus võib olla tingitud ebasobiva toidu söömisest.

Kas paastu ajal juuakse vaid vett?

Kõigepealt juuakse spetsiaalseid teesid, pärast vett ja puljongeid, mis taastavad kiiremini keha pH ehk normaal­se happelise keskkonna. Muidugi on meil välja töötatud ka makrobiootiline dieet. Inimene ei pea seitse päeva ainult vedelikku jooma, vaid saab pärast dieedile üle minna. Kodus oskab ta juba ise dieediga jätkata. Tähtis on, et ta paastub mõttega, muudab püsivalt oma toitumisharjumusi. Õpetame inimesi meil veedetud paastunädala jooksul tervislikumalt toituma.

Mida kujutab endast teie välja töötatud Läänemere dieet?

Selle Euroopa Liidus patenteeritud dieedi põhimõte on, et siinse piirkonna inimeste eripära tuleb toitumisel arvestada. Ei maksa pakkuda meile iga päev näiteks Hiina või India toitu. Meie geenid on teised, samuti harjumused ja kliima. Läänemere dieedis kasutatakse kohalikke toiduaineid, seejuures öko- ja mahetoiduaineid nii palju kui võimalik. Süüakse Läänemere kalu: tavalist valget kala, räime ja heeringat. Põhirõhk on köögiviljadel: hautatult, keedetult, ühepajatoiduna. Aastaajati dieet natuke muutub. Talvel kasutame ka hapendatud köögivilja, aga mitte soolatud. Sool võib tekitada turseid ning tõsta vererõhku. Maitsestamiseks kasutame kohalikke vürtse, see aitab samuti vähendada soolasöömist. Toit on hästi värviline, sest inimene sööb ka silmadega. Näiteks salat – kõrvits, porgand, lehtsalat, peet ….

Süüakse ka kohalikku teravilja, kaunvilju ning kama. Läänemere dieedis ei kasutata toiduvalmistamisel praadimist ja tarvitatakse koos ainult omavahel sobivaid toiduaineid. Liha või kala sööme köögiviljaga, mitte tärkliserikka toidu – kartuli, leiva või tangainetega. Leiva või saia peale paneme liha asemel näiteks riivitud porgandist tehtud määret, tomatit, kurki jne. Jahvatatud kanepiseemnetest saab samuti hea võileivamäärde.

Mis siis juhtub, kui liha ja kartulit koos süüa?

Seedimisele kulub pikem aeg, sest valku ja tärklist on koos raskem seedida. Mida kauem toit seedib, seda raskem on seda omastada. Kui inimene seda teab, oskab ta väljas süües tellida liha kõrvale kartuli asemel köögivilju.

Mida arvata ütlusest, et enamiku haigusi sööme endale sisse?

Vanasti öeldi, et inimene on see, mida ta sööb. Praegu võime öelda, et inimene on see, mida ta suudab omastada. Vanasti oli toit n-ö puhtam, nüüd on palju geneetiliselt muundatud toiduaineid. Võõraid geene lisatakse taimedele selleks, et parandada toiduaine omadusi. Näiteks tomat peab olema transpordi­kõlblik ja kaubandusliku välimusega, kaua säilima. Varem ei tekitanud tomat nii palju allergiat kui nüüd. Kui inimene sööb geneetiliselt muundatud toitu, võib tal tekkida allergiline reaktsioon.

Eelistada tasub mahetoiduaineid ning kohalikke toiduained, kus pole kasutatud nii palju nitraate, säilitusaineid, pestitsiide. Välismaiseid puuvilju võiks vees leotada, seejärel kuuma voolava veega hoolikalt pesta ja koorida. Kõige rohkem mürke on koore all.

Liha puhul tuleb mõelda, et kui broiler on ühe kuuga kasvanud nii suureks, nagu kana peaks poole aastaga kasvama, siis on selge, et ta on ülestimuleeritud – hormoonidega, antibiootikumidega jne. Need mürgid sööme ka endale sisse.

Õnneks on meil kohalikku kala ka. Ei pea sööma iga päev Norra lõhet-forelli. Mida suurem kala, seda rohkem korjab ta merest endasse elavhõbedat. Kalakasvanduses saavad forellid aga toiduga üksjagu lisaaineid. Sellepärast ei tohiks palju süüa ei lõhet ega forelli. Forelliliha on muutunud nitraadisisalduse tõttu pehmeks. Ka poekurk mädaneb samal põhjusel kiiresti ära. Vanasti seisis peenralt korjatud kurk korvis paar nädalat.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuidas targalt toituda”

  1. Juhuslik lugeja ütleb:

    Artiklist: “Liha puhul tuleb mõelda, et kui broiler on ühe kuuga kasvanud nii suureks, nagu kana peaks poole aastaga kasvama, siis on selge, et ta on ülestimuleeritud – hormoonidega, antibiootikumidega jne. Need mürgid sööme ka endale sisse.

    *
    Broiler ons petsiaalselt liha tootmiseks aretatud kana. Erinevalt munakanadest kasvatatakse lihakanadeks nii kuked kui kanad ning tapmisküpsed on nad umbes 5 või 6 nädalaselt, kaaludes kuni 1,8 kg.
    Seega ei ole mitte “rämpsuga paksuks söödetud kana”!

    *
    Muu jutt on vanad seisukohad – ei midagi uut.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!