Palgaeeskirju pole kuskil
Äsja lõppes meie küsitlus õpetajate palga alammääradest. Igal pool makstakse miinimum – 715eurot – välja, kuid enamikus haridusasutustes jäid kõrgema ametijärguga õpetajad sellest aastast muutunud riikliku palgapoliitika tõttu vaeslapse ossa – palga alammäär ei tõusnud või kui tõusis, siis praktiliselt igal pool vähem kui õpetaja ametijärguga õpetajal. Mitte protsent vähem, vaid ka arvuliselt vähem.
Meie küsitlus käsitles alammäärasid, sest mitmes omavalitsuses kollektiivlepinguid alles allkirjastati, seega pole veel kordagi suuremat palka välja makstud.
EHL ei ole rahul, et muutunud palgapoliitika tõttu vähenes ja väheneb õpetajate kindlustunne, st kui õpetaja arendab ja atesteerib end vastavalt riigi kehtestatud eeskirjadele, millega on seni kaasnenud ka sissetuleku tõus, siis sellest aastast see paraku enam nii ei ole. See pärsib õpetajate tahet ja soovi end arendada ning võib anda ka tagasilöögi kutsekindlusele. Seni oli meil garanteeritud palgatõus ametiastmel tõusuga – nüüd enam mitte.
Palju räägitakse, et peaksime võtma malli ühest parema haridusega riigist – Soomest. Soomes ei ole atesteerimist, kuid seal tõuseb õpetaja sissetulek staažiga. Seda meil ei ole ega tule. Seni oli õpetajal võimalik pürgida suurema sissetuleku poole atesteerimise kaudu, nüüd peab paljudel juhtudel lootma heale läbisaamisele juhtkonnaga.
Küllap ütleb ministeerium, et need asjad saab läbi rääkida ja fikseerida palgaeeskirjas, kuid kui selle kehtestab direktor ainuisikuliselt, nagu näeb ette ministeeriumi PGS-i muudatusettepanek, siis ei anna see paraku kindlustunnet – liigume jälle ainuisikulise juhtimise poole. Praeguseks pole palgaeeskirju praktiliselt kuskil haridusasutustes.
Õnneks on suuremates KOV-ides siiski suudetud kollektiivlepingutega anda õpetajatele ja teistele hariduses töötavatele inimestel mingigi kindlus.
Lisaks siia, et täiesti on ära unustatud sellised tegelased, nagu kasvatajad. Ka meie lugupeetud ametiühingutegelaste poolt. Teate kees need on? Jah, neid töötab paljudes internaatkoolides ja vastavalt suurte koolide rajamise plaanidele peaks veelgi juurde tulema. Nad on pedagoogid nagu õpetajadki ja kuni viimaste imeliste seadusemuudatusteni olid ka võrdselt tasustatud. Pedagoogid on nad endiselt (nõutav magistriharidus, võmalik saada vanempedagoogi, metoodiku järk, õppenõukogu liige jne). Aga nende palgaks on riiklikul tasandil järsku ainult miinimumpalk.