Lömastage seadusandja!

19. apr. 2013 Lauri Leesi õpetaja-koolijuht - 5 kommentaari

Iga päev loeme-kuuleme totrat sõna „seadusandja” serveerituna igat liiki soustiga: seadusandja tahtel, seadusandja soovil, seadusandja nägemuses, seadusandja silmis-kõrvus-suus jm. Jääb mulje, et riigi kodanike, st meie endi poolt demokraatlikult valitud parlamendisaadikute keskel luusib ringi keegi Seadusandja-nimeline inimsööja-Moolok, kellele peab aeg-ajalt ärasöömiseks ohverdama mehi, naisi, noorukeid ja lapsi.

4. aprillil kohtusid Tallinna koolijuhid omakeskis, ja nagu sellistel puhkudel kombeks, lõbustati meid etteastetega. Seekord esinesid meile haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ja nõunik Piret Sapp. Pärast mõlema kõrge ametniku sujuvat juttu sellest, kuivõrd libedalt meil praeguse ministri tarmukal juhtimisel hariduse vallas läheb, algas küsimuste voor. Minu küsimusele, miks ministeerium õpetajate palkadeks mõeldud raha haridustoetuseks nimetab, sain vastuseks, et selline olevat seadusandja tahe ning nemad ei saa siin ei A-d ega O-d enam muuta.

Püha müristus! Kujutasin seni ette, et uue haridusseaduse paneb algselt kirja ministeeriumi ametnik või ametnike kolleegium, siis toimetatakse see poolfabrikaat Toompeale, kus seda siit ja sealt retušeeritakse ja siis suures saalis nn teerulliga seaduseks vorbitakse. Seejärel rändab see dokument Kadriorgu, kus ta tavakohaselt presidendilt pikema jututa teatud kuupäevaks signatuuri alla saab. Sellisel juhul pole ju nimetatud käkerdise autoriks üldsegi mitte seadusandja (alias riigikogu 101 saadikut), vaid teksti algselt kirja pannud haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistid! Veelgi ketserlikum mõte läbis mu pea, kui olin juba koduteel: kas ei esinenud täna Tallinna koolijuhtidele hoopis kaks lihast ja luust seadusandjat?

Mõni nädal tagasi sain SA Innovest järgmise kirja:

„Alates käesolevast õppeaastast salvestatakse kõikide riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite suulised osad. Suuliste osade salvestamise eest koolis vastutab eksamikomisjon. Eksamite suuliste osade salvestamiseks palume kasutada digitaalseid salvestusseadmeid. Riigieksamite ja eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami suuliste osade salvestised palume üles laadida 2 päeva jooksul pärast viimase suulise osa grupi lõpetamist antud eksami­aines. [—]. Põhikooli lõpueksamitööde salvestisi, mis ei kuulu üleriigilisse valimisse, säilitatakse koolis kolm aastat. Lugupidamisega Andres Ääremaa, SA Innove, testide korralduskeskuse juhataja.

Pole ju mingit mõtet Andres Ääremaalt või tema ülemuselt küsida, kelle ajus taoline tobe otsus sündis, sest vastus oleks tõenäoliselt sama, mida kuulsime Kalle Kütise suust: „Selline on seadusandja tahe!”

Ah et mis asi see SA Innove õigupoolest on? Vastan nii: eks ta ole laias laastus sama, mida me hiljaaegu riiklikuks eksamikeskuseks nimetasime. Praegu kannab samas hoones ja enam-vähem samade asjadega tegelev kollektiiv uhket nime elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove. Sellised konglomeraadid on praegu hästi moes: Tallinna Vesi, Estonian Air, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Telekom jt. Neid juhib 7−8 inimesest koosnev nõukogu, kuhu kuulub hea kombe kohaselt ka üks parlamendisaadik, kes tavaliselt kohal ei käi. Tegelikult kamandab selliseid konsortsiume juhatus. See koosneb 2−3 täidesaatvale võimule hästi lähedal seisvast persoonist: üks on peadirektor, teine tegevdirektor, kolmas arendusdirektor. Vene ajal öeldi nende kohta „paksud”. Siis olid nende tarbeks eraldi poed ja puhvetid.

