Tallinna ehituskooli kolmekordne ümbersünd
Uus õppekompleks, uus juhtimisstruktuur ja uus õppekava – need on Tallinna ehituskooli kolm suurt eesmärki.
Uue õppekompleksi valmimine on kavandatud 2014 sügisesse. Projekt on valmis, ehitusload olemas, raha eraldatud ja kohe käivitub ehitushange. Vana õppekompleks Pärnu maanteel on juba tühi, sest 1. septembrist kolis kogu ehituskool Lasnamäele endise sidekooli hoonesse. Sealseid ruume oli vaja mõnevõrra kohandada. Näiteks söökla tuli ümber ehitada, et sinna saaks müür- ja pottseppade õppetöökoja rajada. Süüakse aulas, kuhu toit tuuakse väljast. Praktiliselt kõik õppeklassid ja -töökojad tuli vähemal või suuremal määral „üle käia”, ning seda kõike ehitus- ja elektrivaldkonna õpilaste ja õpetajate kätega. Kuna ümberehitusi oli esialgu oodatust rohkem, siis keskenduti Lasnamäel õppeaasta algul rohkem teooriale, et pärast töökodade valmimist praktikaga järele jõuda. Ehituskooli direktor Raivo Niidas tõdeb, et nii õpetajad kui ka õpilased on võõras koolimajas pingeid küllaltki hästi talunud ja tänu neile on õppeaasta kulgenud üsna rahuldavalt.
Katusele tulevad päikesepaneelid
Ehituskooli õppekompleks Pärnu maanteel vajas hädasti ümberehitamist. 1960. aastatel rajatud peahoone näeb küll imposantne välja, kuid hoolimata katusevahetusest paari aastakümne eest, on lumerohketel talvedel aula põrand olnud kile ja ämbritega kaetud. Soovida jätavad ka ehitise soojapidavus, ventilatsioon, küttesüsteem, veetorustik. Soojakadude vähendamiseks kaetakse silikaatkivist peahoone soojustusplaatidega ning ette pannakse uued aknad. „Peahoone tuleb kõrgeima soojapidavuse klassiga, mida meie rahakott välja kannatab,” selgitab direktor Niidas.
Täiesti nullist peale ehitatakse aga õppetöökodade kompleks. Senised eri aegadel rajatud ja osaliselt amortiseerunud praktikahooned lammutatakse ja asemele tuleb suur kahekorruseline korpus. Uue korpuse alumisele korrusele tulevad raskemate masinate kasutamisega seotud erialad ( näit puidutöö ja keskkonnatehnikud), ülemisele korrusele ehituserialade töökojad. Hoone katusele tulevad ka mõned päikesepaneelid, mis hakkavad töökodadele tarbevett soojendama. Paneelid on ühtlasi keskkonnatehnika eriala õpilaste õppevahendiks.
Peahoonet hakkab õppetöökodade korpusega ühendama galerii, et ühest hoonest teise pääseks iga ilmaga kuiva jalga.
Õpiti nii eestlastelt kui ka soomlastelt
Ehituskool on üks viimaseid rekonstrueeritavaid kutsekoole, tõdeb Raivo Niidas, kuid sellel on ka oma plussid. Nimelt oli ehituskooli meeskonnal hea käia vaatamas, kuidas on sõsarkoolid oma probleeme lahendanud. Külastati Pärnu, Valga ja Tartu kutsehariduskeskust, käidi neljas Soome kutseõppeasutuses. Tänu sellele osati projektis mitmeid vigu ära hoida. Näiteks planeeriti endale piisavalt suured laopinnad. Mõnes koolis ei olnud tööpingid algul kõige loogilisemalt paigaldatud ja nende ümbertõstmine tõi kaasa elektri- ja ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise. Ehituskoolis mõeldi tööpinkide asukohad põhjalikult läbi. Kuna ehituskooli õpilased oskavad endale ise tööpinke (näit tisleripinke) teha, on planeeritud neid valmistada ka uue õppekorpuse jaoks. Kindlaid vaheseinu on uues korpuses vähe, mis võimaldab vajadusel ruumide otstarvet hõlpsalt muuta.
Ametisse astub üheksa juhtõpetajat
Seni on ehituskoolil olnud kolm põhiosakonda: üldharidus-, ehitus- ja puiduosakond. Paraku ei võimalda selline struktuur uute nõudmistega paindlikult kaasa minna. Seepärast töötatakse välja mudelit, kus on üheksa õppesuunda ja igal suunal oma juhtõpetaja. Viimane on tavaline tubli õpetaja, kelle tööajast kulub umbes kaks kolmandikku tööle õpilastega ning üks kolmandik uute õppekavade arendamisele ja rakendamisele, õppetöö planeerimisele jms. „Nii on võimalik viia otsustamise tasand õpetajale lähemale, muuta infoliin lühemaks ja info adekvaatsemaks,” selgitab Raivo Niidas. Juhtõpetajate positiivne kogemus Tallinna teeninduskoolis, Kehtna tehnoloogia- ja majanduskoolis, Narva kutseõppekeskuses, Kuressaare ametikoolis jt koolides on andnud ehituskoolile julgust selle õppekorraldusega katsetada. Praeguseks on ehituskoolis enamik juhtõpetajaid valitud ning neid rakendatakse juba tööle.
Uueneb ka õppekava
Riigikogus on menetlemisel uus kutseõppeasutuse seadus ja koostamisel uus kutseharidusstandard. Nende järgi muutub kutsekooli õppekava kompetentsi- ja õpiväljundipõhiseks. Lahti kirjutatakse ka lävend, mille ületamine on kooli lõpetamiseks kohustuslik. Nagu üldhariduskool, nii hakkab ka kutsekool pakkuma õppijale rohkem valikuvõimalusi ning kasutama kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kasutusele tuleb uudse sisuga õppe läbimist iseloomustav suurus – Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP). Kavas on osa õppekavasid lühendada ning avada uusi viilkatuste ja fassaadikatja, lamekatuse katja, betoneerija ja välielektriku erialadel.
Kõik see on ka ehituskooli pedagoogidele suur väljakutse. Muudatuste eesmärk on, et tööandja oleks kindel − ehituskoolist tulnud noor oskab oma tööd, hoiab oma tervist, ei riku tööriistu ega raiska materjale, tuleb õigel ajal tööle ja teeb täpselt seda, mida vaja.
„Maailm muutub ja kutsekool peab muutuma koos sellega,” nendib direktor Raivo Niidas, lisades, et praegu on käsil Eesti kutsehariduse üks kõige suuremaid reforme viimase 20 aasta jooksul. „Et kavandatavad muudatused saaksid korralikku tõuke, on haridus- ja teadusministeerium plaaninud selle tarbeks projektipõhiselt 5 miljonit eurot,” lisab ehituskooli juht.