Riigikaitse kõigile

Kui rahvas tahab elada riigina, on ta võtnud endale kohustuse oma riiki kaitsta.

Nii ütles Eesti iseseisvuse taastamise alguses meie toonane president Lennart Meri. Ja meie põhiseaduses on kirjas, et riigi kaitsmine on kõigi kodanike ülesanne.

Riigikaitse õpetamise traditsioon ulatub Eesti koolis tagasi 1927. aastasse. Esimene riigikaitseõpik ilmus 1933. aastal, kuid seal leiduvad mõtted on aktuaalsed ja kõnekad praegugi. Üks asjakohane näide: „Vastase kahjuliku kihutustöö eest meid ei suuda kaitsta füüsiline relv. Siin tuleb teotseda vaimse relvaga, mis nõuab kodanikkude laiematelt hulkadelt tõsist arusaamist.”

Uuesti hakati riigikaitseõpetust sihipäraselt arendama selle sajandi alguses. Kaitseministeerium seadis koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga eesmärgiks luua riigikaitseõpetusele võimalikult soodsad tingimused. Sellest õppeainest pidi saama valikaine, mida soovivad oma kooli nii kooli juhtkond, õpetajad, õpilased kui ka nende vanemad.

Valikaine staatuse sai riigikaitseõpetus esmakordselt 2010. aastal pärast uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmist ning uue gümnaasiumi riikliku õppekava kinnitamist. Riigikaitsetundide maht kasvas kaks korda, seniselt 35 tunnilt 70-ni. Seni paljuski õpetajate initsiatiivil toimunud välilaager sai ainekavas oma koha.

Täna on rõõm tõdeda, et aasta-aastalt on riigikaitset õpetavaid koole ja seda ainet õppivaid õpilasi jõudsalt juurde tulnud. Lõppeval õppeaastal oli riigikaitseõpetus 149 üldhariduskooli tunniplaanis ja valikainena õppis seda ligemale 4000 õpilast. Siinkohal on paslik küsida, kas ka teie koolis on õpilastel võimalik riigikaitset õppida.

Riigikaitseõpetus ei ole midagi abstraktset, see on teadmiste ja oskuste kogum, mis tuleb kasuks igaühele. Riigikaitsetunnis saab õpilane ülevaate sõdadest möödunud aegadel ja nüüdisajal. Ta omandab praktilisi teadmisi ja oskusi, näiteks metsas liikumisest, relva ohutust käsitsemisest, esmaabist, tuleohutusest ja paljust muust ka igapäevaelus vajalikust.

Kindlustunde, et riigikaitseõpetus on vajalik õppeaine, on andnud gümnaasiumiõpilaste seas korraldatud uuringud aastail 2002–2007. Sealt selgub, et õpilased peavad riigikaitseõpetust oluliseks ja vajalikuks õppeaineks.

Kaitseministeerium toetab

Riigikaitseõpetus ei kuulu üldhariduskooli kohustuslike õppeainete hulka, seepärast aitab kaitseministeerium koole nõu, jõu ja vahenditega. Ministeerium aitab koolil leida riigikaitseõpetaja, annab tasuta riigikaitseõpikud ja muud õppematerjali. Riigikaitset õpetavatel koolidel on kaitseministeeriumi kaudu võimalik taotleda riigieelarvest raha riigikaitsetundideks, riigikaitselaagrite ja ekskursioonide korraldamiseks. Eesmärgiks on seatud, et riigikaitseõpetus oleks huvitav ja mitmekülgne õppeaine.

Koolide toetamise kõrval tegeleb kaitseministeerium aktiivselt riigikaitseõpetajate täienduskoolitusega. Koostöös Tallinna ülikooliga on riigikaitseõpetajaid koolitatud alates 1997/1998. õppeaastast.

Alates 2010. aastast kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega on riigikaitseõpetajad ametlikult valikaine õpetajad. Kuna riigikaitseõpetajad on peaasjalikult kaitseväelased ja kaitseliitlased, kellel ei pruugi olla pedagoogilist haridust, on Tallinna ülikooli kutseõppeosakond koostöös kaitseministeeriumiga koostanud riigikaitseõpetajatele õpetajakoolituse õppekava, et toetada neid pedagoogiliste teadmiste ja oskuste omandamisel.

