Vaid jalgpalli ei saa ma mängida

28. apr. 2013 Sirje Pärismaa - 1 Kommentaar

Esmaspäeval asub Värska gümnaasiumis koos 14 kaaslasega oma esimest riigieksamit sooritama Georg Sonne, kes pole kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu lapsest saati ise liikuda saanud.

Kuigi 800-grammisena sündinud Georgil on olnud ainuüksi seljaoperatsioone 13, lisaks hulk teisi lõikusi ning pidevalt tuleb lihaste lõdvestamiseks võtta ravimeid, läbis ta Orava põhikooli, käies peaaegu iga päev kohal. Koduõppele tuli minna alles gümnaasiumi 10. klassis, kuna järjekordsest lõikusest taastumine võttis aega. Nii ongi noormees gümnaasiumis käinud, osaledes nädalas kahel päeval individuaaltundides ning ülejäänud ajal iseseisvalt kodus õppides. Hea õppeedukusega Georg on olnud eeskujuks kaaslastele ning loodab riigieksamid edukalt sooritada.

„Konkreetset punktimäära pole endale eesmärgiks seadnud, püüan anda endast parima,” ütleb Georg.

Kui vaatad tagasi oma kooliteele, mis on olnud kõige raskem?

Kõige raskem oli pärast seljaoperatsioonile järgnenud aastast pausi Värska gümnaasiumisse naasta. Raske oli leida õpperütmi.

Mis on enim rõõmu valmistanud?

Enim on rõõmu valmistanud asjaolu, et koolikaaslased ja õpetajad suhtuvad minusse hästi. Ratastool ei häiri koolikaaslasi ega õpetajaid. Rõõmu on teinud, et suutsin nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis kaaslastega õppimises sammu pidada.

Mille poolest on sinu kooliaeg erinenud kaaslaste omast?

Ma ei saa käsitsi kirjutada, arvuti on minu jaoks asendamatu töövahend. Kahjuks pole loodud multifunktsionaalseid arvutiprogramme matemaatikaülesannete lahendamiseks. Programmis, mis võimaldab lahendada murdudega tehteid, on raske tekstülesandeid lahendada. Seetõttu on ülesande korrektne vormistamine võimatu või nõuab väga palju aega.

Kuidas sa kodunt välja pääsed, kuidas koolis liigud?

Elan Oraval esimesel korrusel, kodust pääsen välja tõstuki abil. Tõstuki paigaldasime ise, vald aitas kaldteed ehitada. Mind abistavad alati vanemad. Koolis liigun korruselt korrusele roomuki abil. See on kompaktne linttransportöör. Sõidan ratastooliga peale, fikseerin ratastooli ära ja seejärel hakkab masin liikuma mööda trepiastmeid. Roomuki saime projekti rahaga, kui õppisin Orava põhikoolis.

Soovin tänada nii Orava põhikooli kui ka Värska gümnaasiumi peret, kes on näinud palju vaeva selle nimel, et tunnid toimuksid esimesel korrusel. Mõlema kooli õpetajad on mind väga palju toetanud ja julgustanud. Enne koduõppele üleminekut viibis minuga koolis tugiisik, kes aitas mul ühest klassist teise kolida, kuid tunnis olin ma üksinda. Kui läksin üle koduõppele, hakkasin koolis käima emaga.

Kuidas on sobinud individuaalõpe? Kodus õppides pead vist olema iseenda suurim sundija?

Eelistaksin iga päev koolis käia, sest nii oleks õppida lihtsam, kuid individuaalõpe on mind õpetanud oma aega planeerima. Individuaalõpe arendab iseseisva töö oskust ja arvan, et see tuleb elus kasuks.

Mis ained sulle enim meeldivad?

Lemmikõppeained on ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia ja eesti keel.

Kuidas saad läbi klassikaaslaste ja õpetajatega?

Mul on vedanud, sest mul pole olnud ühtegi lahkheli õpilaste ega õpetajatega. Nii Orava põhikooli kui ka Värska gümnaasiumi koolipere on väga sõbralik.

