Millest kirjutab 3. mai Õpetajate Leht?
Ajahäda eesti keele riigieksamil
Esmaspäeval tegi 8221 abiturienti eesti keele eksamit. Vene õppekeelega koolides, kus eesti keele eksam vabatahtlik, sooritas selle 1398 õpilast. Paljud õpetajad kurtsid Õpetajate Lehele, et abituriendid jäid ajahätta, sest kuue tunniga pole võimalik täpselt ja põhjalikult kirjutada viit korralikku teksti.
Koolitusraha kärpimine ahistab aineühendusi
Kui seni said õpetajad ametiliitude suvekoolides ja sügispäevadel kokku, siis nüüd ei saa koolid koolitusraha kärpimise tõttu enam maksta õpetajate osalustasu ega transpordi eest, ning ainealane täienduskoolitus võib soiku jääda, kirjutab Õpetajate Leht.
Viissada eurot kuus
Kui me jagame riigieelarve elanike arvuga ja siis kaheteistkümne kuuga, saame pisut alla viiesaja euro kuus, arutleb Õpetajate Lehes kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv. See on siis summa, mille ulatuses on alust igaühel imikust surmaeelikuni riigi käest alust midagi oodata. Riigikaitsest titetoetuseni, kooliharidusest tõvetohterduseni, maanteedest pensionideni.
Abituriendina Jaapanis
Koolitüdruk Katrin Priinits sõitis kaks aastat tagasi alaealisena omal käel Jaapanisse, et omandada gümnaasiumiharidus just seal. Nüüd on ta jõudnud lõpuklassi ning kirjutab Õpetajate Lehes Jaapani koolielust ja sellest, kuidas tal on tõusva päikese maal läinud.
Kuidas hinnata haridusteaduste taset?
Rahvusvaheline komisjon hindas Tallinna Tehnikaülikooli haridusteaduste taseme nõrgaks. TTÜ õppejõud Kaarel Haav kirjutab Õpetajate Lehes sellest, miks komisjon niisuguse hinnangu andis ja miks ta õppejõuna peab seda hinnangut sügavalt ekslikuks.