Alates 2012/2013. õppeaastast toimub riigikaitseõpetaja ettevalmistus kutsepedagoogika bakalaureusetasemel ning Tallinna ülikooli lõpetavad kutseõpetajad saavad lisaks riigikaitseõpetaja kutse. Kui senine täienduskoolitus sisaldas peamiselt teoorialoenguid, siis uus kursus näeb ette praktika, mis tähendab, et riigikaitseõpetajaks õppijad käivad tunniandmist praktiseerimas koolis, kus neid juhendatakse ja hinnatakse.

Heaks traditsiooniks on kujunenud riigikaitseõpetajate sügisseminarid, kus õpetajatele jagatakse ajakajalist teavet riigikaitsest ning kaitse- ja julgeolekupoliitikast laiemalt.

Ka riigikaitse õpetamiseks vajalikke ja sobilikke õppematerjale on kaitseministeerium jõudumööda ise koostanud ja kirjastanud, kaasates tegevõpetajaid, Tallinna ülikooli õppejõude, ajaloolasi ja kaitseväelasi. Kaitseministeeriumi algatusel on välja antud kaks riigikaitseõpiku versiooni, 2003. ja 2006. aastal. Uue ainekavaga kaasnes ka uus õpik, mis jõudis õpilasteni 2012. aasta lõpus.

Konkurentsivõimeline riigikaitseõpetus

Riigikaitseõpetuse eelis teiste ainete ees on klassitunnis omandatud teadmiste praktikas rakendamine − ainekava järgi lõpeb riigikaitseõpetuse kursus välilaagriga metsas, kus õpilased saavad end proovile panna olukordades, mis võivad ette tulla ka tavaelus, näiteks esmaabi andmisel, tuleohutusnõuete rakendamisel, looduses kasvavate söödavate ja mürgiste taimede eristamisel, maastikul orienteerumisel valges ja pimedas jne.

Tegemist ei ole range distsipliiniga sõjaväelaagriga, vaid noortele suunatud aktiivõppega, mistõttu pole põhjust tunda muret, et keegi välilaagris toimuvaga hakkama ei saa. Kõiki harjutusi ja ülesandeid lahendatakse väikestes gruppides ehk jagudes ja kui keegi jääb hätta, aitavad teised ta järje peale ning kõik osalised saavad koostöökogemuse võrra rikkamaks — seegi on oskus, mis tuleb hilisemas elus kasuks.

Koolinoortelt saadud tagasiside on olnud kiitev ja õpilased hindavad laagreid kõrgelt, kuna need pakuvad huvitavat ja kasulikku vaheldust tavalistele klassitundidele. Õppimise kõrval väärtustavad noored ka maailma avastamist, sest oleme saanud õpilastelt sellistki tagasisidet, et „öösel ei saanud telgis üldse magada, sest linnud laulsid nii kõvasti”.

Riigikaitseõpetus ei ole tavaline koolitund juba seetõttu, et paljudes koolides on õpetajaks oma ala ekspert – kaitseväelane või kaitseliidu liige. Vähem tähtis ei ole seegi, et on koole, kus kaitseväelasest või kaitseliitlasest riigikaitseõpetaja on koolis ainuke või üks vähestest meesõpetajatest. Riigikaitseõpetajad on tõelised oma ala entusiastid. Nad on esimesed, kes kujundavad noorte kaitsetahet ja huvi riigikaitse vastu. Igasügisestel riigikaitseõpetajate seminaridel tuleb esile, et õpetaja ollakse eelkõige soovist Eesti jaoks nii oluline iseolemine ja riigi kaitsmine noorteni viia, et ka nemad mõistaksid ja oskaksid hinnata, mida tähendab oma riik ja selle käekäigu üle ise otsustamine.

Riigikaitseõpetusega antakse noorele võimalus vaadata ühiskonda, ajalugu ja maailmas toimuvat senisest avaramalt. Riigikaitsetund ja välilaager ei ole ettevalmistus ajateenistuseks ning kõigist riigikaitset õppivatest noortest ei saa kaitseväelasi või kaitseliidu liikmeid. Küll aga aitab õppeaine noortel mõista, et oma riigi püsimise nimel tuleb panustada igaühel ning riigikaitse on seotud pea kõigi teiste eluvaldkondadega.

Riigikaitseõpetus ei kuulu kohustuslike õppeainete hulka, seepärast aitab kaitseministeerium koole nõu, jõu ja vahenditega.