Kaheksa kuud karudega. Meie kogemused

4. mai 2013 Aivi Paju, Marje Mäemets Taebla lasteaia õpetajad - Kommenteeri artiklit

„Kiusamisest vaba lasteaia” projektis osalenud õpetajad vaevad selle tugevusi ja nõrkusi.

Taebla lasteaia Lepatriinude rühm alustas „Kiusamisest vaba lasteaia” metoodikaga septembris. Nüüd, kui möödas on kaheksa kuud, oleme märganud selle metoodika tugevaid, kuid ka nõrku külgi – nõrgad küljed on need, mis meie rühmas lihtsalt ei toiminud.

Tagasi vaadates võib tõdeda, et iga algus on raske. Ideid projekti igakülgseks kasutamiseks saadi koolitusel palju. Ideid jagus ka õpetajatel, kuid kõige raskem oli paigutada projekti tegevusi lasteaia päevaplaani.

Karude koosoleku päevaks valisime reede lõuna, mil rühma mõlemad õpetajad on lasteaias. Nii tundus hea võtta kokku nädal lasteaias ja teha plaane edaspidiseks. See päev tuleb teistel rühmadel tulevikus aga väga hästi läbi mõelda. Meil põhjustas koosoleku lõunane aeg laste ja õpetajate vahel erimeelsusi – lapsed tahtsid õues mängida, aga õpetajad tulla tuppa koosolekule. Pärast kaheksat kuud oleme siiski saanud selle aja meie rühmas toimima.

Kaks karu on parem kui üks karu

Esimesed koosolekud ei läinud kergelt, kohe oli näha, et nii suures grupis (20-lapseline liitrühm) on lastel raske end distsiplineerida. Kõige enam valmistas raskusi üksteise kuulamine, sest kõik tahtsid rääkida ja kohe. See viis õpetajad otsuseni, et karude koosolek hakkab edaspidi toimuma kahes grupis.

Kahes grupis tegutsedes tuli meil jagada sõber Karu, mida projektis jagati igale rühmale üks. Jagamisega saime hästi hakkama, kuigi õpetajad usuvad, et hea oleks omada kahte suurt sõpra Karu, et koosolek paremini sujuks.

Koosolek algab meil tervitusluuletusega, mille juurde käivad iga kord erinevad liigutused. Järgneb arutelu, kes puuduvad ning kus nad võiksid olla. Pärast seda võtame nädala kokku. Lapsed hindavad, kuidas neil nädal läinud on, vajadusel klaarime nädala jooksul tekkinud mured. Probleemide lahendamisel (koduste mänguasjade kaasavõtmine, rühma reeglite täitmine) ja otsuste vastuvõtmisel (pikniku korraldamine, õppekäigud, multifilmide vaatamine) hääletatakse koos karuga, tõstes karu kõrgele kõigile nähtavale. Pärast kokkuvõtet vestleme ja arutame teemakaarti ning koosolek lõpeb massaažiga.

Igal rühmal on oma põhiväärtused, millest ta juhindub. See projekt tutvustas meile nelja põhiväärtust: sallivust, austust, hoolivust ja julgust, mille õpetajad võtsid selleks õppeaastaks ka oma rühma väärtusteks.

Rääkides kerge, rakendades raske

Kõige enam saab neid väärtusi lastele õpetada igapäevategevustes ja -mängudes. Õpetajad seadsid rühmas üles heategude puu. Selle eesmärk on, et laps jõuaks ise arusaamiseni, mis on heategu ja hoolivus. Sellest pole saanud võistlus, sest lapsed ei tea, mis neid pärast heategusid ootab. Kokkuvõtte teevad õpetajad kevadel.

Rühma tegevustes on näha, et lapsed austavad üksteise tegemisi ja toimetamisi. Hea meel on, et ka lapsevanemad austavad õpetajate tööd. Kui lastele ja nende vanematele antakse kodune ülesanne, täidavad selle peaaegu kõik. Ka ühisüritustest võtavad vanemad sel õppeaastal aktiivselt osa.

Julged on meie rühma lapsed alati olnud. Nad märkavad ja ütlevad, kui rühmas toimub midagi lubamatut. Meie eesmärk oli süvendada oskust astuda vastu ebaõiglusele, olles sealjuures hea lasteaiakaaslane.

