Eesti keele õppimine – see on saatus
Leedulanna Judita Malininaitė on õppinud eesti keelt kolm aastat ning oli nõus kirja teel vastama Õpetajate Lehe küsimustele. Kirjatükk on avaldatud muutmata kujul – nii on võimalik igaühel näha, mis on see, mis välismaalase jaoks eesti keeles raske on.
„Miks te õpite eesti keelt?” – kõige sagedamini küsitakse minult ja teiselt (neid on üksteist), kes Vilniuse ülikoolis õpivad leedu filoloogiat ja eesti keelt juba kolm aastat. Aga meil pole üht vastust. Proovisime seletada, fantaseerida ja lõpuks õppisime uut sõna ja hakkasime ütlema, et see on saatus, sest kõik hakkasime õppima eesti keelt ootamatult.
Esmapilgul keel tundus olevat lihtne ja kerge, aga juba pärast kaks kuud saime aru, et oleks raskem ja raskem. Eestlastele meeldivad ehmatada kõiki, et neil on neliteist käänet, mul raskem oli, et eesti keel kuulub teise gruppi kui leedu keel, siis kultuur, grammatika ja arusaamine on teistsugune.
Minu lugu on see, et mu kooli õpetaja ütles, et ma oleks hea filoloog, aga ma ei tahtnud õppida lihtsalt leedu filoloogiat, hakkasin leidma midagi huvitavam. Mul on huvi Skandinaavia vastu, sest valisin soome ja eesti keele vahel. Eesti keelt kirjutasin esimeses kohas. Mis/kes mõjutas mind? Ei tea. Saatus? Miks mitte?.
Pärast esimese kursuse lõpetamist suvel kaks nädalat õpetasin Tartu ülikooli keelekeskuses, olin nii vaimustatud, et tulin õppida kevadsemestril Erasmuse programmi raames Tartu ülikoolis, kus osalesin nii praktilise kui erialase eesti keeles kursustel, lisaks eesti foneetika ning eesti kultuuriloo kursustel muukeelsetele.
Prantsuse keel eesti keele baasil
Tahtsin rohkem eesti keelt praktikas kasutada, siis sain stipendiumi osaleda eesti keele ja kultuuri suvekursuses Tartu ülikoolis. Aastal 2012 veetsin rohkem kui 200 päeva Eestis, sest sügisel veel tulin eesti keelt õppima. Oli põnev semester. Isegi proovisin prantsuse keelt õppida eesti keele baasil. Mul oli kergem nagu eestlastele, sest prantsuse ja leedu keeles on kaks sugu. Muidugi, kohtusin väga head õpetajat, kes aitasid, toetasid ja mõjutasid õppida paremini. Läksin õpetaja koju ja vaatasime Eesti filme, arutlesime nende kohta.
Hiljem toimusid Balti riikide tudengipäevad (nüüd Balticbook on grupp, mis ühendab kokku Tartu, Läti ja Vilniuse ülikoolis mõne teise Balti riigi keelt ja/või kultuuri õppivad üliõpilased ja õppejõud). Sügisel Tartus, talvel Riias ja aprilli lõpus kolmas tudengipäev toimus Vilniuses, kus aitasin organiseerida.
Aprillis ka toimus üks tuntud rahvusvaheline konverents Brnos Tšehhimaal − „Estonia brings us together”. Käisin üksi, aga ei kahetse, sest olin sõbralikus keskkonnas, leidsin palju sõpru ja kuulsin uut infot välismaalastelt. Meeldis Ringo Ringvee ettekanne Eesti usu kohta, ta tutvus meid, milline situatsioon praegu on Eestis võrreldes teiste riikidega.
Ootamatu keelevahetus
Brnosse saabusid inimesed erinevatest riikidest (Suurbritanniast, Saksamaalt, Poolast, Ungarist ja ma üksi Leedust). Need kõik imetlevad eesti keel ja kultuur ja nende ettekanded olid huvitavad ja kummitavad. Ma ise rääkisin oma kursusetöö kohta. Ma ise uurin Eesti kirjanduse vastukajad leedu ajakirjanduses aastal 1991−2013. Oli ka üks sakslane ja lätlane, kes rääkisid üldiselt Eestist Saksamaa ja Suurbritannia ajakirjanduses. Seal oli esindatud ettekandeid Eesti kirjanduse, ajaloo, kultuuri, õiguse ja poliitika kohta.
