Kuidas vald on erakooli „toetanud”
Lasva vallavolikogu andis Pikakannu kooli pidajale, lapsevanematest ja kohalikest elanikest koosnevale MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone tingimusel, et omanik (Lasva vald) osaleb rajatava eraüldhariduskooli õpilaste õppimisega kaasnevate tegevuskulude katmises soodustingimustel, milleks on pool vabariigi valitsuse kehtestatud piirmäärast. Sellise lepingutingimuse seadis vald koolipidajale (kelleks on lapsevanemad) eesmärgiga sundida meid koolipidamisest loobuma.
Ja me oleme ainuke kool Eestis, kellele KOV tegevuskoha piirmäära täies ulatuses ei maksa. Selle piirmäära kehtestas valitsus kõigest mõni aasta tagasi, seni maksid kõik KOV-id üksteisele tegevuskulu vastavalt reaalsele kohatasule ja väikeste koolide tasud olidki kõrged. Seadusemuudatuse mõte oli selles, et ei pea maksma rohkem, mitte et maksta võib vähem.
Kui Pikakannu põhikool Lasva vallavolikogu otsusega suleti, oli selle peamine ettekääne rahapuudus. 6-klassilise munitsipaalkooli eelarve oleks olnud 43 174 eurot aastas. Praegu maksab vald koolipidajale 7884 eurot aastas.
Vastavalt valitsuse kehtestatud piirmäärale peaks maksma aga poole rohkem, 15 768 eurot, mis on peaaegu kolm korda vähem, kui vallal oleks kulunud ise kooli pidades.
Kui 2012. aasta lõpus selgus, et valla tulumaksu laekumine on olnud planeeritust 40 000 eurot suurem, tegi koolipidaja volikogule ettepaneku muuta lapsi ebavõrdselt kohtlev punkt lepingus ära. Rahapuudust ei saanud ju enam ettekäändeks tuua. Selle asemel tõsteti valla asutuste töötajate palkasid. Sealjuures on volikogus inimene, kes on ise valla palgal, ning mitu volikogu liiget, kelle pereliikmed on valla palgal.
Pikakannu kooli pidajale eraldati 500 eurot ühekordset toetust, kuna lepinguga pandi meile kohustus kõik hooned ära kindlustada, mida vald ise polnud juba aastaid teinud.
Lasva vald ei ole kordagi pöördunud koolipidaja poole õppekoha tegevuskulu teada saamiseks. Kas tõesti on kuskil keegi, kes arvab, et 20 lapsega kooli pidamiseks kulub vähem kui 657 eurot kuus? Vallale pole me õppekoha tegevuskulu suurust esitanud, kuna selle tasumise määrab niikuinii ära meievaheline leping. See ei tohiks anda alust arvata, et õppekoha tegevuskulu suurust pole määratud.
Esitades HTM-ile erakooli taotluse, esitasime ka prognoositava tulude-kulude arvestuse, kus KOV-i osana oli arvestatud 69 eurot kuus. Õppekoha tegevuskulu on loomulikult suurem, millest osa maksavad lapsevanemad ning annetajad.
Kahjuks saab faktiks lugeda üksnes meievahelist lepingut, mis sätestab, et Lasva vald maksab Pikakannu koolis õppivate oma laste eest pool valitsuse kehtestatud piirmäärast, sõltumata sellest, kui suur on õppekoha tegelik maksumus. Toetuseks võiks lugeda seda, kui vald maksaks piirmäärast rohkem! Praegu täidab vald kohustust oma laste ees, ja sedagi pooles ulatuses. Meie koolis õpib lapsi ka teistest omavalitsusest ning nende õppekoha maksumuse tasumisega on kõik korras.
Sellest aastast saavad erakoolid riigi haridustoetust otse, kohalike omavalitsuste vahenduseta. Mullu sügisel tegime vallale taotluse eraldada meile kooli pidamiseks riigi poolt neile eraldatud raha, kuna teise poolaasta raha oli ju kasutamata. Esialgu väitis vald, et raha jääk on 7274 eurot (selle kandsid nad meile üle), ning taotles HTM-ilt raha juurde. Ministeerium vastas, et aasta lõpuni on vald raha kätte saanud ning see tuleb uue kooli pidajale üle kanda.
Kui ma olin kirjutanud lahti, kui palju riigi eraldist peaks üle olema (arvestuslikult 20 227 eurot) ning vallavanem ja raamatupidaja lõpuks sellega justkui nõustusid, kandsid nad eelarve jäägi 9519,33 (kokku 16 793,33) meile üle 31. detsembril. Selline on nende hea tahe. Maksime õpetajate kahe ja poole kuu palgad ise kinni (mille saime küll osaliselt tagasi).
Mida nad veel on teinud selleks, et laste õppimisvõimalused meie koolis ei halveneks, peale selle, et kooli kogu kõlbulik inventar ära viidi, ei tule nagu meeldegi.
Võiks kirjutada lühema kirjandusteose sellest, kuidas vald on aastaid püüdnud seda kanti välja suretada. Tahaks ometi kord rahus oma lapsi koolitada ning elust rõõmu tunda. Mida me muidugi ka teeme.