Muusikaõpetus on väärt, et seda hinnata

17. mai 2013 Janne Fridolin Eesti muusikaõpetajate liidu esimees - Kommenteeri artiklit

Möödunud sügisel kerkis esile Eesti õpilasesinduste liidu ettepanek muuta kunstiainete, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse hindamine seniselt viiepalliselt süsteemilt arvestatud/mittearvestatud süsteemile.

Eesti muusikaõpetajate liidu juhatus kohtus Eesti õpilasesinduste liidu ja IRL-i noorteühendusega noorte infomessil Teeviit selgitamaks välja ettepaneku tagamaid. Selle tulemusena viis liit õpetajate ja õpilaste seas läbi küsitluse, mille tulemusi tutvustati 1. mail toimunud ümarlauas. Osalesid haridus- ja teadusministeerium, Eesti õpilasesinduste liit, IRL-i noorteühendus, Eesti üliõpilaskondade liit, Eesti kooriühingu esindajad ning liidu volikogu liikmed kõigist maakondadest ning laiendatud juhatuse liikmed. Arutlustest on selgunud, et probleem ei seisne hindamissüsteemis, vaid hindamiskriteeriumide ebaselguses ja asjaolus, et õpetajad ei põhjenda mõnel juhul hinde kujunemist piisavalt.

Muusikat on võimalik hinnata numbrilisel skaalal

Kunstiainete hindamine ei erine teiste ainete hindamisest. Muusikas, nagu igas teiseski aines, on võimalik anda õpilasele tagasisidet tema pingutuste ja edusammude kohta, kasutades nii suulisi kui ka kirjalikke hinnanguid, samuti tehes seda numbrilisel skaalal. Igal juhul peab hindamine toetama õpilase individuaalsust, andes tagasisidet püstitatud eesmärkide saavutatusest, jõukohasusest ja vastavusest õpilase võimetele. Hindamise eesmärk ei tohi olla selekteerida, pingeridu koostada ega lapsi võrrelda, vaid anda objektiivset tagasisidet sõltuvalt õpilase isiklikust panusest, saavutustest, pingutusest, aktiivsusest. Muusikaõpetus kuulub uues õppekavas kunstiainete hulka, see ei eelda annet ega oskusi rohkem kui matemaatika, keeled või ükskõik milline teine õppeaine. See annab võimaluse hinnata muusikaõppes omandatut sarnaselt teiste ainetega numbrilise skaala järgi.

Muusikaõpetuses ei hinnata mitte sünnipäraseid eeldusi, nagu näiteks viisipidamine, vaid muusikaõpetuse kõiki viit komponenti: laulmist, pillimängu, muusikalugu, liikumist ja omaloomingut. Lisaks veel õppekäikudel õpitut.

Emeriitprofessor Ene-Juta Üleoja rääkis ümarlauas muusikaõpetuse ning UNESCO pärandisse kuuluva laulupeo seosest, lisades lõpetuseks: „Muusikaõpetus on väärt, et teda hinnata.” Üleoja lõpetas Zoltán Kodály sõnadega: „Kui laulab kool, siis laulab ka rahvas.” Pedagoogikateadlane Urve Läänemets nentis: „On ülimalt vajalik hinnata õpilase edasijõudmist sammhaaval.”

Õpime hinnet põhjendama

Kõik ümarlauda kutsutud olid nõus, et probleemi lahendamiseks pole vaja muuta hindamissüsteemi, vaid seda, kuidas põhjendatakse ning selgitatakse hinnet ja selle kujunemist. Koos leiti, et õpetajatele (sh mitte ainult kunstiainete õpetajatele) tuleb luua koolitused teemal, kuidas haarata õpilased hindamisprotsessi ning kuidas arusaadavat ja motiveerivat tagasisidet anda.

Ka Signe Granström haridus- ja teadusministeeriumist kinnitas, et ministeeriumil ei ole põhjust iga hinna eest hindamissüsteemi muutma hakata, soovides edaspidigi ühtlustada kõigi poolte infovälju.

Eesti muusikaõpetajate liit on hindamiskoolitustega juba alustanud, korraldades enne ümarlauda muusikaõpetajatele koolituspäeva kujundavast hindamisest ning hinnangute mõjust dünaamilise ja staatilise minapildiga lastele. Koolitusel osales üle 50 muusikaõpetaja. Analoogilisi koolitusi teeb ka muusikaakadeemia.

