Mis mõtteid tekitab õpetaja kutsestandardi projekt?

5. apr. 2013 - 1 Kommentaar

Kerli Prass, SA Noored Kooli tuutor ja õpetajakoolituse koordinaator

Standard võiks olla selgemalt suunatud neile, kes pole ülikoolis õpetajaks õppinud. Mitmel pool maailmas (nt Hollandis, Prantsusmaal) antakse standardi abil õpetajakutse inimestele, kes pole õpetajaks õppinud, kuid kellel on kõik õpetamiseks vajalikud omadused. Ka „Noored kooli” programmi kogemus näitab, et muutust klassis ja koolis võib edukalt luua inimene, kes pole ülikoolis õpetajaks õppinud. Standard annaks võimaluse just neile.

Teiseks võiks standard praegusest selgemalt välja tuua tõsiasja, et õpetaja on klassi juht, liider, eestvedaja, kes oskab oma õpilasi kaasata ja motiveerida. Kõige enam sõltub ju ikka õpetajast, kas õpilased hakkavad koos tegutsema, kas neil tekib tugev meie-tunne, mis on turvalise õpi- ja kasvukeskkonna alus. Rõhutatud peaks olema klassijuhataja roll, mida pean omaenda õpetajakogemuse põhjal väga oluliseks.

Kolmandaks lisaksin kutsestandardisse õpetaja väärtused ja hoiakud, kuna need on kõige alus. Kui valime õpetajaks õppima ja koolitööle sobivate väärtushoiakute ja mõtteviisiga inimesed, siis sellega oleks kutsestandard suures osas täidetud.

3-4 Loone Ots

Loone Ots, lastekaitse liidu president

See standard jätab Prokrustese sängi mulje: andeka õpetaja raiume lühemaks, kehvema venitame enam-vähem vajalikku mõõtu, tehes linnukese igasse kasti, kuhu häda pärast „jah” saab vastata.

Kujutlegem näiteks Hugo Treffnerit, Elfriede Lenderit või Vello Saaget uurimas, kas nad ikka „rakendavad süsteemselt erinevaid õppimist toetavaid tagasisidestamise ja hindamise viise õpiprotsessi ja õpitulemuste kohta” või kas nad „toetavad ennastjuhtiva õppija kujunemist”.

Õpetajast kui innustajast on saanud see, kes „arendab õppijate õpi- ja sotsiaalseid oskusi”, „motiveerib õppima”. Standardi vaimust annab parima näite lause „Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus”. Püüa karjuda nii, et häält jätkuks päeva lõpuni, siis oledki õpetaja valmis.

3-2 Kalle Kalda

Kalle Kalda, Tartu haridustöötajate liidu esimees

Pingutused selle nimel, et saada kahe kuu jooksul Tartu organiseerunud õpetajatelt arvamusi ja ettepanekuid kutsestandardi projekti kohta ja edastada need koondarvamusena 15. märtsiks kutsestandardi töörühmale, ei kandnud vilja. Ühelt poolt on tulemuse puudumine kindlasti seotud ametiühingu kui organisatsiooni omapäraga. Tegemist on ikkagi demokraatliku ja täiesti vabatahtliku ühendusega, kus tegevussuunised, käsud ja korraldused peavad tulema rohujuuretasandilt ja juhtorganid saavad liikmeid vaid paluda, mitte käsutada.

Ent see pole peamine. Vestlustes Tartu õpetajatega võib aru saada, et kaasatud kümnete koolide ja sadade õpetajate puhul oli nullresultaadi tegelik põhjus usalduskrediidi ammendumine nii haridusjuhtide kui ka kogu valitsuse suhtes. Liiga kaua on poliitikute sõnad õpetajate töö väärtustamisest ja nende teod lahknenud. Viimasel ajal üha suuremas ulatuses.

Pikemalt mõtlemata paigutab õpetaja kutsestandardi kui õpetajaameti väärtustaja ning Euroopa ühtsel tööturul liikumise abistaja samasse lahtrisse, kus ootavad ees kodukulud alla viia lubanud erakonna jutt tema alampalga tõstmisest riigi keskmisele tasemele, lubadus vähendada ülemäärast töökoormust kontakttundide normpiiri kaotamise teel ja muu sarnane. Ja seetõttu ei taha ta kuidagi panustada selleks, et askeldavad hästitasustatud bürokraadid saaksid oma nagunii sündivale sohilapsele legitiimsust juurde anda õpetajate aktiivsele huvile ja kaasatusele viidates.

3-3 Külli Arand

Külli Arand, Tallinna Saksa Gümnaasiumi klassiõpetaja

Praegu veel toimiv atesteerimise süsteem oma kindlate kriteeriumidega vastab õpetaja huvidele ja püüdlusele. Seda süsteemi tuleks täiendada, mitte lõhkuda. Siiski mõned märkused standardi projekti kohta.

• Õpetaja sisulist tööd on selle standardi järgi raske hinnata − puuduvad kriteeriumid.

• Kutsestandard on mõeldud kõikidele pedagoogidele, aga sellisena on seda keeruline rakendada oma iseloomult väga erinevates kooliastmetes.

• Pole selge, kui suur ja missuguse sisuga tuleb standardiga kaasnevate koolituste maht.

• On selguseta, kui palju läheb kutsestandardi taotlemine õpetajale maksma. Kes selle kinni maksab? Kes ja kuidas hindab keele- ja arvutioskuse taset? Testimine ju ka maksab.

• Ei ole selge, kas kutsekomisjonidesse kaasatakse ka praktikuid.