Gümnaasium teeb koostööd suurtükiväepataljoniga

Kõige parema riigikaitseõpetuse tagab kooli otsene koostöö kaitseväega, leiab Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part.

Enamasti toonitatakse, et riigikaitseõpetuses pole eesmärk läbida õpilastega sõduri baaskursust, vaid tutvustada kaitseväge kui niisugust. Rakvere gümnaasiumis on kujunenud siiski välja just tihe koostöö kaitseväega. Näiteks kõik riigikaitseõpetajad on neil Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonist. Aivar Part toob välja selle koostöö peamised plussid.

– Iga teemat õpetab oma ala professionaal, keda õpilased hindavad ja usaldavad.

– Tänu väeosa heale varustatusele ei pea viima riigikaitseõpetust koolis läbi n-ö põlve otsas.

– Jälgides kaitseväe tegevust väga lähedalt, saavad noored adekvaatse pildi seal toimuvast.

Direktor Part toob piltlikuks näiteks välilaagrid, kus õpilased elavad koos sõduritega metsas, näevad sõdurielu, söövad sama toitu mis sõdurid, saavad kasutada suurtükiväepataljoni käsutuses olevaid ressursse ja tehnikat, näiteks haubitsaid käega katsuda jne. Kaitseliit selliseid võimalusi pakkuda ei suuda, leiab Part.

Kuidas kõik algas

Siiski on väga tähtis ka see, kes kaitseväe poolelt kooliga koostööd teeb, rõhutab Aivar Part, kinnitades, et Rakvere gümnaasiumil on selles tõeliselt vedanud, sest neil on olnud riigikaitseõpetuse eestvedajaks vanemveebel Renzo Rajaste – särav ja elurõõmus noor mees, kes on võitnud täielikult õpilaste usalduse.

Oli aasta 2008, kui Renzo Rajaste ja tema kolleeg Veiko Dieves Rakvere gümnaasiumi riigikaitseõpetust käima lükkasid. Riiklikku ainekava tollal veel polnud, aluseks võeti sõduri väljaõppe baaskursus. Et Renzo Rajaste oli noorsõdurite väljaõpetaja, siis tundus see otsus loomulik. Gümnasist on noorsõdurist vaid aasta-paar noorem ja nii ei tekitanud sõduri baaskursus õpilastele mingeid probleeme.

Mõni asi siiski jahmatas, meenutab Aivar Part. Näiteks teade, et 2009. aasta välilaager toimub 3.−5. märtsini. Paks lumi oli maas. Mida ütlevad lapsevanemad? Et kõigega kursis olla, otsustas Aivar Part välilaagrisse õpilastega kaasa minna.

Esimene välilaager

Hommikul oli kaitseväe auto koolimaja ees. Õpilastele olid küll sõnad peale leotud, et pangu soojad mantlid selga ja saapad jalga, kuid mõned olid tulnud ikkagi õhukeste botastega. Kui metsa jõuti, hakkas laia lund sadama. Neiud ja noormehed hüppasid autokastist otse lumehange ja Aivar Part meenutab, et ta oli tõsiselt mures, kuidas nad sellise ilmaga kolm päeva metsas vastu peavad.

Kuid kõik oli põhjalikult läbi mõeldud. Välilaager oli planeeritud samale ajale suurtükipataljoni õppusega, kus kutsealused harjutasid laagri püstitamist, tehnika ümberpaigutamist, lahinguks valmistumist. Seega polnud mingit probleemi määrata kolm seersanti sealsamas kõrval laagrit pidavaid õpilasi juhendama.

Õpilased panidki kaitseväe soojad vormid selga ja saapad jalga, ning hakkasid telke püstitama. Väike sõjaväelinnak kerkis nagu iseenesest. Laagri keskel lükati plats lumest puhtaks ning sinna tehti laagrilõke, mille juures oli kaks õpilast pidevalt valves. Nad käisid regulaarselt kõik telgid läbi, et kontrollida, kas kõik on korras.

Laagris oli ideaalne kord, meenutab direktor Part. Näiteks igal õhtul rivistati kõik üles ja kontrolliti, kas isiklikud asjad on alles. Kellel näiteks kruus puudus, see saadeti otsima.

Välilaagris käis kõik nagu joont mööda, meenutab direktor Part. Läbiti sõduri baaskursuse algtase, mis lõppes kolmandal päeval tule andmisega püstolist, automaadist, kuulipildujast. Kõike tehti professionaalsete kaitseväelaste juhendamisel ja järelevalve all. Oli täiesti turvaline. Lõpetuseks käisid laagrilised väeosa saunas, panid isiklikud riided selga ning järgnes kojusõit. Täna ei tunne Aivar Part talviste välilaagrite pärast enam mingit muret.

Huviliste arv kasvab

Rakvere gümnaasiumi õppealajuhataja Juta Valvik lisab, et riigikaitseõpetus on nende koolis üha populaarsem. Kui alguses valis selle kursuse vaid paarkümmend õpilast, siis tänavu läks välilaagrisse juba 52 noort.

Ka Juta Valvik toonitab, et Renzo Rajastel on Rakvere gümnaasiumi riigikaitseõpetuses tähtis roll. Tema kirg ja pühendumine nakatab ka õpilasi. Oma mõju on kindlasti ka sellel, et ta on käinud kolm korda välismissioonil, sealhulgas Afganistanis.

———-

Riigikaitseõpetuse mõju õpilasele

Rakvere gümnaasiumi õpilane Anni Lomp kirjutas 2011. aastal uurimistöö, kus ta selgitas oma kaasõpilaste suhtumist riigikaitseõpetusse. Esiteks küsitles 28 õpilast (13 neidu, 15 noormeest), kes olid läbinud riigikaitseõpetuse valikkursuse, teiseks kogu gümnaasiumiosa õpilasi, keda oli 215. Selgus järgmist.

– Kõik 28 õpilast jäid riigikaitseõpetuse valikkursusega rahule. Kõrgelt hinnati õpetajat, kes oskas materjali lihtsaks ja arusaadavaks teha.

– 12 õpilast 28-st soovis pärast riigikaitseõpetuse kursust läbida ajateenistuse, kusjuures üks vastaja oli tütarlaps. Neli soovis saada elukutseliseks sõjaväelaseks, viis liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (tüdrukud). Seitse õpilast ei soovinud ennast kaitsestruktuuridega siduda.

– 18 õpilasel 28-st muutis riigikaitseõpetuse kursus suhtumist Eesti julgeoleku tagamisse tõsisemaks. Kümne õpilase hoiak jäi samaks.

– 22 õpilast 28-st arvas, et riigikaitseõpetus peaks olema valikaine, kuue arvates kohustuslik õppeaine.

– 25 õpilast pidas riigikaitseõpetuse õppimise tingimusi heaks ja kolm halvaks. Õppevahendite nappuse üle ei kurdetud, küll aga sooviti rohkem praktilist õppetegevust.