Kas sinu ratastool tekitas algul koolikaaslastes küsimusi?

Alguses küsiti ja uuriti, kuid väga viisakalt. Osa küsijatest tahtis proovida ratastooliga sõita!

Kas pead ebaviisakaks, kui küsitakse, miks oled ratastoolis? Mida vastad?

Ma ei pea seda ebaviisakaks küsimuseks, minu arvates on see täiesti loomulik küsimus. Vastus sõltub küsijast.

Kas oled vahel mõelnud, et viskaks püssi põõsasse?

Mõnikord on raske pärast minu jaoks ebaõnnestunud kontrolltööd end motiveerida, kuid üldiselt kestab tujutus lühikest aega. Seejärel olen taas motiveeritud ja tahan endale tõestada, et suudan saavutada soovitud õpitulemused.

Kuidas tervis vastu peab?

Tervislik seisund kõigub. Mõnikord valutab rohkem siit-sealt, samas järgmisel päeval ei pruugi üldse midagi valutada. Taastusravis pole viimasel kahel aastal käinud, sest prioriteet on lõpetada kool.

Kas sul on midagi tegemata ka jäänud, sest liikumisega on raskusi?

Ma ei saa mängida jalgpalli, kuid üldiselt pole midagi tegemata jäänud. Olen väga tänulik oma vanematele, kes teevad kõik selleks, et saaksin nautida täisväärtuslikku elu.

Olen käinud koos klassiga võimaluste piires kõikidel ekskursioonidel. Põhikoolis käisime Ahtme põlevkivikaevanduses, liikusin ratastooliga maa all, samuti Lätis, Leedus ja Soomes. Kõige kaugemaks paigaks, kus olen viibinud, on ema kodumaa ehk Põhja-Osseetia.

Miks meie tavakoolides käib vähe erivajadustega lapsi?

Tavakoolides käib vähe erivajadustega lapsi, sest meie koolid pole kohandatud puuetega laste jaoks. Erivajadustega laste õpetamiseks on vaja eripedagooge, kes koostavad igale õpilasele individuaalõppekava. Enamasti on kooli sissepääs ja koolis liikumine raskendatud, sest pole lifti ega kaldteed.

Mida pärast keskkooli edasi teed? Kelleks tahad saada?

Ei tea veel, mida edasi teen. Tahaksin tulevikus töötada niisugusel ametikohal, mis võimaldab kodus töötada ja töö tulemused interneti teel vajalikku kohta saata. Võimalikud ametid võiksid olla andmesisestaja, veebikommentaaride haldur jms.

Millist elu elad viie aasta pärast?

Elan ühe päeva korraga, ei mõtle nii kaugele tulevikku. Tänan südamest Orava ning Värska vallavalitsust, samuti olen tänulik Orava põhikooli ja Värska gümnaasiumi kooliperele.

Georg I klassis

Georg I klassis

Georg on eeskujuks teistele

Ingrit Kala, Värska gümnaasiumi õppealajuhataja

Georg on väga tubli ja viisakas noormees. Ratastooli aheldatud noor mees saab olla eeskujuks teistele õpilastele oma kohusetundlikkuse ja edasipüüdlikkusega. Pere, kooli juhtkonna ja klassijuhataja koostöös on nelja aasta jooksul leitud probleemidele lahendused.

Tulenevalt Georgi tervislikust seisundist ja Põlva maakonna nõustamiskomisjoni soovitusest on Värska gümnaasiumis Georgile rakendatud koduõpet. Seaduse järgi tuleb koduõpet korraldada õpilase kodus või muus kohas väljaspool kooli. Kuna Georg elab Oraval, mis on gümnaasiumist ca 20 km kaugusel, on kokku lepitud, et juhendatud õpet viiakse läbi kaheksa nädalatunni ulatuses ja tunnid toimuvad Värska muusikakoolis.

Kooli õppekavaga võrreldes on Georgi õppekoormust vähendatud kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta. Igas kohustuslikus õppeaines on koostatud Georgi võimeid ja erivajadusi arvestav individuaalne õppekava. Õpilase hindamise korraldus on samuti määratletud individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid. Kool on seadnud õpilasele sisse e-kooli individuaalse päeviku.

