Kaitseväelase elu nuusutamas

25. mai 2013 Victoria Parmas - Kommenteeri artiklit

Liise Hämarmets on tavaline Tabasalu gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kes läbis äsja kohustusliku pooleaastase riigikaitsekursuse.

Mida tähendab sinu jaoks riigikaitse?

See on palju rohkem kui püssiga laskmine ja metsas roomamine. See on andnud meeskonnatöö oskuse ja laiema arusaamise sellest, mis Eestis ja ka maailmas toimub. Meile räägiti näiteks kriisikolletest ja sellest, kes tuleb meile appi, kui midagi peaks juhtuma.

Kes siis tuleb?

NATO. Aga sõda ei alga ootamatult, see on vähemalt kuus kuud ette teada. Vaenlane koondab vägesid ja luure on kogu aeg väljas. Ka näiteks Gruusia sõda oli ette teada, ainult seda ei teatud, et see algab olümpiamängudega samal päeval.

Kas missioonile minek tundub pärast seda kursust põnev?

Meile näidati neid jubedusi, mis seal olid, ning mu kasuisa on käinud mitu korda missioonil ja rääkinud sellest, see ei tundu põnev ega tore.

Kas riigikaitsekursus koolitunnina meeldis?

Meeldis, sest see erines enamiku ainete akadeemilistest klassitundidest. Meil oli palju väljasõite, näiteks Vahipataljoni ja lasketiiru laskma, oli kohtumisi huvitavate inimestega − näiteks metsas ellujäämisest rääkis meile Madis Milling ja lõpetamisel käis esinemas Aivar Riisalu − ning kursus lõppes kolmepäevase välilaagriga.

Mis riigikaitsekursusel kõige raskem oli?

Teooria ja kontrolltööd, sest mahud olid suured.

Aga laagrielu metsas välitelgis?

See oli just lõbus. Meid ju hoiti, me ei pidanud käima täisvarustuses mööda metsa. Saime seda kasarmus proovida ja usun, et ma poleks üle kümne meetri selle pea endaraskuse kotiga liikuda suutnud. Meil oli kaasas põhivarustus − koolikotist küll veidi raskem, aga me ei pidanud seda kogu aeg kaasas tassima. Meile kirjeldati seda laagrit rohkem kui elamuslaagrit.

Mida riigikaitsekursuse välilaager endast kujutab?

Esimesel päeval olime kasarmus ja õppisime marsisammu. Saime kiita – marssimine olevat näinud välja nagu vabariigi aastapäeva paraadi peaproov. Teisel päeval läksime metsa, kus õppisime käemärke (salakeelt), eri olukordades liikumist (kõndimine, roomamine, jooksmine) ja õhtul oli grillõhtu. Kolmandal päeval oli kümne kilomeetri orienteerumine. Kuigi seal oli raske ära eksida, said mõned sellega ikkagi hakkama.

Milliseid elamusi laager pakkus?

Näiteks keetsime grilliõhtul katelokis piirituslambi peal mitu tundi kartuleid. Kui need lõpuks pehmeks said, oli väljas juba kottpime ja suur osa kartuleist jäigi alles. Aga kaitseväe söök oli väga hea, saime 24 tunni toidupakid. Meile sattus täiesti uus versioon, kus oli hernesupp, lihapallid tomatikastmes, šokolaad, leivakonserv, pasteet, kommid.

Kuidas möödusid laagriööd?

Magasime suurtes telkides jagude kaupa (kaheksakesi) ja öösiti pidime vahetuste kaupa valvama ahju. Minu vahetus langes kella 4−5 vahele, aga poole sellest valvas eelmises vahetuses olnud poiss, sest ma olin pea öö otsa magamata olnud.

Miks siis värskes õhus uni peale ei tulnud?

Magamiskotti ei tahtnud pugeda, see oli must, ja riietega ei ole ma harjunud magama. Hommikuks oli veidi külm ka, sest ahi sai tuhka täis ja puud ei mahtunud hästi enam sisse. Õnneks oli siis juba aprillikuu ja lund vaid paiguti.

Mis tundub sõdurielu juures kõige raskem?

Päris keeruline tundub voodi ülestegemine. Meile näidati seda, kui olime kasarmus. Ja tõesti, kui pärast üle mõõtsime, oli teki äär millimeetripealt nii kaugel kui vaja.

Ka häire korral magamast kahe minutiga valmis saada tundub pea võimatu. Harjutasime seda kaks korda, aga teisel korral olid meil riided seljas, siis saime hakkama.

Mis relvadest sa kursuse ajal lasta said?

Õppisime käsitsema ainult Iisraeli automaate Galil. Meile anti viis kuuli, aga kahjuks lasin kõik märgist mööda, kuna ma ei sihtinud õigesti. Välilaagris imiteerisime relvi aga puuroigastega.

Millistele ametipostidele sobiksid kaitseväkke naised?

Meditsiinitöötajateks, aga ka ülemusteks, käsuandjateks.

Kes sa ise kaitseväes hea meelega oleksid?

Võib-olla autojuht – saab mugavamalt ringi liikuda, kui seal taga kastis istudes. Eriti jube oli see Tallinna tänavatel.

Kuidas naised meeste keskel hakkama saavad, kas neil on eraldi duširuumid, kuidas nad end välilaagrites pesevad?

Meile tehti sel ühel päeval eraldi pesemisvõimalus, aga kuna naisi on kaitseväes nii vähe, siis tavaliselt neil eraldi ruume pole. Metsas võtsime vett lihtsalt kanistritest ja see oli jääkülm.

Kas teie klassi tüdrukud said sõdurieluga hakkama?

No mitu läks poole pealt ära, mõni jäi haigeks ja mõni ei tahtnud telgis magada. Eks nendel beibematel tüdrukutel oli raskem, kui kunstküüned mullaseks said.

Kui aga juhtukski nii, et algaks sõda, kas sina läheksid sõtta?

Ma arvan, et ma ei oleks nii julge, aga usun, et meie klassi poisid läheksid küll.

Aga kas enesekaitseks võiksid inimestel kodus relvad olla, nii nagu on Ameerikas?

Eestlase loomusega püssid ei sobi. Ja selleks pole ka vajadust.

Kui sina korraldaksid Eesti haridust, kellele ja millal sa riigikaitset õpetaksid?

Õpetaksin kõigile, ka tüdrukutele. Kui su poiss läheb kaitseväkke aega teenima, siis saad aru, mida ta tunneb, ja on, millest rääkida. Õige aeg oleks gümnaasiumis. Et aga kõik ei tule gümnaasiumi, siis ka kutsekoolis. Ja kursus võiks kesta vähemalt aasta.

Kui saaksid järgmisel aastal veel riigikaitsekursuse valida, aga peaksid mõnest teisest ainetunnist loobuma, siis milline see oleks?

Võib-olla geograafia või füüsika. Aga tegelikult võtaksin pigem oma vabast ajast selle kursuse lisaks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!