Riigikaitseõpetuse välilaagri läbinud koolinoorte emotsioone
- „Sai värsket õhku hingata ja tunda ka veidike sõdurielu. Kõige rohkem meeldis iseenesest mulle camo tegemine näole, sõjamärkide õppimine ja nende kasutamine.
- Tahtsin ise vabatahtlikult veel öövalves olla, nii väga oleksin tahtnud karjuda: „Häire, häire, häire!”, aga kahjuks polnud selleks põhjust. Öösel telgis magades oli väga külm, kuna juhuslikult ei kütnud meie ahi nii hästi kui teiste oma.”
- „Hiljem mõtlesin, et oleks lahe olnud õppida, kuidas teha tuld, kui ei ole tikke/välgumihklit, aga ma ei tea, kas see üldse sõjaväega seondunud oleks.”
- „Kasarmus oli toit isegi parem kui koolis, et mitte öelda „võrratu”.”
- „Kõige vähem meeldis orienteerumine, sest me eksisime kaks korda ära ja olime nii väsinud, et jalad andsid peaaegu otsad. Laager oleks võinud toimuda varem, siis kui usse veel väljas polnud.”
- „Minu arust teeks laagri kõvasti lahedamaks näiteks relva olemasolu. See on ju sõjas ikkagi üks tähtsamaid asju. Ja paha ei teeks ka mõni sõjaline võistlus, näiteks paintball või mõni muu luuremäng.”
- „Kasarmus oli ebameeldiv see, et pidi magama magamiskottides, mis ei olnud sugugi puhtad. Enda omast leidsin isegi soki. Telgis magasin või pigem tukkusin hoopis täisriietuses.”
Riigikaitse.ee, 16. mai 2013