Sallivus on meie lasteaeda alati saatnud. Lapsed võtavad uued lapsed heal meelel vastu. Nendega arvestatakse ja neid hoitakse nagu omi. Meie rühmas võetakse üksteist võrdsetena, kuigi eks ikka tuleb ette hetki, mil loodetakse olla teiste suhtes eelistatud (järjekorras olles, mängukaaslast valides jne).

Arvame, et need neli põhiväärtust on meie lastes juba olemas. Murelikuks teeb aga nende rakendamine. Vestlusringides tulevad need väärtused alati esile, neid selgitatakse, mõistetakse, kuid käitumises kiputakse nendest ikkagi mööda vaatama. Kuidas jõuda selleni, et väärtushinnangud talletuksid ka tegudes? Kindlasti annaks veelgi suunata vanemaid rakendama neidsamu väärtusi peredes ning püsida selle projekti tegemiste juures ka järgnevatel aastatel, kinnistamaks kõike õpitut.

Keda puutud, seda ei kiusa

Projekti kohver sisaldab head abimaterjali, kasutamaks karusid, vestluskaarte, massaažijutte ja -võtteid igapäevategevustes.

Teemakaartide valik on väga lai ning need on koosolekute korraldamisel suureks abiks. Kui teemakaartide valik oli läbi töötatud, siis tühi kaart tekitas lastes põnevust. Ideid kaardi täitmiseks jagus. Kui koosolekule sattuski juba läbitöötatud kaart, siis tulid lapsed sellega kaasa ja nägid olukorda hoopis uue pilguga, tekkisid uued küsimused ja arutelu. Kui kasutada teemakaarte ka järgneval õppeaastal, võiks arutelu läbiviimise usaldada senisest rohkem vanematele lastele (küsimuste esitamine, sõna andmine), et lapsed ise märkaksid neid, kes vestlusringides nii aktiivsed ei ole.

Massaaž on laste lemmiktegevus, mille vastu tuntakse huvi juba enne koosolekut (kas me täna massaaži ka teeme?). Lastel on väga selge arusaam, et seda last, keda sa puutud, ei kiusata. Kuna massaažijutte oli kohvriga kaasas vähe, tuli õpetajatel vahelduse huvides neid juurde luua.

Väikesed lillad karud toimivad just lasteaia keskkonnas. Projekti mõte on väga hea, aga Lepatriinu rühma õpetajad ei näe lillade karude toimimist kooliastmes. Täheldame, et laste huvi mänguasjade vastu on hakanud muutuma. Mõte kasutada projektis mängukarusid on märkimisväärne, sealt edasi tuleb liikuda inimestega suhtlemisele.

Kokkuvõtteks: järjepidev koostöö lapse, lapsevanema, õpetajate ja lasteaia meeskonnaga tagab projekti sujuva toimimise.

Projekt on õpetanud lapsed rääkima oma tunnetest. Nendest saadakse aru ja neid mõistetakse, kuigi tuleb ette ka hetki, mil tunded pannakse proovile.

Väiksemad koosolekugrupid on efektiivsemad, sest väiksemates gruppides on nii lastel kui ka täiskasvanutel parem end avada.

Näeme ka edaspidi võimalusi kasutada lasteaia õppetegevustes seda metoodikat.

———-

Kiusamisest vabaks

Lasteaia- ja algklassilastele mõeldud kiusamist ennetav programm „Kiusamisest vabaks” sai alguse 2007. aastal Taanis Save the Children Denmarki ja Taani kroonprintsessi koostöös.

Eestis veab projekti laste­kaitse liit. Siinmail alustas „Kiusamisest vabaks” pilootprojektina 2010. aastal ning on saanud väga populaarseks. Selle metoodikat kasutatakse praegu 305 Eesti lasteaias, kaasates ca 6600 last. Kõigis maakondades töötavad „Kiusamisest vaba lasteaia” metoodikakeskused. Projekt laieneb 2013–2014 üle Eesti.

„Kiusamisest vabaks” toetub neljale põhiväärtusele.

•    Sallivus – näha ja aktsepteerida lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii lapse kui ka rühma tugevdajana.

•    Austus – suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaksvõtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine.

•    Hoolivus – näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste – nii endast nooremate kui omavanuste vastu.

•    Julgus – jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; astuda välja, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema ebaõigluse vastu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!