Kuidas mõjub koolituskulude kärpimine?
Ene Säinast, Orava põhikooli direktor
Paar aastat oli meie koolituse eelarve real kitsaste olude tõttu lausa null, tänavu tuleb inimese kohta 30−40 eurot. Nüüd saame teha sisekoolitusi, mida varem ei saanud. Otsime teemasid, mis puudutaksid kõiki meie õpetajaid: liitklass, väärtuskasvatus. Ainekoolitustele oleme ikka õpetajaid saatnud ja pigistanud selleks raha muu arvelt. Käidud on ka tasuta koolitustel. Uurisime nüüd kõrgkoolide pakutavaid kursusi. Kui info meieni jõudis, oli suurem osa gruppe täis. Tasuta asjade puhul kipub nii olema, et kiiremad haaravad endale kõike ja käivad ühelt kursuselt teisele. Iseasi, kas pärast on aega õpitud tarkust realiseerida.
Ingrid Kärmas, Viljandi gümnaasiumi õppealajuhataja
Õpetajatel pole võimalik kõigil soovitud koolitustel osaleda. Oleme raha jaganud proportsionaalselt ainevaldkondade vahel. Kui ainevaldkonna nõukoda ei näe koolitusvajadust või ei leia sobivat koolitust, võib ta osa raha anda teisele valdkonnale, mille saab järgmisel õppeaastal antud valdkonnalt tagasi. Ühe õpetaja kohta tuleb aastas koolituskulu veidi üle saja euro. Koolisisesel ühisel kokkuleppel on lisaks ainevaldkondadele eraldatud täienduskoolituse rahast osa jäetud ühisteks sisekoolitusteks. Uus rahastamissüsteem paneb õpetajaid valima teadlikumalt ja rohkem mõtlema, millisele koolitusele minna. See paneb ka otsima muid võimalusi koolitustest osasaamiseks: projektid, stipendiumid jne.
Kõrgkoolide pakutavate tasuta koolituste nimistus on ainespetsiifilisi kursuseid liiga vähe. Paremad kursused on juba täis. Edaspidi võiks teha neid kursusi rohkem, mille vastu on huvi suurem.
Jaanus Soo, avatud meele instituudi ainekeskuse juht
HTM ei pakkunud õpetajate täienduskoolitusega tegelevatele väikefirmadele ja kolmanda sektori organisatsioonidele võimalustki koolituspakkumisi esitada. Kui aastaid on olnud meie hariduspoliitikas suund, et täienduskoolituses peaks valitsema mitmekülgsus ja professionaalne vabaturg, siis sellest seisukohast on tegemist „kõlvatu konkurentsiga” ja see võib anda nii mõnelegi surmahoobi.
Edasi võitleb igaüks enda eest, üritatakse leida uusi tegevusvaldkondi, kirjutatakse projekte, aga pole just palju sobivaid taotlusvoore.
Mingi šansike võib meil siiski tekkida. Vaadates kõrgkoolide pakutavaid kursusi, võib loota, et osa õpetajaid on oodanud pisut teist laadi kursusi. Seda, mida nimetatakse aineõpetuse spetsiifikaks, pole just palju, ja osa õppeaineid on praktiliselt katmata. Tõsi, edasine sõltub sellest, millised prioriteedid seavad endale koolid. Osa on võtnud suuna ainult tellitud sisekoolitustele ja tasulistele kursustele õpetajaid koolist väga ei lasta.