Rõõm kordaläinud perepäevast

Märjamaa valla Orgita Midrimaa lasteaia hoolekogu korraldatud perepäevast 13. aprillil Märjamaa rahvamajas räägitakse head senini. Kes kohal käisid, kinnitavad, et see on olnud viimasel ajal üks toredamaid ettevõtmisi vallas.

Hoolekogu liige ja lapsevanem Merlin Suurna, kes oli ka perepäeva üks eestvedajatest, räägib, et ettevalmistused kestsid ühtekokku neli kuud. Kõigepealt panid direktor ja hoolekogu liikmed kava ühiselt paika, seejärel hakati kaasalööjaid ja toetajaid otsima. „Jagasime omavahel ülesanded ära ja leppisime kokku, kes mille eest vastutab. Koosolekutel andis igaüks teada, kui kaugel asjad on. Kõik oli põhjalikult läbi mõeldud ja detailideni paigas. Nii suurt üritust teisiti ette valmistada ei saakski.”

„Perepäev läks suurepäraselt korda,” kinnitab lasteaia direktor Elve Toome. „Lisaks kohalikule rahvale saabus külalisi ka kaugemalt. Tuldi peredega ja kutsuti kaasa sugulased, sõbrad, tuttavad. Tagasiside on olnud ainult väga hea. Maja oli rahvast täis, piletimüügi järgi oskan öelda, et kohal oli ligi 500 inimest, kaugelt rohkem, kui loota julgesime. Märjamaa kohta, kus on umbes 3000 elanikku, oli see väga suur pidu, nii et jäime väga rahule. Meie soov oligi, et kohalik kogukond saaks kokku tulla ja koos ühe toreda päeva veeta.”

Igal pool toimus midagi

Neli tundi kestnud perepäev algas kontserdiga, kus esinesid Midrimaa lasteaia praegused ja endised kasvandikud. Teiste seas Märjamaa muusikakoolis õppivad lasteaia vilistlased: laval kõlasid klaver, puhkpillid, kandled, kitarrid. Kontserdi üllatusesineja oli ansambli Põhja-Tallinn solistina tuntuks saanud Maia Vahtramäe, kes on samuti Märjamaa kandist pärit.

Rahvamaja mõlemal korrusel toimus kogu aeg midagi põnevat. Lapsed said osaleda võistlusmängudes, harjutada rivitantsu, kaasa elada trikijalgpalluri Eno Lintsi ja peotantsijate esinemisele. Meisterdamise töötubades õpetasid lasteaiaõpetajad nii väikestele kui ka suurtele lihtsatest taaskasutusmaterjalidest põnevaid asju valmistama. Lauamängukeskuses mängiti täiesti erilisi, õpetajate endi meisterdatud mänge. Kohaliku päästeteenistuse tuletõrjekoer Nublu jagas lastele teadmisi tuleohutusest. Politsei- ja piirivalveamet näitas projektoriga seinale Jänku-Jussi liikluskasvatusteemalisi filme ning pani lapsed ristsõnu lahendama. Kohal oli ka Lõvi Leo.

Kes soovis, lasi endale punuda patsid või teha lõbusa näomaalingu. Fotonurgas sai erinevate parukate, peakatete ja kostüümidega pilti teha, kinosaalis näidati multifilme.

Väga populaane oli loterii, kus iga loos võitis, ja muidugi kohvik, mille tarvis lapsevanemad ja lasteaia kokad olid valmistanud tõelisi hõrgutisi. Valik oli rikkalik ja hinnad heategevuspeole kohased, koogitüki sai kõigest 30 eurosendi eest.

Palju häid toetajaid

„Neid, kes perepäeva õnnestumisele kaasa aitasid, oli väga palju,” on direktor Elve Toome tänulik. Rahvamaja lubas oma ruume ja tehnikat tasuta kasutada, Premia pani välja suures koguses jäätist ja Marmiton maiustusi, sponsorite ja toetajate nimekiri oli hästi pikk. Kaasa lõid ka kohalikud ettevõtted: ujula andis ujulapääsmeid, rahvamaja kinopileteid, söögikoha Ruut 66 omanik pani auhinnaks välja perelõuna. Kõik esinejad ja korraldajad osalesid oma vabast ajast ja tahtest. Igaüks aitas nii, kuidas sai: üks talu pakkus tasuta piima, teine tõi kingituseks suure kringli. Kaks Märjamaa pensionäride ühenduse prouat küpsetasid peo ajal kohapeal pannkooke.

„Moraalne tugi on väga tähtis,” tunnistab direktor ning ütleb, et kõiki lahkeid abistajaid ja toetajaid peeti tänukirjaga meeles.