Minu ettekande ajal juhtus nali. Ma rääkisin inglise keeles ja äkki ootamatult hakkasin rääkima eesti keeles. Ma ei tea miks, aga kuidagi lülitas eesti keel ootamatult minu peas. Kõik hakkasid naerma ja plaksutama, sest tegelikult konverentsis räägiti inglise keeles, sellepärast et eesti keele tase polnud sama.
Pausi jooksul kõik ülistas mind, ütles, et nüüd olen nende inspiratsioon eesti keelt rohkem õppida. Isegi õpejõud Ringo Ringvee ütles mulle, et oli väga armas, kui hakkasin eesti keeles rääkima. Need sõnad puudutasid minu süda. Kaks päeva Brnos läksid väga kiiresti, tulin Leedus tagasi hea meelega.
Kas eesti keele tunnis või eestlastega suheldes on tekkinud probleeme või valesti arusaamist? Muidugi. Eelmisel suvel töötasin eestlastega ja me läksime koos Trakaisse. Üks naine küsis kiiresti minult:
„Kas me oleme õues?”
„Ei, Trakais on järv, mitte jõgi,” vastasin, sest kuulsin, et viimane sõna oli „jõgi” seesütlevas käänes (jõues).
Teine kohe küsis inglise keeles, kas me oleme outside.
Mul oli häbi natuke, aga naised sai aru, et ma veel õpin ja natuke sain aru valesti.
—————————–
Eesti toob meid kokku
19. ja 20. aprillil kogunesid välismaal eesti keelt ja kultuuri õppivad üliõpilased Tšehhi Brno Masaryki ülikooli sümpoosionile „Eesti toob meid kokku” („Estonia Brings Us Together”), et arutleda Eesti ühiskonna, ajaloo ja kultuuri teemadel.
Kahepäevasele sümpoosionile oli sõitnud üle 40 osaleja, kellest ligi pooled olid välisülikoolidest ja pidasid Eesti teemal ettekandeid. Kuulata sai 20 ettekannet näiteks Göttingeni, Peterburi, Varssavi, Glasgow’, Vilniuse ja Viini üliõpilastelt. Teemavalik ulatus õigusküsimustest kuni naistepäeva tähistamise kommeteni. Ettekanded käsitlesid Kristiina Ehini, Sofi Oksaneni ja Priit Pärna loomingut, tõlkekultuuri, aga ka ajalooprobleeme ja Eesti peegeldamist välismeedias. Eestist oli kutsutud kõnelema Ringo Ringvee ning kontserdi andis rahvamuusik Mari Kalkun.
Tänavune Eesti-huviliste üliõpilaste sümpoosion on varasemate kokkusaamiste järg. Esimene sümpoosion leidis aset Glasgow’s 2008. aastal, kokku on tuldud ka Tallinnas ja Saksamaal Göttingenis. Ürituse korraldamise teatepulk anti edasi Vilniuse ülikoolile.
Maailmas õpib eesti keelt 800–1000 inimest, täpset numbrit on väga raske välja tuua. Kõige rohkem on õppureid Soomes, kus eesti keelt õpivad kõik soome filoloogid (kokku neljas ülikoolis mitusada tudengit). Palju on õppureid ka Ungaris, Saksamaal, Rootsis, Lätis ja Venemaal, kus igas riigis õpib eesti keelt mitukümmend üliõpilast. Keskmiselt on teistes ülikoolides 10–30 üliõpilast, kes õpivad eesti keelt erinevatel keeletasemetel. Lektorid on enamasti eestlased, kuid on ka kohalikke estofiile ja edasijõudnud üliõpilasi, kes annavad eesti keele tunde.
Eesti riik toetab eesti keele ja kultuuri õpetust „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011−2017” raames. Esimesed lektorid lähetati Eestist välismaale 2002. aastal (Vilniusesse ja Peterburi). Lektoreid toetame eestikeelsete õppematerjalidega, suvekoolitusega jms. Lektorid on algatanud ka ise mitmeid Eesti-teemalisi seminare, konverentse, filmiõhtuid jms, mis toimuvad välisülikoolides. Lisaks pakub Eesti riik üliõpilastele tasuta õppekohti Eesti suveülikoolide eesti keele ja kultuuri kursusel ning võimalust taotleda stipendiumi Eesti-teemalise uurimistöö tegemiseks.
Katrin Maiste, Eesti Instituudi välisõppe koordineerija
Kaardil on märgitud Euroopa linnade kõrgkoolid, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Sinisega märgitud ülikoolidesse on lektor lähetatud Eestist, rohelisega märgitud koolides õpetab kohalik lektor.
[…] Õpetajate Leht, 27.05.2013 […]