Palgastatistika nörritab valdu
HTM-i statistika järgi on kümnes vallas õpetaja keskmine palk alla riikliku miinimumi, 715 euro. Õpetajate Leht uuris, kas tõesti rikutakse seadust.
„Piinlik ja häbi on meediast lugeda sõnumit, et Kõpu vald eirab keskvalitsuse kokkulepitud pedagoogide palgamäära,” sõnab ärritunult Viljandimaa Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. „Kui palgaandmed võetakse ühest andmebaasist (saldoandmikust) ja töökoormuse kohad teisest (EHIS), siis on raske tõsiseltvõetavat tulemust saada. Seda enam, kui võetakse aluseks üks kuiv number – 715. See on pedagoogile kehtestatud miinimumtöötasu. Aga on ka õpetajaid, kes kvalifikatsioonile ei vasta ja saavad väiksemat töötasu. Seega ei saa teha lihtsat tehet: jagada üks arv teisega.”
Kõpu vallas on kvalifikatsioonita õpetajaid neli. Sellest hoolimata on tarifikatsiooni järgi pedagoogide keskmine palk 741,53 eurot.
„Märtsis oli kaks õpetajat töövõimetuslehel,” jätkab Kiviloo. „Tõenäoliselt ei kajastu see EHIS-es. Töölt kõrvale jäämise tõttu jäi sel kuul välja maksmata 523,57 eurot töötasu. (10 %). Kõpu valla pedagoogidel ei ole järelikult õigust haiguslehel olla.
Numbrid on väiksed, aga väikses vallas on pilt moonutatud ja häbiplekk küljes. Kulutatud on hulgaliselt tööaega, sest kui küsitakse, mõtled ikka, et äkki on mingi viga. Nagu haridusminister ütles, hakataksegi avalikustama sellepärast, et vigu kõrvaldada. Inimlikum oleks ikka andmed ja meetodid üle kontrollida, enne kui pressikonverents korraldada.”
Kiviloole tundub see väikekoolide mahategemise kampaaniana ja tal on kahju ajast ja rahast, mis vallavalitsuse personalil on kulunud keskvalitsuse ametnike ebapädevate väidete tõestamisele usaldamatuse või kuritarvitamise süüdistuse ümberlükkamiseks. „Oleme elanud eeldusega, et Eesti riik toimib demokraatlikel põhimõtetel ja vastastikusel usaldusel kesk- ja kohaliku omavalitsuse, meedia ja rahva vahel vastastikuse konflikti õhutamiseta,” lisab vallavanem.
Otsime paberitega õpetajat
Ka teiste vallajuhtide kinnitusel veavad neil keskmise palga alla paberiteta õpetajad.
„Härra ministri kartus, et valdades tehakse laialdast sobi, ei pea paika. Mis õpetajatele ette nähtud, see nendeni ka jõuab,” nendib Läänemaa Hanila vallavanem Arno Peksar. Hanilas on aastaks osalise koormusega tööle võetud mõned kvalifikatsioonita inimesed. Maakonna serva peal ei ole kogu õppekava võimalik katta kvalifitseeritud kaadriga, kuigi iga õppeaasta eel otsivad koolid aktiivselt pädevat personali.
„Kõik õpetajad, kes vastavad nõuetele, saavad riikliku miinimumi,” kinnitab Peksar. „Väike jupp õpetajate palgaraha (alla 10 000 euro aastas kolme kooli peale) jääb meil miinimumi maksmisest üle. Seega puuduvatele kohtadele paberitega õpetajate leidmisel peaks vald saama ka neile miinimumi välja maksta – kui muidugi sügisel ootamatult keegi tuleks.”
Praegu on Hanila valla vabad ressursid koolijuhatajate käsutuses asenduste katmiseks, samuti sügisese lootuse jaoks. Kuna sel aastal on koolide juhtimiskulud eraldi potis, peab vald sinna raha juurde panema.
Ida-Virumaa Aseri valla õpetajate keskmise palga lõi HTM-i statistikas lisaks kvalifikatsioonita õpetajaile alla teinegi põhjus – valla eelarvest tasustatakse ka eripedagoogi, kelle tunnikoormus annab HTM-i arvutustele 1,5 ametikohta lisaks.
Seega tuleb valla pearaamatupidaja Ruth Jõgiste teatel õpetajate esimese kvartali keskmiseks täiskoha palgaks hoopis 745 eurot.
