Palgastatistika tugevus on selle lihtsus

18. apr. 2013 Argo Kerb HTM-i avalike suhete osakonna juhataja - 4 kommentaari

Kaks kuud õpetajate palgastatistika avaldamist on olnud tulemuslikum, kui olnuks kaks aastat riigi ja omavalitsuste bürokraatlikku pingpongi. See näitab, kuidas eri omavalitsustes peegeldavad sõnad end tegudes, kuid kahe kuu andmete alusel ei maksa teha veel põhjapanevaid järeldusi kogu aasta kohta.

Palgastatistika annab kodanikule – õpetajale, lapsevanemale ja koolijuhile – võimaluse mõista, kuidas riigi vereringe hariduses töötab. Kui kusagil on tekkinud tromboos, siis on informeeritud ja aktiivne avalikkus edukam ravim kui riigiametnike sõnasõda, mis ei pruugi kabinetiseinte vahelt välja ulatudagi.

Kahjuks näeme, et läbipaistvust ja avalikustamist peetakse teinekord pahatahtlikkuseks või rünnakuks. Tõepoolest, mõne omavalitsuse raamatupidamise ehk oma raha valitsemise tase ei pruugi standarditele vastata. Märtsis ei esitanud 30 omavalitsust oma raamatupidamisandmeid õigel ajal, mis on õigusvastane käitumine. Õnneks on enamik omavalitsusi vastutustundlikud.

Palgastatistika tugevus ongi selle suhteline lihtsus. Arvutuskäigu oleme teinud nii arusaadavaks ja läbipaistvaks kui üldse võimalik lootuses, et aastaid läbipaistmatuse kaane all hämaruse- ja müütidetiineks haudunud õpetajate palgasupp taas arusaadavad piirjooned omandab.

Me ei avalda ju ainult lõppnumbreid – arvutuskäik koos kõigi algandmetega on vabalt kättesaadav. Numbreid ei võluta välja teoreetilistest mudelitest, vaid need saadakse koolidest ja omavalitsustest igal kuul saadetud andmetest.

Õpetajatele välja makstud palga numbrid on omavalitsuste eneste raamatupidajad kirja pannud. Kui tekib ebakõla tegelikult väljamakstuga, saab iga õpetaja või koolijuht sellest teada anda.

Kahjuks on õpetaja palgadebatti sisenenud ka uusi müüte, mida palgastatistika avaldamisest saadik ühel või teisel põhjusel levitatakse. Palgastatistikat ei avaldata õpetajatele ärapanemiseks, vaid nende kaitsmiseks.

Tänavu on omavalitsustele antud palgatoetus esimest korda sihtotstarbeline, ja seda olulisem on raha kasutamise kontrollimine ning debatt, kus kõik huvilised saavad maksimaalselt informeeritult osa võtta.

Riigi antud palgatoetus on tervik – vallale või linnale ei anta eraldi õpetajate palgatoetust ja mingit lisatasuraha. Pahatihti väidetakse, et õpetajate miinimumpalk ongi õpetaja palk ning ülejäänud raha on suvalisteks lisatasudeks. Lisatasustamine pole sugugi halb, kuid palgatoetus on mõeldud palga maksmiseks ning võimalusel tuleb seda kasutada siiski töölepingujärgse palga tõstmiseks. Lõppema peab olukord, kus õpetaja ei tea, mis alustel tema järgmise kuu palk tekib ning kui suur see on.


4 kommentaari teemale “Palgastatistika tugevus on selle lihtsus”

  1. Mati Mäetalu, Kuressaare linnapea ütleb:

    On taunitav, et HTM suutis välja tulla järjekordse süüdistusega omavalitsuste suunas. Sedapuhku saime näpuvibutuse selle eest, et ei maksa õpetajatele ettenähtud palka, kuigi töökas ministeerium on selleks kõik vahendid eraldanud. Ajalehtedes on ilmunud kahtlustavad pealkirjad ja tabelid ning õpetajatetubades anti pedagoogidele alust elavateks aruteludeks. Kõige selle taustal on lausa irooniline lugeda taas ministeeriumi esindaja õigustusi, et omavalitsusi peabki kontrollima, sest muidu tõmbavad esimesel võimalusel õpetajatel naha üle kõrvade.

    Analoogne juhtum leidis aset ka eelmise aasta alguses. Meedias ilmusid suurte pealkirjade all lood sellest, kuidas omavalitsused teevad õpetajate palgarahaga midagi salapärast ja ebaausat. Nii üldsus kui õpetajad said teada, kuidas ministeerium võitleb õigluse ja õpetajate heaolu eest ning kuidas ebapädevad omavalitused on õpetajate niigi väikest palgaraha suutnud osavasti kõrvale kantida. Ja kuigi hiljem selgus koostöös Rahandusministeeriumiga, et Haridus- ja Teadusministeerium on oma järeldused rajanud ebaõigetele tõlgendustele ning tegelikult alusetute süüdistustega paljudele omavalitsusele liiga teinud, ei juhtunud ma kuskil nägema suurte pealkirjadega ministeeriumi selgitusi eksimusest, rääkimata vabandustest.

