Mida peab kool gümnaasiumi lõpueksamite läbiviimisel silmas pidama?
Vastab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk
Sel kevadel tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks viimast korda sooritada vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Seaduses on piirang, et ühes õppeaines võib teha kas riigieksami või koolieksami, mitte mõlemat. Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele riigieksam. Riiklikus õppekavas sätestatud tingimustel võib õpilane eesti keele riigieksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele riigieksami. Riigieksameid võib õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel, inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus. Õpilane ei pea sooritama võõrkeeleeksamit (juhul, kui ta on selle valinud), kui ta on esitanud koolile vähemalt B1-keeleoskustaset kinnitava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami sooritamist tõendava dokumendi hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.
22. veebruarist 2013 jõustus regulatsioon, milles nimetatakse ära ka rahvusvahelised eksamid, mis tagavad õpilasele vastava vabastuse (loetelu on esitatud HTM-i määruses nr 20 § 25 lõikes 101).
Riigieksamite korraldamiseks moodustab maavanem gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes hiljemalt 20. märtsiks riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige, aga mitte vähem kui kolm liiget. Kui ühes koolis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem koolidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Põhjendatud juhtudel ning eksameid korraldava asutusega kooskõlastatult võib maavanem moodustada eksamikomisjoni ka koolis, kus osaleb eksamil vähem kui 15 õpilast.
Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja. Määruse § 34 lõikes 21 nimetatakse eritingimused, mida kooli direktori põhjendatud otsusel ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse erivajadusega gümnaasiumilõpetajale riigieksami sooritamisel. Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand või eksaminand, kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline eksamit sooritama, võib kolme tööpäeva jooksul riigieksami toimumisest esitada eksameid korraldavale asutusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid mõjuvate põhjuste olemasolu kohta. Eksameid korraldav asutus teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.
Gümnaasiumi koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid, mille esimees on üldjuhul kooli direktor ning liikmed aineõpetajad. Kooli direktor võib koolieksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja. Koolieksamikomisjoni esimees ei tohi olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja. Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole gümnaasiumilõpetajad, kuid on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbinud. Kui õpilasel ei ole võimalik kooli poolt mõjuvaks loetud põhjustel, sh haigestumine, osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest, sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib kooli direktor anda õpilasele loa sooritada koolieksamid individuaalplaani järgi.