Lasteaiaõpetaja väärib rohkem väärtustamist

26. apr. 2013 Tiina Vapper - 1 Kommentaar

Huvi 4. aprillil Tallinna Ülikoolis peetud konverentsi „Erinevad pedagoogilised lähenemised lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes” vastu oli suur  – kokku oli tulnud 227 lasteaednikku üle Eesti. Õpetajad pidasid päeva kordaläinuks ning tõdesid, et on oluline aeg-ajalt lasteaia seinte vahelt välja saada, juurde õppida, ametikaaslastega suhelda, kontakte luua.

„Konverentsist jäi väga hea mulje,” kiidab Rakvere Triinu lasteaia õppealajuhataja Mare Vassiljev. „Mulle meeldis, et eri metoodikaid tutvustasid praktikud, kes neid ise kasutavad.”

Põlva Mesimummi lasteaia vanemõpetaja Ene Laurits on rahul, et sai ülevaate kõigist tähtsamatest pedagoogikatest, mis on praegu meie lasteaedades kasutusel. „Saja päeva pedagoogika oli minu jaoks täiesti uus. Kõige rohkem meeldis mulle Rosma Johannese kooli ja lasteaia õpetaja Heli Kudu ettekanne Waldorfi pedagoogikast, oli kohe tunda, et ta rääkis oma kogemuste põhjal.”

Paide Sookure lasteaia vanempedagoog Külli Mõtsla seevastu tunnistab, et oleks oodanud rohkem praktilisi näiteid. „Pisut pettusin, et ettekanded keskendusid pigem teooriate ja põhimõtete tutvustamisele. Olen koolitustel käinud ning teadsin juba palju sellest, millest kõneldi.” Külli Mõtsla jaoks olidki kõige huvitavamad Waldorfi ja õuesõppe pedagoogikat tutvustavad praktilist laadi ettekanded. „Kui üks Lasnamäe lasteaia õppealajuhataja küsis, kuidas on võimalik paneelmajade vahel õuesõpet teha, selgitaski ettekande teinud Lehte Tuuling, et õues saab õppida igal pool. Kui maalapsel on mets, meri või jõgi lähedal, siis linnas on teised võimalused. Tallinna lapsed saavad minna näiteks botaanikaaeda või Kadrioru parki. Katseid saab teha toas või õues, hommikul või õhtul. See, kuidas neid võimalusi otsida ja leida, sõltub ka õpetaja loovusest.”

Tallinna Kopli lasteaia õppealajuhataja Ann Sepa sõnul leidis taas kord kinnitust, et eri pedagoogikatel on palju kokkupuutepunkte. „Kesksel kohal on alati laps, kes õpib kõigi meelte kaudu.”

Tihe õppekava ja pikad päevad

Ettekannetele järgnenud arutelul ker­kis üles mitu olulist teemat. Muu hulgas räägiti sellest, et õppekavad on väga tihedad. Külli Mõtsla kinnitab, et tajub seda oma igapäevatöös pidevalt. „Rõhutatakse, et andke lapsele aega, korrake õpitut, aga kordamiseks jääb vähe aega, sest uusi asju on nii palju. Mul on praegu koolieelikute rühm ning suurem osa ajast ja energiast läheb sellele, et lapsed kooliks ette valmistada. Sageli tuleb lastega lugemist või matemaatikat individuaalselt harjutada, sest paljud viiakse õhtupoolikul veel ringidesse  – küll jalgpalli mängima, küll aeroobikasse. Lastelt oodatakse väga palju, nagu ka õpetajatelt. Ja kõigil on kogu aeg kiire.”

Mare Vassiljevi arvates väsitavad liiga pikad lasteaiapäevad lapsi. Mõnele on vaja anda nädalas puhkepäevi. On üha rohkem erivajadustega, nende seas käitumishäirega lapsi, kes nõuavad eripärast lähenemist. Ka Rakvere Triinu lasteaias avati tema sõnul sügisel tasandusrühm. „Väga tähtis on, et lasteaias oleksid tööl tugispetsialistid ning ka õpetajatel oleksid vajalikud teadmised. Selleteemalisi koolitusi küll korraldatakse, kuid päris kindlasti pole kõigil õpetajatel ja ka koolijuhtidel erivajadustega lastega töötamiseks veel piisavalt teadmisi ega oskusi.”