Voltaire lõpetas iga oma publikatsiooni või kirja kahe sõnaga: „Lömastage nurjatu!” Viimase all mõtles ta tolle aja katoliku kiriku tüütut ning jaburat inkvisitsiooni. Kangesti tahaks Voltaire’i kombel praegu hüüda: „Lömastage seadusandja!”


5 kommentaari teemale “Lömastage seadusandja!”

  1. Kulle Raig ütleb:

    Lauri, tahaks ühineda Voltaire algse üleskutsega.

  2. elektritsaabtasuta.blogspot.ie ütleb:

    M6te on hea aga mismoodi te kavatsete seda teha? Loodan teist eeskuju teistelegi…

  3. õpetaja ütleb:

    Mida teha, et härras Leesit ometi keegi tähele paneks ja kuulda võtaks? Õpetajad küll, aga millal ministeerium märkama hakkab? Seadusandja ainult haugub, karavan läheb ikka edasi….

  4. Andres Seepõld ütleb:

    Austatud Lauri Leesi, olen aastakümneid Teist lugu pidanud, kui haritud inteligendist. Kuid viimased aastad olete oma lõbust hakanud tolmu keerutama, mis meie niiskeid ilmu arvestades on muutunud poriks.
    Palun minge ja tehke endale selgeks asjad, millest lauseid lendu lasete.
    Teatke, et Eestis on hetkel haridusminister, kes teeb mida tahab ja selle ametiasutuse töötajad on sunnitud olema kohati madalam kui Teie kooli koristaja.
    Teise asutuse olukord on veelgi keerulisem, kuna see asutus tegeles varem ainult kutseõppeasutuste kaasajastamise ja konkurentsivõime tõstmisega. See on väga hästi toiminud, mille ilmekaks näiteks on iga aasta saadud kulmedalid rahvusvahelistelt kutseõppe võistlustest. Iga aasta lõpetavad sajad noored kooli, kus omandatud teadmised, mida varem ei suutnud pakkuda ka Eesti kõrgkoolid, millega kaasaegsetes kõrgtehnoloogiliste seadmetega tööd teha ja tootmisliine juhtida, hooldada, remontida.

    See, et midagi poogiti selle asutuse külge, ei tähenda, et seal paksud ja … istuksid.
    Palun ärge klähvige.
    Olen oma pedagoogi võsukese seisuse tõttu pidanud ÕL lugema aastakümneid ja tundub, et see on muutunud üsna Õhtulehe sarnaseks. Tundub, et artiklid võetakse trükki vaid siis kui midagi intriigi sees on.
    Lahake konstruktiivselt hariduse teemasi ja sellist jama, mida Härra Lauri Leesi mahlakalt trükimusta materjaliseerib võiks õlleka leti kürvale jääda.
    Mina vajan hea hariduse, kutseoskuste ja inseneri teadmistega töötajaid. Neid jääb järjest puudu siin Eestis. Praegune situatsioon on selline. et IT spetsialist Indiast, automaatik, programmijuht Soomest- Rootsist, lihttöötaja ja koristaja Eestist.
    See on jabur olukord, isegi asjaliku torumeest on raske leida. Haridusele on vaja riigi ja omavalitsuste poolt enam lisaraha anda, see on selge. Muidugi paneb hämmastama, et kõiki Euroopa soovitusi meil seadusteks kohe tõlgendatakse.
    Austusega 3. põlve pedagoogipere võsuke Andres.

  5. avatar ütleb:

    Kulla Lauri Leesi!
    Vaat Teie poolt põgusalt mainitud ametnik Piret Sapp on palju olulisem isik kui arvate. Just sellised häbitud lurjused on ammustest aegadest meie iseolemist mutta trampinud ja maha müünud isamaa lipu all meloodiliselt vigisedes. Ja pole teada, kas suudame selliseid kaabakaid takistada. Igatahes tukeb just selliste tallalakkujatest ametnike nürimneelsust karta.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!