    Nüüd saime taas teada, kuidas omavalitsused õpetajatele liiga teevad ja neile palgaks eraldatud vahendeid välja ei maksa. Jääb arusaamatuks, mis on HTM-i tegelik ajend selliste avaldustega üldsuse ette tulekul ning miks soovitakse end omavalitsustele vastandada. Võtta aastase palgafondi numbrid, jagada need 12-ga ning neid siis ühe kuu keskmise põhiselt reaalsusega võrreldes jõuda järeldusele, et omavalitsused on õpetajatele lubatust vähem palka maksnud – väga tõsiseltvõetavana see ei tundu. Palgafond on ettenähtud 2013. aastaks ja on ilmselge, et kulu ei jaotu kõikidele kuudele võrdselt. Seda nii koolielu korralduslikult poolelt vaadatuna, kui ka igapäeva elu arvestades (õpetajate koolitused, haiguslehed, asendamised, puhkused jms. mõjutavad kõik oluliselt kuu palgafondi). Samamoodi võiks teha augustis analüüsi ja öelda, et omavalitsused on õpetajatele suvel vähem palka maksnud, kui 1/12 eelarvest seda võimaldaks. Tähelepanuta võiks arvutuste juures jätta muidugi fakti, et õpetajad suvel puhkavad. Reaalsuses saab aasta palgafondi kasutamise suhtes tõepäraseid kokkuvõtteid teha, kui aasta on lõppenud.

    Teeb nõutuks, et ministeerium püüab teenida üldsuse plusspunkte sellega, et halvustab omavalitsusi kui saamatuid ja omakasupüüdlikke asutusi, kes üritavad igal hetkel õpetajatele liiga teha. Kahjuks pole tegu ühekordse juhtumiga ning sedapuhku said omad vitsad üle poolte ehk tervelt 121 omavalitsust (lisaks jätsid 30 andmed esitamata). Endise koolmeistrina toon lõpetuseks võrdlusmomendi koolist – kui klassis on 53% õpilastest kontrolltöö hinded kahed ja 13% õpilastest jätavad töö esitamata (hinne üks!), peaks õpetaja tõsiselt peeglisse vaatama.

  2. Argo Kerb ütleb:

    Hea Mati Mäetalu!

    Meie pressiuudis koos sõnastusega on kättesaadav aadressil: http://www.hm.ee/index.php?0513278. Nagu sõnasin oma kommentaaris, on ministeeriumi eesmärk muuta omavalitsustele antud palgatoetuse liikumise ja kasutamise loogika võimalikult arusaadavaks ja läbipaistvaks, mistõttu avaldamegi igakuiselt avaldama palgaülevaateid omavalitsuste lõikes. Süüdistusi meie tekstist ei leia ja ülevaate alus on ju omavalitsuste eneste esitatud andmed. Metoodika on selgelt lahti räägitud.

    Kogu arvutuse loogika ja sisu on tehtud võimalikult üldarusaadavaks ning tegelikult meie lootus-ootus ongi, et üldarusaadavus toob õpetaja palgateemasse piisava selguse, mis lubab tulutu teineteise süüdistamise asemel tuua nähtavale tegeliku olukorra ja sh kitsaskohad.

    Lugupidamisega
    Argo Kerb

  3. Aimur Liiva, Kiili VV arendusnõunik ütleb:

    Tibusid saab lugeda aasta lõpus, enne seda on igasugused kalkulatsioonid ja pressiteated antud teemal absoluutselt kohatud ning tekitavad kõikides osapooltes ainult asjatuid pingeid. Kui me praegu maksaks iga kuu 1/12 rahast välja, siis oleks aasta lõpus suur probleem. Meil on nimelt olukord, kus kevadel lõpetab kooli kokku ca 35 õpilast ja sügisel tuleb esimesse klassi 90+. Mis tähendab seda, et on igal juhul klassiõpetajaid juurde vaja palgata, st palgasaajate arv suureneb. Eelmistel aastatel kompenseeris riik õpilaste arvu suurenemisest tuleneva haridustoetuse vahe aasta viimase nelja kuu kohta, sellest aastast enam mitte – olen kokkusaamistel HTM-i esindajatega küsinud, et miks nii ja vastus on olnud, et kui me hakkame teie õpilaste arvu suurenemist kompenseerima, siis peame hakkama nende KOV-ide toetussummat ka vähendama, kus õpilaste arv väheneb. Ma saan aru, et HTM-i maailmapilti ei mahu selline asi, nagu märkimisväärselt suurenev õpilaste arv ja see ei sobi teie üldise väitega koolide tühjenemisest, kuid sellest hoolimata on paljude KOV-ide jaoks tegu vägagi reaalse olukorraga.

  4. haridusnõunik ütleb:

    On ilmselge, et senist haridustoetuse alust, mis põhineb koolide eelmise aasta andmetel, tuleb muuta põhikooli õppekavapõhiseks (kehtiv RÕK) ja KOVi rahvastikuregistris oleva põhikooliõpilaste arvu põhiseks, kus õpetaja palgaraha toetuse arvestamisel kasutatakse õpilaste õpetajate suhtarvu (hetkel on see EHISe põhjal 15 )- KOVide jaoks selge ka pikema perspektiivi peale mõeldes. Pealegi liigub ju õpilaste pearaha õpilasega kaasa. Igasuguste erisuste jaoks, sh HEV laste õpe, rahastamise aluseks jällegi omavalitsuses selliste õpilaste koguarvule tuginev spetsialistide hulk jne.
    Mitmes põhikoolis ja kui suure õpetajaskonnaga lapsi õpetada- otsustab omavalitsus. Veel kord- põhikoolide rahastamine vajab koolide põhiselt (liigsed komponendid ja palju erisusi) rahastamiselt üleminekut KOVi õpilastepõhisele (konkreetne ja õpilaste õpetamiseks vajalikust 9aastasest tsüklist lähtuv) rahastamisele.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!