Tallinna Ülikoolis arutatakse teadlaste naasmist Eestisse
Kolmapäeval, 24. aprillil kell 10.30 algab Tallinna Ülikooli aulas teaduskonverents “Tagasi Eestisse”, mis soovib välja selgitada teadlaste Eestisse tagasipöördumist soodustavad ja takistavad asjaolud, teatas ülikooli pressiesindaja.
Konverentsil teevad ettekandeid 1990.-2010. aastal välismaal edukalt tegutsenud ja Eestisse tagasi pöördunud teadlased, kes töötanud või õppinud Euroopa riikides ja USA-s, Austraalias, Jaapanis ja Kagu Aasia äärealadel.
Konverentsi peakorraldaja, Välis-Eesti Ühingu juhi, bioloogiadoktori Leili Utno sõnul pole teadusel isamaad, küll aga on see olemas teadlastel. “Teadusel on suur sisemine jõud. Vaatamata napile finantseerimisele, on Eesti teaduspotentsiaal olemas ja arenemas. Eesti päritolu teadlasi elab ja töötab ka paljudes teistes maades ning nende sidemed kodumaaga on oluline toetus Eesti teaduspotentsiaalile. Veendusime selles 1995. aastal, mil Välis-Eesti Ühingu initsiatiivil alustasid Eesti teadlased Tallinnas Eestis üleilmse Eesti teadlaste kongressi kokkukutsumist. Kongress toimuski 11.-15. augustil 1996 Tallinnas ja koondas 520 Eesti teadlast üleilmselt, ” ütles Utno.
Tema sõnul oli 1996. aasta kongress innustav, andes koostöövõimaluse paljudele Eesti teadlastele siin ja võõrsil. “Käesoleval aastal, ehk peaaegu ühe inimpõlve möödumisel, on taas hulk Eesti teadlasi siirdunud õppima ja töötama välisriikidesse. Välismaa teaduskeskused pakuvad tihtipeale paremaid võimalusi huvitavaks teadustööks, mõnel juhul aga ainulaadset võimalust teadlasi köitnud uuringute sooritamiseks,” tõdes ta.
Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikool ja MTÜ Välis-Eesti Ühing. Programmi on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli professor akadeemik Jakob Kübarsepp, Tallinna Ülikooli professor Peeter Normak, Eesti TA akadeemik Anto Raukas ja Välis-Eesti Ühingu juhataja Dr Leili Utno.
Konverentsi patroon on Tallinna Ülikooli rektor prof Tiit Land.
Konverentsi programmi ja esinejate tutvustused leiab siit .
Palju suurem küsimus on see, et kuidas te hoiate kinni olemasolevad doktorandid, et nad ära ei läheks peale lõpetamist. See mis hetkel teaduse palgasüsteemis toimub ei ole normaalne. Tavakoolis õpetades on parem palk, vastutust sellisel määral ei ole.
Soome palub alampalgaks teadurile 3000E, milleks peaks jääma Eestisse? Üle lahe kodus käia, on odavam kui Eestis elada.. Missioon enam ei köida.. 400E eest, mida doktorandina välja võitlema pead, on see lihtsalt kadunud.
Seega kas 10 aasta pärast teeme ikka samasuguseid konverentse kus nutame taga need kes on juba oma elu mujal loonud ega kavatsegi tagasi tulla? Või mõtleme ka nende peale, kes Eestisse jääksid, kui tingimused oleks paremad.
Sama on arstidega. Tegelege olemasoleva taseme tõstmidega ja inimeste lahkumiuse takistamata ja te saate endale head inimesed tööle. Absurdne on kisada selle üle, kui keegi on juba ära läinud, et kuidas teda kalli raha eest ikka tagasi saada.. kui ta on seal endale sõprussidemed loonud ja saanud kompetentsi.
Tundub, et doktorandina ei olegi mul muud variant kui ära minna, sest alles siis hakatakse minu peale mõtlema, siis olen väärtus. Eestis olles või siia jäädes, ei tunne keegi ju sinust puudust…
Ehk sellele maailma üles ei ehita, kui taga nutetakse, palun akadeemikud – vaadake tulevikku! Teadus peaks ju tegelema ka tulevikuga.. ?!