Ümarlauas „Hindamisest muusikaõpetuses” kohtusid Eesti muusikaõpetajate liidu juhatus, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaspetsialist Signe Granström, Eesti õpetajate liidust esimees Margit Timakov, Astrid Sildnik ning Mihkel Kõrbe, Eesti õpilasesinduste liidust Andre Sõstar ja Karl Sprenk, Eesti üliõpilaskondade liidust Jonne Viinamägi, IRL-i noorte juht Sirle Rosenfeldt, Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner, pedagoogikateadlane Urve Läänemets ja emeriitprofessor, kauaaegne muusikaõpetaja ning dirigent Ene-Juta Üleoja.

Mida arvavad õpilased ise

Kas õpilasesinduse seisukoht langeb kokku õpilaste enamiku arvamusega? Muusikaõpetajate liit viis läbi küsitluse, millele vastast interneti teel 1254 ja paberil 1882 õpilast, kokku vastas 3136 kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilast üle Eesti. Vastanute seas oli 16%-l muusikakooli haridus ja 84% oli muusika lisahariduseta.

41% vastanutest soovis viiepallisüsteemi. Laste põhjendused olid järgmised.

– Ma olen selle süsteemiga harjunud ja see annab minu arust kõige parema tagasiside minu oskuste ja teadmiste kohta.

– Muusikas ainult ei laulda ega kirjutata noote. Seal õpitakse ka muusikaajalugu, mis võrdubki sellega, et kontrolltööd saab hinnata viiepallisüsteemis.

26% soovis kümnepallistsüsteemi (kus on hinded 5+, 5, 5-, 4+, 4, 4-, 3+, 3, 3-, 2 või 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1).

– Arvan, et kümnepallisüsteem (5+, 5, 5-, 4+, 4, 4-, 3+, 3, 3-, 2) on laialdasema valikuga ja annab võimaluse õpilast õiglasemalt hinnata.

17% soovis viie- või kümnepallisüsteemi koos kujundava hindamisega (kujundava hindamise all mõeldi hinnangute andmist lisaks hindele).

– Usun, et hinded motiveerivad, kuid kujundlik hindamine selgitab õpilasele rohkem asju ja paneb õpilast vigade üle järele mõtlema ja neid parandama.

15% soovis arvestatud/mittearvestatud süsteemi:

– Kõik ei oska hästi laulda, ja seega oleks parem kui oleks arvestatud või mitte.

– Hinded tekitavad paljudel segadust ja tõstavad meeletult pinget!

1% soovis midagi muud, kui valikus antud oli. Enamasti sooviti hinnete asemel saada tähti (ABC-süsteemi).

Küsimusele, mida hinnatakse muusikatunnis, vastas enamik: muusika kuulamist ja muusikaajalugu, muusikalist kirjaoskust, laulmist, aktiivsust tunnis ning kontsertide külastust. Vähem toodi välja muusikalist liikumist, pillimängu ja omaloomingut, sest küsitletud kooliastmetes on neid tegevusi õppekavas vähe.

Miks soovitakse arvestatud/mittearvestatud süsteemi

Osa lapsi soovib A/MA tagasisidesüsteemi seoses laulmise hindamisel tehtud saatusliku veaga − hinnet pole kas piisaval määral põhjendatud või on hinnatud lapse intoneerimist (viisipidamisoskust) laulu asemel. See on tekitanud täiesti õigustatud ebaõiglustunde, sest tänapäeval ei hinnata intoneerimist, vaid esitamisjulgust, laulusõnade meeldejäämist − nii nagu kirjandustunnis hinnatakse luuletuse esitamist. Paljud muusikaõpetajad aga oskavad valida õige helistiku ning laulmine õnnestub siis praktiliselt kõikidel õpilastel.

Miks eelistatakse senist hindamist

Küsitlusest selgus ka see, miks lapsed ei soovi A/MA hindamissüsteemi.

– Õpilane, kes tõesti pingutab, teeb korralikult koduseid ülesandeid (jne), saab hindeks A, samal ajal kui õpilane, keda tegelikult ei huvita, aga kuna ta sooritas mingisuguse töö, saab samuti A. Kus on loogika?

– Mitte ükski muusikaõpetaja ei pane hinnet õpilase viisipidamise järgi, vaid ikka selle järgi, kes teeb tundides kaasa ja kes tõesti pingutab.

– Kui hinne puudub, ei pinguta mitte keegi selleks, et saada suurepärane „arvestatav”, vaid pigem aetakse läbi viletsa „arvestatavaga”.

– Arvestatud/mittearvestatud hindamise korral tekiks õpilastel ikkagi tahtmine teada, mis hinne tal siis tegelikult ikkagi oli.

 

NB! Paralleelselt küsitleti ka muusikaõpetajaid. Üle Eesti vastas 116 muusikaõpetajat. Lähem info www.emol.ee .


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!