Salatsev rahvakogu?

19. apr. 2013 Urmo Kübar üks rahvakogu arutelupäeva korraldanutest - Salatsev rahvakogu? kommenteerimine on välja lülitatud

Usun, et igaüks kirjutab kõhklemata alla Rein Siku mõttele, et seaduste täitmisega ei tohi lolliks minna ning asjade mõtet ära unustada. Mis aga puutub rahvakogu 6. aprilli arutelupäeva osalejate nimede „varjamisse”, siis siin pole asjad nii, nagu Sikk kirjutas.

Tõsi, kui ajakirjanikud meilt enne arutelupäeva soovisid tulijate kontakte, pidime kõigepealt inimeselt selleks luba küsima. Ning jah, siin on seos ka seaduste ja lepingutega, aga veel enam heade kommetega – kes tahaks, et ta isikuandmeid jagataks tema teadmata võõrastele inimestele!

Osalenute nimed avaldasime pärast arutelupäeva lõppu. Varem ei saanud, sest alles 6. aprillil selgus, kes päriselt kohal olid. Osalemine ei olnud kellelegi kohustuslik ning pole mingit põhjust avalikult survestada mõnd Tiinat või Raivot, kes kas haiguse, teiste tegemiste või mis tahes muul põhjusel mõtles ümber ja jäi siiski koju.

Oleks igati õigustatud neid nimesid ette nõuda, kui tegemist olnuks „rahva nimel otsustajatega”, nagu Sikk kirjutab. Aga nii ei olnud. Otsustajaks, kuidas üht või teist seadust muuta, on Eestis ikka riigikogu. Arutelupäeva ülesanne oli selgitada, millistel lahendustel on ühiskonnas suurem toetus, kui lasta inimestel enne eelistuse kujundamist neid ideid mitmekülgselt vaagida.

Sisuliselt oli see avaliku arvamuse küsitlus selle vahega, et telefoni teel oma arvamuse ütlemise asemel kutsusime vastajad kokku, palusime küsimuse kohta lugeda, seda arutada ja alles siis oma eelistus teatada.

Nagu on näidanud muu maailma kogemused ja kinnitas ka meie osalenute tagasiside, saadakse sel moel teemade kohta rohkem teada ning mitmel juhul muudetakse ka oma varasemat, puudulikul infol tuginenud arvamust.

Vist ei arva keegi, et erakondade toetuse küsitlustele vastajad peavad eelistuse eelnevalt oma kogukonnas kooskõlastama. Vastupidi, kui inimene hakkab vastama seda, mida teised tahavad või mida ta arvab, et tahetakse, ei ole tulemused enam avaliku arvamuse mõttes adekvaatsed.

Elvas elav Sergei ei olnud Tartu­maa vene meeste „saadik” arutelupäeval, vaid esindas ikka ainult iseennast. Reeglid, mille järgi selliste küsitluste valim koostatakse, peavad tagama, et seal on esindatud erinevad vaatenurgad, nagu neid ühiskonnas leidub, ning tulemused ei tohiks erineda, kui konkreetse Pille või Tiidu asemel vastaks samade põhimõtete järgi leitud Malle või Teet.