Metsaistutamise kiituseks

12. mai 2013 Ingrid Rump Tartu Descartesi lütseumi käsitööõpetaja ja klassijuhataja - Kommenteeri artiklit

Minu kooliajal olid õppeaastas kaks sündmust kindlad nagu aamen kirikus: sügisel käisid kõik kaelakandjad kartuleid võtmas ja kevadel metsa istutamas. Ei olnud õpetajal bussitellimise muret ega koha otsimist. Kooli tuli käsk selleks päevaks nii mitu klassi tööle saata, info anti kätte ja võileiva pidid kaasa võtma. Kõik oli riigivärk. Kui ilmaga vedas, ei olnud mingit muret. Kolhoosi päevinäinud bussiloks vuras ette ja läksime. Töö konti ei murdnud, alati oli lõbus ja klassirahasse saime sümboolse summa lisaks, tasu töö eest. Mida me enese teadmata saime? Tervisliku päeva linnaõhust eemal ja võib olla ka veidike seda, mida armastati töökasvatuseks tituleerida, seda põhiliselt tööplaanides ja aruannetes.

Õpetajana tööle asudes lõpetas mu esimene klass põhikooli 1982. aasta kevadel. Üks päev, mis seda koostööd eredana meenutama jääb, oli kevadine metsaistutamine.

Tollel ajal käisid lapsed küll tihedamini looduses, kuid toredaid avastusi tõi ka see tööpäev. Esimestele sinililledele ja ülastele lisaks sattusime metsarägastikus ukerdavatele jänesepoegadele, nägime kakku ja rästikut. Päris looduses talletuvad teadmised kogemuse ja tunnete kaudu.

2012. aasta varakevadel leidsin väikese teatenupu ajalehest, kus RMK kutsus õpilasi appi metsaistutuspäevale. Ainult üks päev, tööd 4000 õpilasele, uut metsa ca 75 hektarile üle Eesti.

Mina registreerisin oma klassi kohe, tundes nende aktiivsust ja teades, kui tore see päev võib tulla. Paradoksaalselt puudub suurel osal lastest igas suunas arenevast ühiskonnast hoolimata võimalus mõtestatult looduses tegutseda. Olud on muutunud; kõik on täpsem, planeeritum, projektipõhine, kontrollitum. Bussi hankisin küll ise, aga maksis korraldaja. Kui me 6. mai säraval hommikul metsa sõitsime, võttes kaasa ka naaberkooli 6. klassi, võttis meid vastu rõõmsameelne metsamajandi meeskond. Busse lastega oli oi kui palju!

Langid jagati kätte. Paari kooli õpilased haarasid kohe labidad-ämbrid ja – rajale!

Teised, meie nende hulgas, sättisime end esmalt entusiastliku metsamajandi töötajaga metsa õpperajale. Mets on mõnus, linnud laulavad, nimetud taimed-põõsad tärkavad, aga tegelikult tahaks kohe istutama.

Tegelik metsaistutamine käis sõna otseses mõttes üle kändude-kraavide koos rahulike ja muhedate metsameestega, igapäevaste töötegijatega. See oligi see päris elu.

Mulle ei jäänud silma ühtki looderdavat või tüdinenud olekuga õpilast. Üldse mitte väsitava tööpäeva lõpuks jagati kätte supitopsid ülimaitsva kuuma seljankaga, lisaks pätside kaupa leiba, mida ühise perena rohul külitades sõime.

Kuigi mõned aineõpetajad tundsid muret, et 9. klassil üks päev n-ö õuesõppele kulus, oli minul 100% teadmine, et selline päev annab uut energiat, kinnistuvad teadmised loodusest ja veel mingi eriline väärtus, mida õpikust ei omasta.

Töö, ükskõik kui lihtsa töö tegemise oskus, loodushuvi ja keskkonnateadlikkus (kokku oli lepitud, et metsa ei võta muusikavidinaid ega joogipudeleid) saavad omaseks tegutsedes.

Meie väikest panust jäid meenutama noored puuhakatised ja uhke silt teepervel, et selle metsa on istutanud Tartu koolide õpilased 6. mail 2012. aastal. Ma ei tea, kui palju võitis kogu selle suure korraldamise juures RMK, kuid tegelikud kasusaajad olime meie, metsakooli päeval kaasa löönud õpilased ja õpetajad.

Tartust Tallinna poole sõites vasakul pool enne Ilmatsalu–Tüki ristteed mühab minu klassi 1982. a kevadel istutatud kuusemets. Siin silti ei ole, aga mina tean. Alati on uhke tunne.

Nüüd siis on ka märgitud mets kasvamas, kuhu mu kevadel lõpetanud klassi õpilased kunagi ehk oma lastega võivad minna, uhkusetunne südames.

Loodan, et ka mu praegusel, 7. klassil avaneb võimalus rajada oma mets.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!