Külalised hommikumaalt

20. mai 2013 Meeli Parijõgi - Kommenteeri artiklit

7.–13. maini olid Eestis õppereisil kaks Afganistani naisõpetajat. Reis on osa arenguabiprojektist, mis parandab hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti Afganistani maapiirkondades. Projekti toetavad Eesti välisministeerium ning maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioon Mondo ja tema partnerid Afganistanis.

Kolmkümmend Afganistani naisõpetajat üheteistkümnest maakoolist läbisid tänavu jaanuaris inglise keele intensiivkursused ja arvutikursused ning kaht edukamat neist premeeriti õppereisiga Eestisse – tutvuma Eesti koolisüsteemiga ning külastama Eestis asuvaid sõpruskoole.

Need kaks õpetajat olid noorukesed Fatema Mohammad Aziz Shaheed Mazari 1. keskkoolist ning Farida Mohammad Yunus Noor Khuda koolist.

Nagu väitis Riina Kuusik-Rajasaar Mondost, ei olnud sugugi kerge noorte vallaliste naiste isadelt ja vanaisadelt pikaks välisreisiks luba saada, aga viimaks see ikkagi õnnestus. Kolmandaks kompanjoniks, naisi saatvaks meeshingeks oli Mohd Mohsen Ayoob Ali Tolo Services and Cultural Organizationist. Afgaani organisatsioon toetab naisi ja lapsi, korraldades naistele näiteks kirjaoskus- ja õmbluskoolitusi.

Kauged külalised käisid oma sõpruskoolides – Shaheed Mazari 1. keskkooli sõpruskoolis Kalamaja põhikoolis ning Noor Khuda kooli sõpruskoolis Aravetel, lisaks Laagna põhikoolis ning Tallinna inglise kolležis, kus tutvuti IB-programmiga. Külastati välisministeeriumi ja riigikogu Eesti-Afganistani parlamendirühma ning roniti koos riigikogu liikme Mati Raidmaga Pika Hermanni torni. Laupäeval tähistati õiglase kaubanduse päeva kaupluses Ehe Mood ning valmistati seal ökokreemi õpitoas võiseemnikuõlikreemi.

Võitlus kirjaoskamatusega

Kalamaja põhikoolis pidas Fatema 7. klassile ingliskeelse loengu Afganistani koolielust.

Afganistanis on umbes 30 miljonit elanikku. Elanikkond on noor, aga kirjaoskamatuse protsent kõrge. Arvudega tasub olla ettevaatlik, sest rahvaloendust pole ammu olnud, kuid 2006. aastal olid kirjaoskamatud 57 protsenti meestest ja 87protsenti naistest. Praegu on Afganistanis õpilasi 8 miljonit, mis on kõrgeim arv riigi ajaloos. 37 protsenti neist on tüdrukud.

Talibani režiimi ajal tüdrukud koolis käia ei tohtinud. Siiski leidus julgeid õpetajaid, kes neid salaja koolitasid. Häda õpetajale, kui see avastati.

Praegu on tüdrukutel õppida lubatud, kuid mida vanem klass, seda vähemaks neid jääb. Takistuseks võib saada pikk ja ebaturvaline koolitee. Samuti (nii poiste kui ka tüdrukute puhul) perekonna vaesus. Kool on küll tasuta, aga riiete ja jalanõude jaoks on ikka raha vaja. Tavaliselt pannakse afgaani tüdruk varakult mehele ja siis tuleb ta koolist ära. Lapse kõrvalt õppida pole võimalik ja juhtub, et mees, kes võib olla ka kirjaoskamatu, ei luba oma naisel koolis käia. Mõnel pool ei peeta abielunaise õppimist koos vallaliste tüdrukutega lihtsalt sündsaks.

Naisõpetajaid on Afganistani koolides umbes 30 protsenti ning tüdrukuid õpetavad ka meesõpetajad.

Koolitunnid lageda taeva all

Üle 30 aasta kestnud sõjas hävis 80 protsenti Afganistani koolimajadest. Nüüd ehitatakse neid jõudumööda uuesti.

„Maju ehitada on lihtsam, kui muuta inimeste suhtumist, et sõdimise asemel võiks õppida,” kommenteeris Mohd Mohsen mõrult. „Suur osa Afganistanist on praegu rahulik, aga hariduse olukord on väga raske.” Mis siin veel õppevahenditest rääkida, kui koolitunnid toimuvad olude sunnil ka lageda taeva all.

Mohd Mohsenit kurvastab, et ajakirjanduses kirjeldatakse Afganistani valdavalt kui hirmsat hädaorgu. „Afganistan koosneb eri piirkondadest ja ka hariduse olukord erineb piirkonniti.” Seepeale meenub mulle millegipärast, kuidas meie väikeses Eestis kohtab veendumust, et terve Ida-Viru maakond on piirist piirini tihedalt täis narkomaanidest venelasi, kes jooksevad amokki, süstlad pihus.

Fatema kiitis Kalamaja kooli avaraid klassiruume. Afganistani koolimajad on väikesed, lapsi on palju ja klassides kitsas. Paljudes klassides pole sellepärast mööblit, et see võtaks omakorda ruumi ära. Nii istutaksegi külg külje kõrval põrandal.

Afganistani koolipäev algab varakult, kell kuus hommikul. Keskmiselt on päevas kuus õppetundi. Tund kestab 35 minutit. Vahetunde pole. Kuna koolimaju napib, käiakse koolis harilikult kolmes vahetuses. Sellepärast vahetunde polegi, et koolipäev oleks lühem ja kõik kolm vahetust jõuaksid rutem „õhtule”. Õigemini tööle. Esimeses vahetuses käivad alati poisid, sest nemad lähevad pärast koolipäeva tööle, perele raha teenima. Kui kooliteed alustatakse seitsmeselt, siis töömeheteed püütakse kooli kõrvalt alustada juba kaheksa-üheksaselt. Tüdrukud tööl ei käi, nemad abistavad pärast kooli koduses majapidamises ning teevad käsitööd, mille müügist on samuti võimalik raha teenida. Ka Afganistani koolis antakse koduseid ülesandeid. Neid tehakse õhtul pärast töölt tulekut ja siis ongi aeg magama minna.

Inglise keel ja arvutiõpetus

Kuidas Afganistani lapsed jaksavad kuus tundi ilma vaheajata põrandal istuda ja kirjutada, küsitakse Fatemalt. „Aga mida teha,” küsib Fatema vastu. „Valitsusel pole raha koole toetada, kui õppida tahad, pead olukorraga leppima.”

25-aastane Fatema on viis aastat õpetaja olnud, ta annab inglise keelt nagu Farimagi. Fatema räägib oma koolist. See keskkool ehitati 2003. aastal. Õpilasi on 4713 ja õpetajaid 120. Seal õpivad nii poisid kui ka tüdrukud, muidugi eri vahetustes. Hommikul on alati rivistus, kus üks klass peab teistele esinema, näiteks luuletusi lugema. Õpitakse eri aineid, nagu Eesti keskkooliski, kaasa arvatud inglise keelt ja arvutiõpetust. Aga ka kunstiaineid, kultuurilugu, geograafiat, ajalugu jne.

Isegi Afganistani koolis tuleb ette, et õpilasel heliseb tunnis mobiiltelefon, kuigi harva. Kuna vahetunde pole, polegi vanemal muud võimalust lapsele helistada, kui tunni ajal.

Süüa Afganistani koolis ei anta, välja arvatud Türgi valitsuse toetatud koolides.

Peksa saab. „Kuulsin, et Eesti koolides ei tohi õpilasi lüüa,” teatab Mohd Mohsen. „Afganistanis on õpetajal tunnis kepp käes.”

——

Afganistani sõpruskoolid

Afganistani sõpruskoolide võrgustiku loomist alustas 2002. aastal inglise arst Sarah Fane, kellele läksAfganistanis reisides südamesse sealsete laste õppimissoov, isegi kui koolimaja ei olnud ja tundi peeti sõna otseses mõttes puu all. Inglismaal on selle projektiga kogutud hulk raha, mille eest on Afganistani ehitatud uusi koolimaju.

Mõne aasta pärast hakkas sõpruskoolide projekti toetama Euroopa Komisjon ning see laienes Rootsi, Slovakkiasse ja Eestisse.

Eesti koole aitavad sõpruskoolidega suhtlemisel Jaan Tõnissoni instituut ja MTÜ Mondo maailmahariduskeskus, rahaabi on tulnud välisministeeriumilt.

 

Afganistani sõpruskoolid Eestis

J. Liivi nim. Alatskivi keskkool

Põlva ühisgümnaasium

Tallinna Pae gümnaasium

Tallinna tehnikagümnaasium

Tartu Hiie kool

Vanalinna hariduskolleegium

Laulasmaa kool

Põlula kool

Kuressaare gümnaasium

Laagna põhikool

Antsla gümnaasium

Kalamaja põhikool

Õpetaja Fatema tutvustab Kalamaja põhikooli 7. klassis slaidide abiga oma kooli. Fotod: Raivo Juurak

Õpetaja Fatema tutvustab Kalamaja põhikooli 7. klassis slaidide abiga oma kooli. Fotod: Raivo Juurak


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!