Seadusaktid ei tohi takistada koolivõrgu korrastamist

Haridus- ja teadusministeerium soovib täiendada koolitöötajate miinimumkoosseisu määrust, lisades sinna punkti, mille järgi võib kohalik omavalitsus määrata kooli juhtkonda vähem töötajaid, kui kehtiv määrus sätestab. Praegu on muudatuse eelnõu kooskõlastamisel teistes ministeeriumides.

Muudatus ei anna omavalitsustele juhtkonna kärpimiseks täiesti vaba voli, enne otsustamist tuleb haridus- ja teadusministrile esitada põhjendatud taotlus. Nii saab riik jälgida, kas juhtkonna vähendamine on otstarbekas ja ei sega kooli normaalset tööd.

Mõtte muuta koolitöötajate mii­ni­mum­koosseisu määrust käisid välja Võrumaa Sõmerpalu valla juhid. Ni­melt soovib Sõmerpalu 2014/15. õppe­aastaks liita kaks väikest põhi­kooli, kuid liidetaks ainult asutused, õppetöö jätkuks endiselt kahes eraldi koolimajas. Jutt käib Osula ja Sõmerpalu põhikoolist, kus õpilasi on vastavalt 107 ja 70. Liitmise üleminekuna soovib vald liita sügisest koolide juhtkonnad, kuid ülalnimetatud määruse järgi peab eraldi töötavatel koolidel olema tingimata omaette juhtkond.

Lisaks miinimumkoosseisu määrusele ei lase Sõmerpalu vallal oma mõtet ellu viia omavalitsustega 2008. aastal kokku lepitud ja praegu kehtiv üldhariduse rahastamismudel. Kahe eraldi asutusena töötava kooli tarvis saaks vald praegu rahastamismudeli järgi ligi veerandi võrra suurema haridustoetuse kui ühe kooli jaoks, kuigi õpilasi ja õpetajaid oleks ühendatud koolis ikka sama palju.

Ministeeriumi hinnangul võivad sarnases olukorras ja sarnaste probleemidega silmitsi olla mitmed väikesed omavalitsused. Nii otsustaski ministeerium tegutseda kiiresti ja minna miinimumkoosseisude määruse täiendamise teed.

Muudatusteks on praegu sobiv aeg, sest riigikogus on arutlusel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis peaks kaotama sellised arusaamatud takistused. Järgmiseks aastaks soovitakse välja töötada uus haridustoetuse mudel, mis võtab senisest enam arvesse demograafilisi muudatusi – toetust antaks õpilaste koguarvu põhjal. Samuti tuleb omavalitsuste toetamisel võtta arvesse regionaalseid eripärasid, sest praegune toetusmudel eelistab ebaproportsionaalselt suurlinnu.