Mitte söögitädi, vaid meeskonna liige

Üks olulisemaid teemasid arutelul oli õpetaja abi ametikoha määratlemine lasteaias. „Enam ammu ei suhtu keegi õpetaja abisse kui lihtsalt söögitädisse,” rõhutab Mare Vassiljev. „Selliseid lasteaedu polegi, kus õpetaja abi ainult toitu jagaks ja koristaks. Ta on sõna otseses mõttes õpetaja abi, meeskonna liige, kes teeb tublit tööd.” Mare Vassiljev kinnitab, et õpetajad on väga selle poolt, et ka lasteaiaõpetaja abidel oleks pedagoogiline haridus  – selleks tuleks luua lausa eraldi õppekava  – ja nad saaksid oma töö eest väärilist tasu. „Praegu saab õpetaja abi meil Rakvere Triinu lasteaias töötasuna kätte 370 eurot kuus.”

Lasteaiaõpetajate palgad on piirkonniti väga erinevad. Tallinnas on kõrgharidusega õpetaja brutopalk 670 eurot, õpetaja abi oma pool sellest. Paides saab õpetaja sellest aastast 700 eurot, Rakvere linn kinnitas hiljuti lasteaiaõpetajatele kooliõpetajaga võrdse miinimumpalga, 715 eurot.

Ainult missioonitundest ei piisa

Ene Laurits Põlva Mesimummi lasteaiast ütleb, et tema palk on väiksem, vanemõpetajana saab ta kuus kätte 460 eurot. „Korraldasime isegi kohtumise linnapeaga, kuid meile öeldi, et kahjuks ei ole lähiajal võimalik palku tõsta. Samas on vastutus meie töös väga suur.”

Ka Võru Punamütsikese lasteaia õpetaja Aivar Koger kinnitab, et kuigi Võrus 1. aprillist lasteaednike palku tõsteti, ei ole need veel jõudnud teiste omavalitsustega samale tasemele. „Oleme omavahel arutanud, et kuna riik on kehtestanud lasteaednike haridusele ja kvalifikatsioonile ühtsed nõudmised ja kõigilt nõutakse ühtmoodi õppekava täitmist, võiks vähemalt miinimummäär olla kõigis omavalitsustes ühesugune.”

Tallinna Kopli lasteaia õppealajuhataja Ann Sepp kinnitab, et Tallinnas on lasteaedadesse õpetajaid leida keeruline, konkurents praktiliselt puudub. Palk on oluline, ainuüksi missioonitundest ei piisa, ka õpetajal on pere ja lapsed. „Seda enam peaks, hoolimata tõsiasjast, et õpetaja palk jääb alla keskmise, vähemalt pensioniarvestuses ühe tööaasta võrdsustama ühe pensioniaastaga. Praegu see nii ei ole, kuid õpetajad väärivad seda. Mina laseksin õpetajad vastutusrikka töö eest isegi varem pensionile, kellel on jõudu ja jaksu, las töötab.”

„Pole õiglane, et lasteaednike palkade vahel on Eestis nii suured käärid ning et lasteaiaõpetajal on puhkus 42, aga kooliõpetajal 56 kalendripäeva aastas,” leiab Paide Sookure lasteaia vanempedagoog Külli Mõtsla, kelle arvates peaksid lasteaednike kutseühendused õpetajate eest seisma. Põhjuseks, miks praegu kuulub kutseliitudesse vaid väike osa lasteaednikest, peabki ta eelkõige asjaolu, et õpetajad ei näe, et liidust midagi sõltuks.

Ka Aivar Kogeri arvates peaks lasteaednike liit tegutsema praegusest aktiivsemalt. Tema igatahes kirjutas lasteaednike liitu astumiseks avalduse. Ehk hakkavad asjad muutuma.

———–

NB! Samateemalist sõsarlugu tasub lugeda siit: http://opleht.ee/5417-lasteaednikud-pidasid-konverentsi/ .


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Lasteaiaõpetaja väärib rohkem väärtustamist”

  1. Õpetaja ütleb:

    Lasteaiaõpetajad võiksid oma seisukohti selgemalt ja aktiivsemalt väljendada, siis ehk hakkab miski ka nende jaoks paremuse poole liikuma. Kõik oma probleemid tuleks selgesti sõnastada, siis tekib ka arutelu.See on aluseks muutustele.
    Igaüks peab oma vajaduste eest ise seisma.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!