Georg kirjutab, loeb ja õpib arvutis. Koos Georgiga käib koolimajas tema ema. Esimesel aastal, kui Georg meie kooli õppima tuli ja liikus klassist klassi koos teiste õpilastega, oli raskusi kolme korruse vahel tõstukiga liikumisel. Meie koolis pole kaldtreppi ja ratastoolis mugavalt liikuda ei saa.

——-

Üha enam koole loob õppimistingimusi liikumispuudega lastele

Tarmu Kurm, HTM-i avalike suhete osakonna asejuhataja

Üldhariduse statsionaarses õppes on kokku ligikaudu 135 000 õpilast. 17%-le õpilastest ehk 24 000 õpilasele on EHIS-es märgitud hariduslik erivajadus. Neist suurem osa (79%) õpib üldhariduskooli tavaklassis, kus nad saavad üldjuhul hästi hakkama. Enamikul juhtudel on need õpilased (ajutiste) õpiraskuste ning psüühika- ja käitumishäiretega, puuetega lapsi on nende hulgas vähe.  Ligikaudu 4%-le õpilaste koguarvust ehk 6000 õpilasele arvestatakse seoses erivajadusega lisarahastust. Raskete hariduslike erivajadustega õpilasi on ca 2800.

Erivajaduse raskuse põhjal saab eristada nn HEV1- ja HEV2-õpilasi. HEV1 alla kuuluvad tavaõpilased, kes vajavad täiendavaid tugiteenuseid ja tingimusi.  HEV2-õpilased on spetsiifilist õppekorraldust ja mahukaid tugiteenuseid vajavad õppurid (need, keda avalikkuses üldiselt peetakse erivajadustega õpilasteks). HEV2-õpilasi on hinnanguliselt 2800, neist 1300 õpib riigi- ja 1500 munitsipaal- või erakoolis. Enamik erikoolidest on loodud just HEV2-õpilastele, mõned ka õpiraskuste ning somaatiliste haigustega (ehk kehaliste haigustega nagu diabeet) õpilastele. Eestis on praegu 44 erikooli (neist 25 riigikooli), kus õpib ligikaudu 3600 õpilast.

Kui liikumispuudele lisandub veel mõni kaasuv puue, siis on neile õpilastele võimalik kohandada õpet erikoolis või eriklassis. Eriklassis õppivate liikumispuudega õpilaste arv on aastatega oluliselt vähenenud: kui 2007. a oli neid 188, siis 2012. a vaid 42. Selline langus annab alust oletada, et üha enam tavakoole on valmis looma tingimusi liikumispuuetega õpilastele nii põhi- kui ka keskhariduse omandamiseks. Kusjuures, puude eristamist hariduse infosüsteemis ei peeta sellisel juhul isegi oluliseks. Küll aga peavad puude liigid ja raskusastmed kajastuma sotsiaalvaldkonna statistikas.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Vaid jalgpalli ei saa ma mängida”

  1. Kaido Kikkas ütleb:

    Vägev mees. Head põrumist eksamitel!

    Aga kui need edukalt tehtud saab, siis soovitaks kindlasti kõrgkoolis jätkata. Ja kui oleks võimalik Tallinna tulla, siis IT Kolledž oleks igati sobiv koht.

    Omadele reklaami ei peaks ehk tegema – aga huvid klapivad (ise soovitaks IT süsteemide administreerimise eriala), õppehoone on ratastooliga ligipääsetav ning ka kogemus “teistmoodi” inimestega juba päris pikalt olemas. Lõpetajate seas on juba kümmekond erinevate puuetega inimest ning “ripakile jäänud” pole neist vist mitte keegi. Ja õppimise tempot saab erivajaduste puhul ise valida.

    Seega ootame. 🙂 Vajadusel võib minuga ühendust võtta – kontaktid peaks veebist leidma suhteliselt lihtsalt.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!