Segadused EHIS-es
Ka Ida-Virumaal Tudulinna vallas pole kõik õpetajad kõrgharidusega, alampalgast väiksemat tasu saab kaks õpetajat. Vallavanem Andrus Tossi sõnul oli neil apsakas ka EHIS-es, kus oli hingekirjas ka lapsepuhkusel õpetaja. Praeguseks on parandus EHIS-es tehtud ja keskmine palk peaks olema 714 eurot (õpetajakohti on 6,35).
„915 eurot, nagu minister lubas, ei tule meil kunagi – meil pole vanempedagooge ja pedagooge-metoodikuid ning valla rahast lihtsalt juurde maksta ei ole võimalik,” lisab Toss ja ütleb, et kõrgharidusega õpetajad on kõik kolm kuud oma 715 eurot kätte saanud.
Vead EHIS-es viisid statistika „häbipinki” teisigi valdu. Põlvamaa Ahja valla pearaamatupidaja Eha Kamenik teatas, et vald ei maksa õpetajatele vähem palka kui riiklik miinimum. EHIS-e vigaste andmete kontrollimise ja esitamisega tegeleb vastutav koolitöötaja ning siis saab ka Ahja statistika korda.
Ida-Virumaa Avinurme vallavanema Raivo Reisenbuki sõnul oli neil jäänud EHIS-esse kirja kaks jaanuarist lapsehoolduspuhkusele läinud õpetajat (kokku 1,47 kohta). „Praeguse seisuga parandatakse andmed ja ka HTM-iga on kooskõlastatud,” vahendas Reisenbuk. Avinurme õpetajate tuleb keskmiseks palgaks 756 eurot.
Saaremaa Mustjala valla palganumbri viisid madalaks käsunduslepinguga makstud õpetajate palgad, mis HTM-i analüüsis ei kajastunud. Vallavanem Kalle Kolteri sõnul on ministeeriumi ametnikud sellest teadlikud ja vallale vastanud, et otsivad ise probleemile lahendust.
Kätt õpetaja tasku pole aetud ka Pärnumaal Koonga vallas. Vallavanem Andres Hirvela kinnitas, et palgakorralduse alused võttis volikogu koos eelarvega vastu 28. märtsil ja tagasiarvestus tehti aprillis.
Esitada tuleb õigeid andmeid
„Õnneks on enamikus alla miinimumi maksmist näidanud valdades tõesti olnud tegu apsakatega,” lausub haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik. Palgastatistika põhineb omavalitsuste ja koolide esitatud andmetel. Enne andmete avaldamist helistasid HTM-i ametnikud kõikide keskmiselt alla 715 eurot kuus maksnud valdade raamatupidajatele.
„Riigile esitatavad andmed peaksid olema korras, hoolimata sellest, kas riik või ajakirjandus neid kontrollib,” sõnab Maasik. „Kui andmed näitavad, et õpetaja keskmine palk on alla miinimumi, tuleb omavalitsusel tõsiselt peeglisse vaadata – ükski stsenaarium pole positiivne.”
Võimalusi on kolm: kas kool on andnud riigile õpetajate ametikohtade ekslikud arvud, valla raamatupidaja on kandnud riigi raamatupidamisse valesid andmeid või – kõige trööstitum variant – sellised ongi õpetajate palgad.
„Tõepoolest, ametijärguta õpetajatele ei kehti õpetajate miinimumpalgad, vaid üleriigiline miinimum nagu kõigil teistel töötajatel, 320 eurot kuus,” tõdeb Maasik. Kuid üldjuhul on selliseid õpetajaid väga vähe, keskmiselt neli õpetajat sajast.
„Miinimumpalk ei tähenda, et just seda maksma peab,” lisab Maasik. „Riik ei vaata omavalitsustele toetust andes, kas sealsetel õpetajatel on ametijärk või mitte. Seega sõltub palk lõpuks sellest, kuidas omavalitsus on koolile eelarve andnud. Keskmiselt on omavalitsustele antud aastaks palgatoetust märksa rohkem, kui on vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks.”
Palgastatistika avaldamine annab Maasiku sõnul õpetajatele võimaluse mõista ja küsida, miks näiteks kõrvalvalla palgad erinevad nende valla omadest.
Ühelegi vallale ega koolile ei tohiks tulla üllatusena, et haridusvaldkonna aruandluse numbritest tõesti hoolitakse.
Kõige olulisem küsimus on, et miks räägivad vallad oma palgapoliitikast alles siis, kui riik hakkab survestama. Arvatakse vist, et oma õpetajad ohmud ja neid võib segamatult lollitada.
Riigi hariduspoliitikas ja KOV-i poliitikas on nagunii kogu aeg käärid olnud. Ja keskmise arvutamine ja statistika on alati olnud tõlgendamise küsimus.