„Kokku teenisime perepäeval lasteaiale 1490 eurot, see on suur summa. Kuna lasteaia uue mänguväljaku rajamise projekt hasartmängu nõukogult rahastust ei saanud ja ka vallavalitsus ei leidnud võimalust lasteaeda õuevahendite ostmisel toetada, tahame teenitud raha eest teha lasteaias hädavajalikke remonditöid ja pisutki uuendada halvas seisus mänguväljakut.”

Dendropark ja mihklilaat

Tuluürituste korraldamine on Midrimaa lasteaias juba traditsioon.

„Esimese piirkondliku perepäeva, Päkapikula korraldasime oma majas 1999. aastal enne jõule,” meenutab Elve Toome. „Kogu nädalavahetuse oli lasteaed perede päralt: toimusid kontsert, väike etendus ja meisterdamine, töötas õdus kohvik.” See jõulueelne üritus kujunes direktori sõnul rahva seas nii populaarseks, et lasteaed korraldas seda iga kord eri moel mitu aastat järjest. Hiljem on peredele läbi viidud töötube, peetud piparkoogilaata, ja nüüd toimub juba kuuendat aastat igal sügisel lasteaia õuel mihklilaat, kus müüakse aiasaadusi, hoidiseid, laste ja lapsevanemate omavalmistatud asju ning kuhu tuleb kokku ka kogukonnarahvas.

„Raha oleme kulutanud laste väljasõitudele ja sellele, mille jaoks eelarves raha ei jätku,” räägib direktor. „Lapsevanemad on lasteaeda palju aidanud. Mõni aasta tagasi rajasime lasteaia kõrvale väikese dendropargi, siis kogus hoolekogu peredelt annetusi taimede ostuks. Korraldasime suure talgupäeva ja panime mulda viieteistkümnest liigist üle 50 istiku. Raha jätkus ka dendropargi aiapostide ja -võrgu ostmiseks. Järgmisel aastal aitasid lapsevanemad ehitada õuesõppeklassi tarvis varikatuse, ülejärgmisel selle ümber paekivimüüri. Õuesõppelauad ostsime KIK-i projekti rahast. Vanemad on toonud liivakastidesse liiva, aidanud muretseda remondimaterjale ja vabatahtliku tööna remontinud ühe rühma kõik ruumid.”

Elve Toome sõnul on projektide kirjutamine ja raha teenimine praegusel ajal paljude lasteaedade jaoks üsna harjumuspärane tegevus.

Koostöö on kõige tähtsam

Hoolekogu liige Merlin Suurna kinnitab, et lasteaial on väga tubli direktor, kes nappide vahenditega majandada oskab, õpetajad, kes tänu leidlikkusele sageli ka eimillestki midagi teevad, ning lapsevanemad, kes lasteaeda jõudumööda aitavad, kuid üksnes selle peale lootma jääda ei saa. Väga tähtis on hoolekogu ja vallavalitsuse koostöö, ühiselt probleemidele lahenduste otsimine. „Koostöö võiks olla tihedam ja suhtlemine avatum,” ütleb Merlin Suurna. „Minu hinnangul on hoolekogu olnud praegu initsiatiivikam pool.”

Eelmisel aastal tõstis Midrimaa lasteaia hoolekogu üles kaks lapsevanemate jaoks olulist teemat. Troostitus seisukorras mänguväljakute kõrval on murekoht lasteaiakohtade puudus.

„Äärmiselt oluline on selle probleemiga aegsasti tegelda. Märjamaa on elamiseks väga hea paik, siit on võimalik nii Tallinnas kui ka mujal ümberkaudu tööl käia. Kui me kohe selle peale ei mõtle, et pered saaksid oma lapsed lasteaeda panna, pole hiljem mõtet nukrutseda, et noored siit lahkuvad,” arvab Merlin Suurna.

Eelmisel aastal võttiski Märjamaa vallavalitsus Midrimaa lasteaia hoolekogu ettepanekul vastu otsuse kompenseerida vanematele osaliselt lastehoiu maksumus, mis Merlin Suurna arvates on edasiminek õiges suunas. Lisaks tegi lasteaed ettepaneku rühmad vanuse järgi ümber komplekteerida, tänu millele lisandub kümmekond lasteaiakohta.

„Kes eesmärke ei püstita, ei saavuta midagi. Tuleb lihtsalt peale hakata ja samm-sammult edasi liikuda. Formaalselt toimival hoolekogul pole mõtet.”

12. mail saab Orgita Midrimaa lasteaed 45-aastaseks. Sel puhul toimuvad lastepäev, kevadkontsert ja traditsiooniliselt laste loomingu näitus, kus on väljas kõigi 76 lapse tööd.