Arstiabist Euroopa Liidus

19. mai 2013 Evelin Koppel haigekassa avalike suhete osakonna juhataja - Arstiabist Euroopa Liidus kommenteerimine on välja lülitatud

Plaanides reisi Euroopa Liidu liikmesriiki, tasub aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada ootamatu terviserikkega kaasneda võivaid kulusid.

Euroopa ravikindlustuskaart

Kõige olulisem abimees, mis peab rahakoti vahel olema, on Euroopa ravikindlustuskaart. Selle alusel saavad Eesti haigekassas kindlustatud ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks peab arstiabi vajadus olema tekkinud teises riigis viibimise ajal ning tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud. Seda, kas tegemist on vajamineva arstiabiga, otsustab arst.

Meelis läks Leetu konverentsile. Takso, millega ta lennujaamast hotelli tahtis sõita, sattus avariisse ning Meelis toimetati läbivaatuseks haiglasse. Tal oli kaasas Euroopa ravikindlustuskaart ning seetõttu ei pidanud Meelis haiglas tehtud toimingute eest midagi maksma.

Lisaks on vaja erakindlustust

Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa majanduspiirkonnas ning Šveitsis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi.

Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Seetõttu soovitab haigekassa alati teha lisaks erakindlustuse. Eelnevat arvestades peaks haigla väljastama arve vaid omavastutustasude peale, mille omakorda saab esitada erakindlustusele.

Pille läks puhkuse ajal Rootsi seal elavale sõbrannale külla. Jalgrattaga sõites kukkus ta nii õnnetult, et käsi oli vaja kipsi panna. Ta esitas haiglas Euroopa ravikindlustuskaardi. Sellest tulenevalt koheldi teda kui Rootsi kindlustatut ja talle esitati arve vaid omavastutustasude peale. Et Pillel oli ka erakindlustus, esitas ta omavastutustasu arve erakindlustusele.

Haigekassa hüvitab vaid riikliku süsteemiga liitunud raviasutustes tehtud kulutused, eraarstiabi mitte. Üldjuhul tasub eraraviasutustes tekkinud kulutuste, omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest reisikindlustus. Need kulud võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Kaspar oli Itaalias puhkusel. Tal oli kaasas Euroopa ravikindlustuskaart. Kasparil hakkas kõht ägedalt valutama ning ta viidi haiglasse. Tegemist oli erahaiglaga ja Euroopa ravikindlustuskaarti seal ei aktsepteeritud ning Kasparile esitati arve. Erahaiglas tekkinud ravikulusid haigekassa ei kompenseeri. Kuid Kasparil oli erakindlustus ning ta esitas oma ravikulud hüvitamiseks erakindlustusfirmale.

 

Mis on vajaminev arstiabi?

Kas tegemist on vajamineva arstiabiga või mitte, selle määrab patsienti raviv arst, kuid üldjuhul tähendab vajaminev arstiabi teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See terviserike võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus jne. Loetelu, mis täpselt vajamineva arstiabi alla kuulub, ei ole.

Kokku on lepitud ainult üksikud teenused, mida kindlasti tuleb lugeda vajaminevaks arstiabiks – need on hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, kuid nende teenusteta ei saakski ta reisida.

Selliste teenuste saamiseks peaks inimene enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppima, et nimetatud haiglas oleks võimalik seda teenust patsiendile sobival ajal osutada.

Annel on pankreasevähk ning talle tehakse regulaarselt keemiaravi. Anne Taanis elava tütre pulm oli aga plaanitud täpselt ajale, mil ta pidi saama järjekordselt keemiaravi. Anne võttis enne Taani minekut ühendust sealse haiglaga ning leppis keemiaravis kokku. Päev pärast pulmi sai Anne Taanis keemiaravi ning nädal pärast keemiaravi sõitis ta plaanipäraselt koju tagasi. Keemiaravi kulu kaeti Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.

Vajaminevaks arstiabiks loetakse ka tähtajalist sünnitamist, kuid seda juhul, kui naine soovib teises liikmesriigis sünnitada perekondlikel põhjustel, nt abikaasa elab ja töötab teises riigis.

 

Mis on plaaniline arstiabi?

Plaaniline arstiabi erineb vajaminevast seetõttu, et teise riiki minnakse eesmärgiga saada seal ravi. Plaanilise ravi jaoks tuleb taotleda haigekassa luba (loa kriteeriume vaata www.haigekassa.ee). Haigekassa katab vaid loa saanute ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Pisikesel Kristiinal on kaasasündinud raske südamerike, mida Eestis ei ravita. Kristiina ema tegi haigekassale taotluse suunata laps ravile Saksamaale. Haigekassa otsustas taotluse rahuldada, kuna sellist tervishoiuteenust Eestis ei osutata. Keeruline südameoperatsioon tehti Saksamaa haiglas. Südameoperatsiooni eest tasus haigekassa, Kristiina ja teda ravil saatnud ema transpordikulu ning ka omavastutustasu kulu tasus aga pere ise.

 

Jäta meelde!

• Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida internetis portaalist www.eesti.ee . Kaardi saab tellida oma kodusel aadressil.

• Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Kui ravikindlustus ei kehti ja kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda tekitatud kahju sisse.

• Tulenevalt Euroopa Liidu seadusandlusest väljastab iga riik Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on ka info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.

• Euroopa ravikindlustuskaart kehtib vaid koos isikuttõendava pildiga dokumendiga.

• Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav teha reisikindlustus. Haigekassa ei reguleeri seda valdkonda.

• Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630. Infot vajamineva ja plaanilise arstiabi kohta ning taotlusvormid leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee .