Kutseaasta tugiprogramm Pallipõnni lasteaias

24. mai 2013 Gladi Sivard, Karin Kangur, Marge Simmermann Tallinna Lastead Pallipõnn õpetajad - Kutseaasta tugiprogramm Pallipõnni lasteaias kommenteerimine on välja lülitatud

Kevad on kokkuvõtete aeg, et vaadata tagasi tehtud tööle, teha vajalikke parendusi – analüüsida oma tööd. Sellel õppeaastal olime mentoriteks meie lasteaia noortele õpetajatele. Koostöös nooremõpetajatega tuli välja erinevaid probleeme, milles algajad õpetajad vajasid enam tuge ja nõuandeid.

Sügisel alustades oli nooremõpetajatele kõige keerukam elada sisse lasteaia igapäeva ellu – lasteaia traditsioonid, kodukord, väljakujunenud üldtavad. Omavahelist koostööd alustasime õppeaasta alguses ühiskoosolekuga. Tutvusime omavahel, uurisime nooremõpetajate ootusi ning kartusi. Rääkisime, kuidas lasteaias tähistatakse töötajate sünnipäevi, kus asuvad erinevad ruumid, näiteks puhketuba, saal, valverühm, logopeedi kabinet, köök jne. Selgitasime ID-masinate kasutamist. Näitasime, kust saab laenutada õppevahendeid ning raamatuid. Noortele tutvustati, kuidas saada kätte lasteaia siseinfot: sisse logimine tööarvutisse, lastaia foorumi jälgimine/kasutamine. Julgustasime noori igati pöörduma meie kui mentorite poole. Esimese üldkoosolekuga üritasimegi luua omavahel usalduslikke ja sõbralikke suhteid, et nooremõpetajatel tekiks julgus tulla mentoriga jagama oma rõõme ning muresid.

Noore õpetaja ebakindlus

Aasta jooksul ilmnes, et kõige enam kardeti probleeme suhetes lastevanematega. Noored kurtsid, et tunnevad end ebakindlalt – nad on tihti nooremad kui rühma lapsevanemad, neil pole veel piisavalt kogemusi töös lastega. Kardeti laste arenguvestluste läbiviimist. Tunnistati, et raske on ütelda lapsevanemale ebameeldivat infot tema lapse kohta. Meeldiva õhkkonna loomiseks on hea anda päevast tagasisidet positiivses võtmes. Lapsevanemale on oluline teada, kuidas tema laps suhtleb kaaslastega, milliseid mänge ja kellega ta mängib, kas laps on seltsiv. Lapsevanemaid huvitab tavaliselt ka see, kas tema laps lasteaias magas, kas ta sõi, kuidas saab laps hakkama enesekohaste oskustega. Kui noor õpetaja seda kõike rühmas jälgib, siis on tal hea sellest lapsevanemaga õhtul vestelda – ta on pädev, saab tuua konkreetseid näiteid jutu kinnituseks. Kui õpetaja ei oska sedalaadi küsimustele kohe vastata, siis on kohane paluda aega lapse jälgimiseks ning tulla vestluse juurde tagasi veidi hiljem.

Ebameeldivaid uudiseid teatades soovitame tugineda faktidele lapse käitumises. Selliste jutuajamiste juurde on hea näidata lapse tegevuse kirjalikku vaatlust (lapse viie minuti vaatlus), lapse täidetud töölehti, mis kajastavad lapse arengutaset, lapse joonistusi. Pikema jutuajamise tarvis soovitame vestluseks lapsevanemaga leppida kokku aeg, võimalusel paluda osa võtma mõlemad lapsevanemad ning leida ruum, kus oleks rahulik keskkond. Ka igapäevaste probleemsete vestluste juures peab silmas pidama, et jutuajamist ei kuuleks pealt teised lapsevanemad ega lapsed.

Õpetaja enesekehtestusnipid

Pahameelt väljendava lapsevanemaga suheldes tuleb proovida ise rahulikuks jääda, tekkinud olukorda analüüsida, vajadusel pöörduda abi saamiseks mentori poole, et koos leida osapooli rahuldav lahendus. Nooremõpetaja enesekindlust toetab fakt, et ta on omandanud pedagoogilise kõrghariduse. Üheks murekohaks oli nooremõpetajatele ka haigete laste lasteaeda toomine/jätmine. Soovitame siinkohal teemat arutada lastevanemate koosolekul, võimalusel kutsuda meditsiinitöötaja rühma rääkima haigest lapsest, nakkusohtlikkusest ja haigusjärgsetest tüsistustest. Nii teeme head kõigile, kui haige laps on lasteaia asemel kodus.

Probleeme ilmnes ka koostöös õpetaja abiga. Õpetaja abil on olemas eelnev kogemus tööst rühmas. Takistuseks sai nooremõpetajate soov rakendada ellu uusi ideid. Meie soovitame koostöö sujumiseks leida ühine rahulik aeg vestluseks, mille käigus panna paika ja kirjutada üles läbi arutatud rühma eesmärgid ning tavad. Kindlasti on antud juhul oluline hea kuulamisoskus, peegeldamine, kompromisside leidmine.

Planeeri, aga ole paindlik

Meie majas toimib edukalt süsteem, kus meie kui mentorid käime vaatlemas nooremõpetajate õppetegevusi ning noored kolleegid vaatlevad teiste õpetajate hommikuringe ja muid õppetegevusi. Pärast toimub tegevuse analüüs ning koostöö vestlus. Tegevuse vaatlustest saab nooremõpetaja noppida välja nippe, kuidas ennast rühmas paremini kehtestada. Näiteks pöörduda lapse poole tema nimega, tegutseda koos lapsega (koos koristamine), anda lapsele konkreetseid ülesandeid, kiita last konkreetse tegevuse eest, mõelda koos lastega välja rühma reeglid ning järgida nende täitmist. Väga oluline on olla oma nõudmistes kindlameelne ja järjepidev. Hommikuringis ning õppekäikudel panna tähele ja suunata, kes kelle kõrval istub ning käib – see aitab hoida laste vahel distsipliini. Õpetaja esitab küsimuse kogu rühmale, annab siis aega lastel vastusele mõelda, seejärel pöördub vastaja poole nimeliselt. Kasutada võimalikult palju näitlikustamist (pildid, käpiknukud, IT-materjalid), mängulisi töövõtteid (liisusalmid, rütmi- ja näpumängud), õuesõpet ning selgitamist.

Õpetaja edukuse tagab läbimõeldud planeerimine ja oskus paindlikult tegutseda. Lapse päevas peavad vahelduma aktiivsed ning vaiksed tegevused, lapsed peavad piisavalt viibima värskes õhus. Nooremõpetajal peaks olema julgust muuta päevaplaani vastavalt laste vajadustele (ilusa ilmaga viia õppetegevused õue).

Meie arvates oleks hea, kui lasteaed määrab mentori või tugiisiku ka poolelt õppeaastalt tööle tulnud uuele õpetajale. Nooremõpetajaid või tööle tulnud uusi pedagooge sobivad abistama teised majas olevad kogemustega pedagoogid. Pidevaks toetajaks on kindlasti ka maja õppealajuhataja.

Meie lasteaia nooremõpetajad on olnud tublid – nad on olnud koostöövalmid, üritanud ise leida lahendusi, vajadusel pöördunud meie kui mentorite poole. Nooremõpetajad on aktiivselt osalenud teiste pedagoogide tegevuste vaatlustel, mentorite ja menteede koosolekutel. Nad on analüüsinud oma tegevust ning pakkunud ise välja sobivaid lahendusi.